← Eesti

3-08-1767/80

Obsah (8)§ 1§ 2§ 5§ 4§ 6§ 9§ 7§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasj

) sätestatud korra kohaselt, siis ei saanud

  1. a AK-d Jägala enam eksisteerida. Seetõttu ei oma
  2. aastal avaldatud teade AK Jägala sundlõpetamise kohta õiguslikku tähendust. Tegemist on vananenud andmete alusel avaldatud eksliku teabega, mis ei saa isikule kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi; b) AK-le Jägala kuulunud vara erastati
  3. a kooperatiivi tollastele liikmetele vastavalt

tollal kehtinud redaktsioonile.

§ 1

sätestas ka aiandus- ja suvilakooperatiivide reorganiseerimise korra.

§ 2

lg 1 kohaselt erastatakse kooperatiivi vara ja kooperatiiv reorganiseeritakse kooperatiivi liikmete üldkoosoleku otsuse alusel. Kooperatiivi vara erastatakse tasuta

§-s 4 nimetatud erastamise subjektile kooperatiivi liikme kasutuses oleva vara natuuras eraomandusse andmise ja kooperatiivi liikmete ühises kasutuses olevas varas kaasomandiõiguse osa määramise teel (

§ 5lg 1).

Kooperatiivi vara erastamise subjektiks on

§ 4

lg 1 kohaselt kooperatiivi liige, tema alaliselt Eesti Vabariigis elav abikaasa ja sugulased alanevas liinis, õed ja vennad ning nende sugulased alanevas liinis. Vara üleandmist või erastamist muudele isikutele kui

§ 4

lg-s 1 nimetatud isikud

ette ei näe. Vara erastamisel ühisesse omandusse jäetud kaasomandi omandiõiguse teostamiseks võivad omanikud asutada ühistu või sõlmida ühise tegutsemise lepingu. Ühistu põhikiri registreeritakse kohalikus omavalitsuses (

§ 6ja 7).

13.04.1993 kehtinud

redaktsioon ei näinud ette võimalust aianduskooperatiivi kui juriidilist isikut ümber kujundada. Erastatav vara antakse erastamise subjektile üle kooperatiivi üldkoosoleku otsusega ning omandiõigus erastatud varale tekib alates vara üleandmisest kooperatiivi poolt erastamise subjektile üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisel (

§ 9

ja 10).

ei näinud 13.04.1993 kehtinud redaktsioonis ette täiendavat kohustust aianduskooperatiivi likvideerimist otsustada. Ülaltoodud korra järgimine tähendaski

mõttes aianduskooperatiivi reorganiseerimist;

  1. c)13.04.1993 peetud AK Jägala üldkoosolekul otsustati kinnitada AK Jägala õigusjärglasena asutatava AÜ Jägala põhikiri ja esitada see vallavalitsusele kinnitamiseks. Samal päeval peetud AÜ Jägala asutamiskoosolekul otsustati AK Jägala õigusjärglasena asutada AÜ Jägala. Samal koosolekul kinnitati ka AÜ Jägala asutamisleping, mille punkti 3 kohaselt moodustus ühistu osakapital muuhulgas ühistu liikmete mitterahalistest osamaksudest. Ühistu liikmete mitterahalise osamaksu moodustas asutamislepingu punkti 4 kohaselt AK Jägala erastamisel ühisesse omandusse jäetud vara. Ka 13.04.1993 toimunud koosolekul kinnitatud AÜ Jägala põhikirja punkt 10 sätestab, et ühistu vara koosneb reorganiseeritud AK Jägala erastamisel ühisesse omandusse jäetud varast;
  2. d)15.07.1993 anti AK Jägala bilansist kaebaja bilanssi üle AK Jägala ühiskasutuses olnud vara. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja AK Jägala ühiskasutuses olnud vara omandiõiguse teostamiseks loodud ühistu 13.04.1993 kehtinud

§ 7mõttes.

Kuna omandiõigust saab teostada üksnes asja omanik, siis tähendas ühisesse omandusse jäetud vara üleandmine kaebajale seda, et nimetatud vara omanikuks sai kaebaja. Viimast kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et kaebaja 13.04.1993 kinnitatud põhikirja punkti 16 kohaselt oli kaebaja juhatuse liikmetele antud õigus ühises omandis olevat vara käsutada. Kaebaja juhatuse liikmete seesugune õigus tulenes ka 13.04.1993 kehtinud ÜS § 28 lg-st 2; e) MaaRS § 22 lg 1 kohaselt on aiandusühistul õigus erastada tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. Kaebaja on esitanud maa erastamise avalduse 1994. a. Jõelähtme Vallavolikogu 17.03.1994 otsusega nr 48 ja Jõelähtme Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldusega nr 23 on kaebaja erastatava maa piirid kindlaks määratud. 29.11.2006 välja antud korraldustega nr 934 ja nr 935 on vallavalitsus pidanud võimalikuks maa erastamist kaebajale. Sellest tulenevalt on kaebajal õigus AÜ Jägala üldmaad erastada. Kohalik omavalitsus on kohustatud tegema erastamise eeltoimingud ja edastama erastamise toimiku Harju Maavalitsusele. Erastamise eeltoimingute tegemiseks oli vastustajal maa ostueesõigusega erastamise korra p 19 kohaselt aega 3 kuud. Vaatamata kaebaja mitmetele pöördumistele ei ole vastustaja oma kohustusi rik- 3

