Obsah (7)
§ 403§ 5§ 230§ 232§ 173§ 162§ 174Tsiviilasi nr 2-08-57738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juunil 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08
§ 403
lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule esitatud vastustes teatanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-08-57738 kirjaliku menetlusega. Kohus tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt
§ 5
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
§ 232lg 1 kohaselt.
VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kõike 2 alusel kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 101 lg p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-08-57738 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kauba ostmiseks ei ole sõlmitud lepingut, kus tuleneks kohustus tasuma viivist suuremas osas kui seadusega ettenähtud. Perioodil detsember 2007-veebruar 2008 tarnis AS Gtellimuste alusel kostjale kaubalaeva COOL EXPRESS tarbeks varuosasid. Hageja esitas kostjale vastavalt arved, milledest kostja tasus 90 000 krooni. Hageja põhinõudeks oli 912 420.52 krooni ning kõrvalnõudeks 487 579.50 krooni. Pooled sõlmisid põhinõude osas 23.10.2008 kompromissi, mistõttu jätkus menetlus viivisenõude osas. Kostja väidete kohaselt jõudis hageja kaup ja arved temani alles 10.04.2008, seega sai kostja kauba üle vaadata alles nimetatud kuupäeval. Kostja viitab antud juhul VÕS § 213 lg-le 3, mille kohaselt ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. Hageja hinnangul on kaup ja arved edastatud kostja esindajale, kelleks on AnninetV OÜ. Kostja asub seisukohale, et tema ei ole volitanud ekspedeerijat kooskõlastama kostja nimel kauba hinna ja tasumise tingimusi ning nimetatud asjaolu tuleneb ekspideerimis lepingu punktist 1.1, milles on sätestatud ekspedeerija kohustused. Tulenevalt eeltoodust palub kostja vähendada viivise nõuet ja rahuldada hageja viivise nõude osaliselt vastavalt kostja poolt esitatud arvestusele, mille kohaselt on viivise suuruseks 62 601.67 krooni. Kostja peab viivise arvestuse lõpptähtajaks osalise kompromissi sõlmimise kuupäeva 23.10.2008. Samuti leiab kostja, et poolte vahel ei ole kokkulepet viivisemäära osas 0.5 % iga viivitatud päeva eest. Esialgu puudus poolte vahel vaidlus võlgnevuse tasumise alguskuupäeva osas, kuid kostja 14.04.2009 esitatud seisukohast nähtub, et kostja hinnangul võlgnevuse tasumise tähtaega tuleks arvestama päevast, mil kaup ja arved temani jõudsid, mitte aga arvetel esinevatest tähtaegadest VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seejuures arvestab kohus eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine, kuna arvel märgitud 0.5 %-list määra iga viivitatud päeva eest võib pidada mõistlikuks ja majandustegevuses väljakujunenud määraks. Kohus leiab, et võlgnevuse tasumise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda hageja poolt esitatud arvetest. Nimetatud arved kajastavad arvete tasumise tähtaega ning viivise määra. Anninet-V ja COLimited vahel on sõlmitud ekspideerimis leping (vt tl 4). Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust kauba kätte toimetamise osas, kuna kostja on tasunud hagejale põhivõlgnevuse 5
(6)Tsiviilasi nr 2-08-57738 tellitud kauba eest, tähtsust omab arvete tasumise tähtaeg. Kohus leiab, et nõustuda tuleb hageja väitega, et kostja poolt tuleb lugeda arved aktsepteerituks, kuna need on kätte toimetatud kostja esindaja Anninet-V töötajale. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kauba kättetoimetamise ja seega ka arvete tasumise tähtaja alguse kuupäevaks tuleb lugeda 14.04.2009. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Esitatud arvetelt nähtub 0.5 %-line viivisemäär ning arved on allkirjaga kinnitanud Anninet-V töötaja, mistõttu saab nimetatud protsendi suuruse osas pidada kokkuleppe sõlmituks. Kohus leiab, et kostja käsitlus viiviste arvestuse osas, mis puudutab viivise arvestamise lõppu on ebaõige. Asjaolu, et pooled sõlmisid kompromissi ei muuda iseenesest VÕS § 113 lg 1 sisu, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on kostja sisuliselt täitnud põhinõude ajal, mil tasuti reaalselt hagejale võlgnevus, mitte aga kompromissi sõlmimise kuupäev nagu seda kostja on ekslikult arvanud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis kokku 487 579.50 krooni.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 6
(6)