← Eesti

2-08-11514/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-11514 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juunil
  2. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi V M hagi I M vastu ühisvara jagamiseks Kohtuistung
  3. juunil 2008 algus kell 11.00 Menetlusosalised Hageja: V M (IK xxx, xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat K K Kostja: I M (IK xxx; elukoht: xxx) M T (volikirja alusel) Kostja esindaja: RESOLUTSIOON
  4. V M ´i hagi rahuldada osaliselt.
  5. Jagada V M ja I M ühisvara poolte abielusuhete lõppemise aja 16.05.2005.a. seisuga alljärgnevalt: 2.1.Jätta kostja I M ´i omandisse korteriomand Jõhvis, xxx, hariliku väärtusega 800 000 (kaheksasada tuhat) krooni. 2.2.Välja mõista I M ´ilt talle jääva suurema ühisvara osa eest hüvitis hageja V M kasuks summas 383034 (kolmsada kaheksakümmend kolm tuhat kolmkümmend neli) krooni 90 senti.
  6. Jätta poolte menetluskulud, kaasa vajalikud kohtuvälised kulud, 48/100 hageja kanda ja 52/100 kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1

(5)I Hageja nõue
  1. Hageja V M esitas 28.03.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse jagada tema ja I M abikaasade ühisvara, jättes I M-le korteriomandi xxx ja mõista hageja kasuks välja 400 000 krooni rahalist hüvitust.
  2. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 29.11.1985.a. Abielu lahutati 16.05.2005.a. Abielu kestel pooled omandasid 05.06.2001 korteriomandi asukohaga Jõhvis xxx.11.01.2007 andis hageja kostjale nõusoleku korteriomandi käsutamiseks vastavalt tema äranägemisele. Kostja müüs 03.04.2007 korteriomandi 800 000 krooni eest S P-le ja L P-le. Kostja jättis müügist saadud raha endale. Hageja soovib saada rahalist hüvitust ½ korteriomandi väärtusest, so 400 000 krooni. II Kostja vastus
  3. Kostja oma kirjalikus vastuses palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt kuulutati hageja suhtes 02.07.1999.a. Ida-Viru Maakohtu otsusega välja pankrot, mistõttu hagejal puudub õigus esitada enda nimel hagi ühisvara jagamiseks. Lisaks sellele kuulus kostjale enne abielu hagejaga abielu registreerimist xxx asuv viietoaline korter maksumusega 22500 krooni. Kostja omandas korteri EVP osakutega, millest kostja ja tema sugulased (isa, tädi) tasusid 18500 EVP ja hageja 4500 EVP krooni. Kostja vahetas 07.08.1995 vahetuslepingu alusel xxx korteri xxx korteri vastu Jõhvis. Tehingu eseme väärtuseks hindasid tehingupooled 22500 krooni. Hageja ei ole osa võtnud ühisvara parendamisest ega osalenud oma sissetulekutega ühisvara loomises. Hagejal ei olnud poolte koos-elu jooksul sissetulekut. Kostja tegutses 29.11.1997-29.10.2006 FIE´na, on tasunud korteri kommunaalkulude eest, on parendanud korteriomandit 2002 uute akende vahetamise teel summas 16965,10 krooni (tl 28-30). III Hageja arvamus kostja vastusele
  4. Hageja arvamuse kohaselt kostja vastusele pankrotimenetlus hageja suhtes lõpetati 12.20.2005.a. kohtumäärusega. xxx asunud korter kuulus enne erastamist riigile. Korteri vahetusõigus saadi tänu hageja vanemate kasutuses olnud korteri vahetusele. Vale on väide, et hageja ei võtnud osa ühisvara parendamisest ega osalenud oma sissetulekutega ühisvara loomises. Ühisvara loodi ja parendati ühiste vahenditega. Jõhvi korteris teostas remondi just hageja. Kostja sissetulekud FIE´na olid minimaalsed. Kommunaalkulude ja ka akende eest tasuti ühiselt (tl 46). IV Kohtuistung
  5. juunil 2008
  6. Kohtuistungil 12.06.2008 jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja seletuse kohaselt töötas ta kooselu ajal kostjaga 2000-2003 Silbetis, AS Peipsi filiaalis, OÜs Palivere Grupp ehitusel. Töötasud olid erinevad-12000 kuni 17000 krooni. Hageja palus välja mõista kostjalt tema kasuks 400 000 krooni (tl 57-59).
  7. Kostja seletuse kohaselt hageja ei ole oma sissetulekutega ühisvara omandamisest osa võtnud. Hageja töötas erinevatel kohtadel paari-kolme kuu kaupa. Kostjal on hagejaga kaks last. Hageja ei ole lapsi ülal pidanud, lastele elatist maksnud ega tööl käinud. Hageja võttis endale suure võla ja võltsis kostja allkirja. Korterit ja peret majandas ning pidas üleval kostja koos oma vanematega. Kostja palub kõrvale kalduda ühisvara jagamisel võrdsuse printsiibist, hageja osalus korterist on 10 % (tl 57-59). V Kohtuotsuse põhjendused 2
(5)
  1. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega ning hageja arvamusega kostja vastuse kohta, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab et hagiavaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  2. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid 29.11.1985 ja lahutasid 16.05.2005 (tl 3-4). Perekonnaseaduse (PkS) § 18 lg 2 teise lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel ei ole vaidlust, et seisuga 16.05.2005 kuulus poolte ühisvarassse korteriomand xxx ja et kostja võõrandas selle hageja nõusolekul 03.04.2007 800 000 krooni eest (tl 5,7, 8-21). Samuti ei ole vaidlust, et pankrotimenetlus hageja suhtes lõpetati 12.10.2005 raugemise tõttu (tl 47-49).
