2-07-46073/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-46073 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi A. S. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja A. S. ja kostja H. S. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada A.S., IK *, elukoht * ja H.S., IK *, elukoht *, abielu, milline on registreeritud * Lääne Maavalitsuses, kanne nr *.
5. Anda A.S., IK * perekonnanimeks pärast lahutust tema neiupõlvenimi – *.
6. Jagada poolte ühisvara, arvestades sellega, et hageja juurde jääb * alaealine laps, alljärgnevalt:
8. Jätta A.M., IK *, omandusse korteriomand asukohaga *, registriosa nr *.
10. Jätta H.S. omandusse korteriomand asukohaga *, registriosa nr *.
11. Kohtukulud jätta poolte kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord H. S. vastu abielulahutuse nõudes ASJAOLUD Pooled abiellusid *. Nende abielu registreeriti Lääne Maavalitsuses, kanne nr *. Sellest abielust on * sündinud poeg R. S. ja * poeg T. S.. T. S. on seejuures sügava puudega ning on käesoleval ajal riiklikul ülalpidamisel. Pooled elavad alates
12. a detsembrist eraldi. Kostja kuritarvitab alkoholi ning oma perega ei suhtle. Seetõttu soovib hageja lahutust ning alaealise haige poja eest hoolitsuse jätkamist. Elatist ta lapsele seoses riigipoolse toetusega ei soovi. Küll aga soovib hageja ühisvara jagamist. Pooltel on kooselu vältel soetatud kaks korterit. Ühetoaline korter, asukohaga *, milles elab H. S. ja kolmetoaline korter *, mida saab kasutada A. S. koos lastega. Kuna H. S. ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud ning on alates
13. a andnud laste ülalpidamiseks ainult 600.- krooni ja peres on sügava puudega laps, soovib hageja ühisvara jagamisel kõrvalekaldumist võrdsuse põhimõttest ning tahab enda omandusse suuremat korterit, mis vastaks laste huvidele ja kostja tegelikule panusele pere suhtes. HAGEJA NÕUE Hageja soovib, et poolte abielu lahutatakse, kuna kostja kuritarvitas alkoholi ja traumeeris ka lapsi. Pooled elavad
14. a detsembrist lahus ning nende abielulised suhted on lõppenud ning nende taastamist hageja võimalikuks ei pea. Puudega alaealine poeg T. on küll riiklikul ülalpidamisel, kuid suhtleb emaga ja hageja soovib, et nii ka jääks. Pärast lahutust soovib ta tagasi oma neiupõlvenime *. Elatist ta lapsele seoses riigipoolse toetusega ei soovi. Küll aga soovib hageja ühisvara jagamist. Pooltel on kooselu vältel soetatud kaks korterit. Ühetoaline korter, asukohaga *, milles elab H. S. ja kolmetoaline korter *, mida saab kasutada A. S. koos lastega. Kuna H. S. ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud ning on alates
15. a andnud laste ülalpidamiseks ainult 600.- krooni ja peres on sügava puudega laps, soovib hageja ühisvara jagamisel kõrvalekaldumist võrdsuse põhimõttest ning tahab enda omandusse suuremat korterit, mis vastaks laste huvidele ja kostja tegelikule panusele pere suhtes. KOSTJA ARVAMUS Kostja ei ilmunud korduvatele kutsetele vaatamata kohtuistungitele ning tema suhtes tuli rakendada sundtoomist. Ta ei taha lahutusega nõustuda, kuid keeldub ka igasuguste omapoolsete selgituste ja ütluste andmisest. Ta ei tea, mitu last tal on ning kui vanad nad peaks olema. Laste ülalpidamiskohustuse suhtes keeldub samuti ütlusi andmast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled abiellusid * ja nende abielu registreeriti Lääne Maavalitsuses, kanne nr *. Nende abielust on * sündinud poeg R. S., kes on käesoleval ajal täisealine, kuid õpib alles ametit, ja * sündinud T. S., kes on sügava puudega. Puudega alaealine poeg T. on küll riiklikul ülalpidamisel, kuid suhtleb emaga ja hageja soovib, et nii ka jääks. Pärast lahutust soovib ta tagasi oma neiupõlvenime *. Elatist ta lapsele seoses riigipoolse toetusega ei soovi. Küll aga soovib hageja ühisvara jagamist. Pooltel on kooselu vältel soetatud kaks korterit. Ühetoaline korter, asukohaga *, milles elab H. S. ja kolmetoaline korter *, mida saab kasutada A. S. koos lastega. Kuna H. S. ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud ning on alates
16. a andnud laste ülalpidamiseks ainult 600.krooni ja peres on sügava puudega laps, soovib hageja ühisvara jagamisel kõrvalekaldumist võrdsuse põhimõttest ning tahab enda omandusse suuremat korterit, mis vastaks laste huvidele ja kostja tegelikule panusele pere suhtes. Kohus leiab, et käesoleval juhul kuulub abielu lahutamisele Perekonnaseaduse § 29 alusel, sest poolte abielulised suhted on juba pikka aega lõppenud ning hageja peab nende taastamist võimatuks ja kostja käitumisest on näha, et neid suhteid taastada on tõesti võimatu. Sügava puudega alaealine poeg T. S. tuleb jätta tema huvides emaga suhtlema, kuigi ta on * kohtumäärusega antud täielikule riiklikule ülalpidamisele. H. S. ei ole osa võtnud poegade kasvatamisest ega ülalpidamisest. Alates
17. a on ta kahele lapsele elatist andnud ainult 600.- krooni. Peale selle on H. S. vägivaldne, mida tõendab ka * kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille alusel määrati talle 120 tundi üldkasulikku tööd vägivaldse käitumise eest. Seoses lahutusega tuleb jagada ka poolte abielu kestel soetatud ühisvaraks olevad kaks korteriomandit. Käesoleval ajal elab H. S. *, registriosa nr *, asuvas ühetoalises korteris ning see tulebki tema omandisse jätta. A. S. haldab *, registriosa nr * asuvat kolmetoalist korterit ja see tuleb jätta tema omandisse. Seejuures tuleb Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 ja 2 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Kostja ei ole osalenud mõjuva põhjuseta pere sissetulekute suurendamisel. Ta on pidevalt kuritarvitanud alkoholi, raisates pere sissetulekuid, mistõttu A. S. pidi laste kõrvalt töötama kahel töökohal. Peale selle ei ole ta osa võtnud laste kasvatamisest ega ülalpidamisest. Alaealine poeg T. S. on seejuures sügava puudega ning vaatamata täielikule riiklikule ülalpidamisele vajab siiski ka ema hoolt. Seetõttu tuleb ühisvara jagamisel arvestada alaealise lapse tähelepanu väärivat huvi. Hageja perekonnanimeks pärast lahutust tuleb vastavalt Perekonnaseaduse §-le 31 tagasi anda tema abielueelne perekonnanimi - *. Kohtukulud jätta poolte kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik