← Eesti

2-07-7911/29

Obsah (10)§ 657§ 654§ 652§ 436§ 230§ 229§ 232§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-7911 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Urmas Reinola, Reet Allikvere Ts

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega põhjenda otsust

§ 654lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx, et kinnisasi asukohaga XXXXX XX, Xxxxxxxxxxx kuulus poolte ühisvara hulka, et kinnisasjale sõlmiti üürileping 12.05.2003 üüri suurusega 1600 krooni kuus ning et pooled jagasid ühisvara kohtuliku kompromissilepingu sõlmimisega 31.03.2009, mille järgi XXXXX XX kinnistu jäi kostjale. Hageja on märkinud, et otsuse motiveerivas osas algavad kohtu põhjendused järeldusega, et kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Samuti on hageja seisukohal, et kuna maakohus on otsuse resolutsioonis jätnud välja punkti 2, toob see kaasa otsuse tühisuse. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maakohtu põhjendavas osas nähtub kohtu tegelik seisukoht hagi rahuldamata jätmise osas ning tegemist on üksnes vormistusvigadega, mis ei ole vaadeldavad menetlusnormi rikkumisena

§ 436

lg 1 mõttes, sest otsuse põhjendused ja resolutsioon on omavahel vastavuses.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus tuvastas õigesti poolte abielusuhete lõppemise aja. Kohus on otsuses põhjalikult loetlenud tõendeid selle kohta, et poolte isiklikud suhted võisid küll olla keerulised, kuid pooled jätkasid ühist majapidamist vähemalt kuni septembrini 2005. Samuti viitas kohus põhjendatult seejuures Harju Maakohtu jõustunud kohtulahendile tsiviilasjas 2-06-9834, milles tuvastati, et poolte abielusuhted lõppesid 08.09.2005, 6 kui kostja lahkus hageja juurest pingestunud suhete tõttu. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes

§ 171

lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Urmas Reinola Reet Allikvere 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.