  3. Poolte vahel on vaidlus ühisvara jagamisel poolte osade suuruses. PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.
  4. Hageja soovib ühisvara jagada lähtudes abikaasade osade võrdsusest. Kostja arvates tuleks poolte võrdsusest kõrvale kalduda ja kostjale peaks kuuluma ühisvarast 9/10 osa. Kostja leiab, et korteriomand on 80 % ulatuses omandatud hageja lahusvara arvelt, samuti ei ole hageja osa võtnud ühisvara parendamisest ega osalenud oma sissetulekutega ühisvara loomises.
  5. Kohus leiab, et asjaolu, et poolte ühisvara oleks omandatud kostja 80 % ulatuses lahusvara arvel ei ole asjas tõendatud. Kostja vastuväite kohaselt kostja nimele erastatud korteri Põllu 8-53 Palivere Taebla vald eest tasusid EVP osakutega 18000 krooni ulatuses kostja, tema isa ja tädi, 4500 krooni ulatuses tasus hageja. Kohtu hinnangul korteri omandamisel erastamise teel ei ole tähtsust, kelle EVP-sid erastamisel kasutati. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 4 p 1 kohasel eluruumi erastamise õigustatud subjektiks võis olla üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. EES § 5 lg 1 kohaselt eluruumi ostmise eesõigus oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
  6. aasta
  7. märtsiks. EES § 11 lg 4 kohaselt eluruumi erastamisel võis kasutada kõigile perekonnaliikmetele väljaantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarte ja neile kuuluvaid rahvakapitali obligatsioone Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
  8. Kostja poolt esitatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartide ärakirjadelt nähtub, et Jõhvi korteriga vahetatud Palivere korter omandati erastamise teel 16.03.1995, so poolte abielu ajal (tl 34-35). Palivere ja Jõhvi korterite vahetuslepingu 07.08.1995 punktis 4.
  9. on kostja ühe lepingupoolena kinnitanud, et lepingu objektiks olev korter xxx Palivere alevikus on soetatud abielu kestel ja abikaasa annab oma nõusoleku nimetatud lepingu sõlmimiseks (tl 32-33). Korteriomandi Kivi xxx Jõhvi kohta koostatud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, ühishüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse 03.04.2007 kohaselt on kostja kinnitanud, et kinnistu kuulub tema ja lahutatud abikaasa ühisvara hulka (tl 8-21). Eeltoodust kohus järeldab, et vaidlusalune korter ei ole omandatud kostja lahusvara arvel. 3
(5)
  1. Kohus seevastu nõustub kostjaga ja loeb tõendatuks tema vastuväite, et kostja on 2002.a. teinud korteri akende vahetusel ühisvarasse ühepoolselt parendusi summas 16965.10 krooni (tl 38-43). Kohtu hinnangul on see asjaolu nimetatud summa ulatuses aluseks poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks ( Pks § 19 lg 2 p 2).
  2. PkS § 19 lg 3-4 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.
  3. Kuna kostja oli poolte abielusuhete lõppemise seisuga 16.05.2005 ühisvaraks olnud korteriomandi 03.04.2007 võõrandanud 800 000 krooni eest, tuleb korteriomand jätta kostjale ja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitus. Võttes arvesse kostja poolt ühisvarassse tehtud parendusi kaldub kohus kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja mõistab kostjale välja rahalise hüvituse väiksemas summas, kui pool ühisvarast, so 48/100 e summas 383034,90 krooni (40000016965,10). Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. VI Menetluskulud
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
  5. Kohus leiab, et poolte menetluskuludest, muuhulgas kohtuvälistest kuludest, jääb 48/100 hageja kanda ja 52/100 kostja kanda. Viktor Brügel Kohtunik Tartu Ringkonnakohus
  6. veebruaril 2010.a. otsustas: I. Tühistada Viru Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsus osas, millega maakohus otsustas jätta poolte ühisvara jagamisel xxx korteriomandi kostja omandisse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühisvarast enamsaadu eest hüvitis suuremana 164 000 kroonist ning jättis menetluskuludest 48/100 osas hageja ja 52/100 osas kostja kanda. II. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 1) jagada poolte ühisvaraks olnud korteriomandi müügist saadud 800 000 krooni selliselt, et V.M.´i osaks jääb 164 000 krooni ja I.M.´i osaks 636 000 krooni; 2) mõista I.M.´ilt välja V.M.´i kasuks hüvitis summas 164 000 krooni ning 3) jätta poolte kohtuvälised menetluskulud ja menetluskulud maakohtus 59% ulatuses hageja ning 41% ulatuses kostja kanda. III. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsus muutmata. IV. Lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmises sõnastuses:
  11. Rahuldada hagi osaliselt.
  12. Jagada V.M.´i ja I.M.´i ühisvara, s.o xxx asuva korteriomandi müügist saadud 800 000 krooni selliselt, et V.M.´i osaks jääb 164 000 krooni ja I.M.´i osaks 636 000 krooni.
  13. Välja mõista I.M.´ilt hüvitisena enamsaadud ühisvara arvelt 164 000 (ükssada kuuskümmend neli tuhat) krooni V.M.´i kasuks. 4
(5)4. Jätta poolte kohtuvälised menetluskulud ja menetluskulud maakohtus 59% ulatuses hageja kanda ning 41% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus 16.03 2010.a. Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.