) § 187 lg 1 tuleneva hagi, mille nõudeks on kinkelepingu tagasivõitmine täitemenetluses. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vaja välja selgitada täitemenetluses tehingu tagasivõtmiseks vajalike üldtingimuste olemasolu, mis on sätestatud
ning kinklepingu tagasivõitmise tingimused, mis on sätestatud
. Seega on vaja vastata küsimustele, kas tehing sõlmiti seaduses sätestatud ajalistes piirides, kas tehing sõlmiti lähikondsete vahel ning kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huvisid ? Nimetatud asjaolude tõendamiskoormus on hagejal. Kostjate kohustuseks on lükata ümber seaduses sätestatud eeldus, et lähikondsetega tehingu tegemisel tuleb eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist.
lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi lõige kaks täpsustab, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse
lg 3 järgi pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
lg 1 sätestab kinkelepingu tagasivõitmiseks ajaliselt lühema tähtaja võrreldes
sätestatud tähtajaga.
lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohtule esitatud Harju maakohtu 23.01.2008 kohtuotsusest nähtub, et kostja TT ja G G mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja 3 898 016 krooni. Kohtuotsus on jõustunud 25.03.2008. Jõustunud kohtulahendi alusel on alustatud täitemenetlust ning kohtutäituri 05.05.2008 kirjast nr 948 selgub, et hageja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt ei kata kogu nõuet. Kohus leiab, et kohtutäituri kirjaga on tõendatud, et hagejal on õigus esitada
lg 1 sätestatud hagi, sest
Sissenõudjal on olemas täitedokument jõustunud kohtuotsuse näol ja sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist, sest võlgniku vara (liiklusvahendid ja osalused äriühingutes) väärtuseks hindab kohtutäitur 200 000 krooni. Kohtule esitatud 20.02.2008 kinkelepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et kostja TT kinkis 1/2 mõttelist osa kinnistust asukohaga Xxxoma abikaasale T Tle. Hageja on kohtule esitanud hagi 10.07.2008. Kohus leiab, et hagi on esitatud õigeaegselt st
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad on omavahel abielus. Pankrotiseaduse § 117 lg 1 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne tema abikaasa. Seega on kostja T T kostja TT lähikondne ka täitemenetluses seadustiku mõttes ning vaidlusalune kinketehing on tehtud lähikondsete vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et heauskne omandamine saab toimuda vaid tavapärase majandustehingu käigus. Lähikondsete vahel tehtud kinketehing ei ole tehing, mis on tehtud tavapärase majandustehinguna.
lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondsete vahel tehtud tehingu puhul teadis või pidi lähikondne teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kostjate väited selle kohta, et T T ei teadnud midagi abikaasa käimasolevast kohtuvaidlusest, on paljasõnalised. Järgnevalt analüüsib kohus
Hageja kasuks on kostja TTlt välja mõistetud solidaarselt 3 898 016 krooni. Täitemenetlus käigus on kohtutäitur hinnanud kostja vara 200 000 kroonile. Kohtule esitatud vara nimekirjast nähtub, et kostja TT vara koosneb sõidukitest ja osalustes äriühingutes. Kohtul puudub alus kahelda kohtutäituri poolt kostja varale antud väärtuses. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas täitemenetlus võlgnik muutus tehingu tagajärjel maksujõuetuks, vaid üksnes sissenõudja huvide kahjustamine, mis ei ole võrdsustatavad olukorrad. Kohus leiab, et olukord, kus võlgnik võõrandab temale kuuluva mõttelise osa kinnistust, arvestades kinnistu asukohta, ning selle tagajärjeks jääb tema varaks üksnes väheväärtuslikud sõidukid ja osalused äriühingutes, kahjustab sissenõudjate huvisid. Kostja TT väited selle kohta, et tal on olemas sissetulek, on kohatud olukorras, kus tema suhtes täitemenetluses esitatud nõude suuruseks on 3 898 016 krooni ja sissetulekuks väidetavalt 18 000 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et kostja T Tl puudub igasugune soov kasutada ja vallata kinnistut hagejaga kaasomandis, ei ole asjakohased. Hageja ei saa kohtumenetluse tulemusena kinnistut endale, vaid tal tekib võimalus rahuldada oma nõue täitemenetluse käigus kostja vara arvelt, näiteks müüakse kostja vara kohtutäituri poolt enampakkumise teel. Ka ei ole asjakohased kostjate väited selle kohta, et kinnistu mõtteline osa võõrandati kostja kohustuse katteks. Täitemenetluse seadustik ei võimalda esitada selliseid vastuväiteid, muuhulgas on laenusuhte olemasolu abikaasade vahel tõendamata, sest abikaasade tehtud kinnitus võlasuhte olemasolu kohta ei ole usaldusväärne. Kohtule esitatud pangaülekannetest ei nähtu, et need oleksid tehtud laenu andmise eesmärgil, sularaha üleandmise kohta puuduvad üldse usaldusväärsed tõendid. Kohus leiab, et 20.02.2008 kinkeleping, millega TT kinkis ½ mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxoma abikaasale T Tle, tuleb
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Hagejal on AÕS § 65 lg 1 alusel õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist selliselt, et TT kantaks kinnistu, registriosa nr xxx, asukohaga Xxx½ mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja T Tl on kohustus teha tahteavaldus ja anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 1 alusel tuleb kõik hageja menetluskulud jätta TT kanda, sest käesolev kohtumenetlus on ajendatud TT suhtes teostatud täitemenetlusest. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kohtunik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.