) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt
§-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2 Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 25 964,24 krooni ja täiendavate viiviste tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 25 964,24 krooni, millest 15 872,45 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 841,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6 850,17 krooni viivis ning alates 04.02.2009 viivis 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma, s.o 15 872,45 krooni, täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 4 470 krooni, millest 4 000 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 120 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 100 krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni, 120 krooni riigilõiv menetlusdokumendi väljatrüki eest ning 100 krooni teate avaldamise tasu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ei kuulu kostjalt väljamõistmisele, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-08-13662 esitas hageja sama tarbijakrediidilepingu alusel nõude nii käesoleva tsiviilasja kostja kui põhivõlgniku ning käendaja vastu ja nimetatud tsiviilasjas on kohus 29.12.2008 kohtumäärusega teinud maksekäsu, millega on käendajalt juba välja mõistetud menetluskuluna riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 4 220 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.