2-09-9074 Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-9074 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.J.e hag
§ 61lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks poolte ühisele tütrele on kostja ülalpidamisel veel üks laps - poeg K. T., sündinud xxx (t.l.19). Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et vastavalt Maksu- ja Tolliameti andmetele (t.l.20-24 ja 73) moodustas kostja maksustatav tulu 2008 aastal 16 878 krooni (keskmiselt 1406,50 krooni kuus). Jooksva 2009. aasta kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kostja väitel võrdub tema keskmine kuu sissetulek palga miinimummääraga s.o 2915 krooni kuus (neto). Kostja oma väite kinnitamiseks tõendeid kohtule ei esitanud. 4
(8)2-09-9074 Ärakiri Kinnistusraamatu päringu vastuse (t.l.-61) kohaselt on kostja omandis kinnisasi, korteriomand Jõhvi linnas. Lisaks eelmisele on kostja ja tema abikaasa kaasomandis abikaasade ühisvarana veel üks korteriomand Jõhvi linnas. Autoregistrile esitatud päringu vastusest selgub, et kostja omandis on kaks sõiduautot (t.l.-59-60), lisaks on kostja ja tema abikaasa kaasomandis abikaasade ühisvarana sõiduauto (t.l.-70). Kostja abielu registreeriti
- veebruaril 2008, vastavalt Autoregistrile esitatud päringu vastusele on sõiduauto esmane registreerimine
- juulil 2003 ning viimase registreerimistunnistuse väljaandmise kuupäev
- oktoober
- Seega on sõiduauto soetatud abielu ajal ning tegemist abikaasade ühisvaraga. Kostja väide, et üks temale kuuluv sõiduauto ei ole sõidukorras, ei ole tõendatud. Kuigi kostja on teatanud, et tema sissetulek ühes kuus moodustab 2915 krooni, mis jagades kahe lapse ja kostja enda vahel moodustab 971,70 krooni isiku kohta ühes kuus, on kostja omandis likviidset vara, s.o kaks sõiduautot ja lisaks korter, mida kostja ei kasuta elukohana, ning mille realiseerimisega saab kostja kindlustada ülalpidamiskohustuse täitmist kõigi oma laste osas vähemalt seadusega sätestatud elatusraha miinimummääras. Kohus jõuab järeldusele, et arvestades kostja varalist seisu, ei osutu kostja teine laps elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses vähem kindlustatuks. Kohtuistungil väitis kostja, et igakuise elatusraha suurus, mida ta suudaks maksta, oleks 900 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et peale elatise tasumist ei jätku tema sissetulekutest vahendeid igapäevase elu tarbeks. PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära. Seega leiab kohus, et elatise vähendamine kostja poolt pakutud elatusraha suuruseni 900 krooni kuus, mis on alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära, ei ole põhjendatud. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o alates
- septembrist 2000 ei ole kostja elatusraha maksnud, ning seega tuleb elatusraha välja mõista hagiavalduse esitamisest. Kostja nõustub, et ta ei ole elatusraha maksnud, kuid esitas vastuväite, et hageja on
- augusti 2000 avaldusega kohtutäiturile (t.l.-16) loobunud elatise nõudest. 5
(8)2-09-9074 Ärakiri Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine hageja avalduse alusel ei lõpeta kostja kohustust pidada ülal oma alaealist last, kuna sellekohane ülalpidamiskohustus on sätestatud seadusega ning seadus ei näe ette võimalust lapse vanemal ülalpidamiskohustuse täitmisest loobuda.
§ 50
lg 1, lg 2 ja lg 4, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. /---/. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LKS) § 3 kohaselt, lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Kohus on seisukohal, et lapse vanemad saavad seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokku leppida vaid sellisel juhul, kui see kokkulepe ei kahjusta lapse huve. See omakorda tähendab, et kokkulepe võib tulla kõne alla vaid juhul, kui ülalpidamiskohustust täitma kohustatud vanem täidab oma kohustust vabatahtlikult ja lapse huvidest lähtuvalt ning neid kahjustamata. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole alates 01. septembrist 2000 hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha maksnud. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks hagejale lapse ülalpidamisel muul viisil varalist abi osutanud. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.
§ 70
lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning suurendada Ida-Viru Maakohtu
- detsembri 1997 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse V.J.e (sündinud:
- märtsil 1993) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse V.J.e ülalpidamiseks alates
- märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
- märtsini 2011 igakuine elatusraha 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja tõendid - sünnitunnistus (t.l.-31), päring autoregistrile (t.l.-58) ja kinnistusraamatu päring (t.l.-62,75-78) jätab kohus analüüsimata, kuna need on esitatud hageja ja tema ülalpidamisel oleva uuest abielust sündinud teise lapse varalise seisundi iseloomustamiseks. Kohus leidis, et hageja on esitanud elatise nõude seadusega sätestatud miinimummääras ning seega puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja varalisele seisundile. Hageja tõend - abielutunnistus (t.l.-31) ei ole asjassepuutuv, kuna uus abielu ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist. Kostja tõend – sünnitunnistus (t.l.-18) ei ole asjassepuutuv, kuna kostjat sünnitunnistusel isana märgitud ei ole. Kostja tõend - avaldus vanema õigustest loobumiseks (t.l.-13), ei oma asjas tähendust, kuna vaidlust ei ole, et kostja on lapse vanem. Hagihind 6
(8)2-09-9074 Ärakiri Hagi on esitatud alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamiseks 500 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine moodustab 2175 – 500 = 1675 krooni ühes kuus. Hagihind on seega 9 x 1675 = 15 075 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina Tartu Ringkonnakohus 08. veebruaril 2010.a. otsustas: 1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 9. oktoobri 2009 otsus S.T.ilt väljamõistetud elatise suuruse osas ning lugeda S.T.ilt väljamõistetuks elatis 1650 krooni. 3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 5. detsembri 1997 otsusega S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista S.T.ilt J.J.e kasuks alaealise lapse V.J.e (sünd xxx) ülalpidamiseks alates 5. märtsist 2009 kuni 29. märtsini 2011 igakuiselt elatusraha 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) krooni. 3.2. Menetluskulud maakohtus jätta S.T.i kanda. Menetluskulude jaotus 4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta S.T.i kanda. 7
(8)2-09-9074 Ärakiri Kohtuotsus jõustus 16.03 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 8
(8)