(9)3-08-1767 kudes erastamise eeltoiminguid lõpuni viinud. Sellega rikub vastustaja kaebaja õigust maad erastada;
  1. f)vallavalitsuse 25.09.2008 korraldus nr 468 tugineb ebaõigetele väidetele ja tõendamata seisukohtadele. L. Zatsepilova oli kaebaja juhatuse liige pika aja vältel. Esmakordselt valiti L. Zatsepilova kaebaja juhatuse liikmeks 13.04.1993 toimunud kaebaja asutamiskoosolekul (päevakorrapunkt 2). Nimetatud koosoleku protokoll esitati vastustajale juba 1993. a koos kaebaja asutamisdokumentidega. L. Zatsepilova valiti kaebaja juhatuse liikmeks ka 05.06.1999 toimunud kaebaja üldkoosolekul, kus otsustati kaebaja registreerimine mittetulundusühingute registris. Ka see dokument on kaebajale teadaolevalt vastustajal olemas (avalikult kättesaadav ka mittetulundusühingute registrist). Seega on asjas kogutud materjalidest üheselt nähtuv, et 27.06.1999 oli L. Zatsepilova kaebaja juhatuse liige, kellel oli volitus kõikide tehingute ja tahteavalduste tegemiseks kaebaja nimel;
  2. g)27.06.1999 esitatud erastamisavaldus ei oma käesolevas asjas tähtsust. Asjas kogutud materjalidest saab järeldada, et kaebaja on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse juba hiljemalt 1994. a. Jõelähtme Vallavolikogu 17.03.1994 otsusega nr 48 on MaaRS §-dele 20 ja 23 tuginedes AÜ-le Jägala määratud teenindusmaa suurusega 3,9634 ha, millest ühistu liikmete ühiskasutuses olevate ehitiste juurde määratud teenindusmaa moodustab 1,4918 ha. Jõelähtme Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldusega nr 23 on kinnitatud AÜ-le Jägala erastatavate maade suurused ja jaotus. Nimetatud korralduse kohaselt kinnitati AÜ Jägala üldkasutatava maa suuruseks 15 140 m2;
  3. h)kuna vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korrale toimub ehitise juurde teenindusmaa ning erastatava maa piiride määramine alles pärast erastamisavalduse esitamist ning erastamistoimiku avamist, pidi kaebaja erastamisavalduse esmakordselt esitama enne 17.03.1994, mil määrati kaebaja liikmete ühiskasutuses olevate ehitiste juurde teenindusmaa. Nimetatud erastamisavaldus ei ole kaebajale teadaolevalt vastustajal säilinud. Avaldus ei ole säilinud ka kaebajal;
  4. i)Jõelähtme Vallavolikogu 17.03.1994 otsus nr 48 ning Jõelähtme Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldus nr 23 on kehtinud rohkem kui 11 aastat. Nimetatud haldusakte ei ole tänaseni kehtetuks tunnistatud. Nii 17.03.1994 otsuses kui ka 20.01.1997 korralduses on kaebajat käsitletud maa erastamise õigustatud subjektina. Lisaks on vastustaja oma 29.11.2006 korraldustes nr 934 ja 935 viidanud ülaltoodud aktidele kui erastatava maa piiride määramise aluseks olevatele dokumentidele;
  5. j)olukorras, kus vastustaja on rohkem kui 14 aastat käsitlenud kaebajat maa erastamise õigustatud subjektina, on kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et ta saab taotletud maa erastada. Vastustaja 25.09.2008 korraldus nr 468 põhineb ebaõigesti tuvastatud asjaoludel, on vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega ning rikub kaebaja õigust maad erastada. Seetõttu tuleb 25.09.2008 korraldus nr 468 tühistada ning kohustada vastustajat erastamismenetlust lõpule viima vastavalt vastustaja 29.11.2006 korraldustele nr 934 ja 935;
  6. k)vastustaja ei ole kunagi asunud seisukohale, et vaidlusalust maad ei saa põhimõtteliselt erastada. Küsimus on üksnes selles, kellele maad erastada. Kaebaja ei vaidlusta, et vastustaja peab haldusorganina haldusmenetluse läbi viima õiguspäraselt. Samas tuleks haldusmenetluse läbiviimisel arvestada sellega, et haldusmenetlus toimuks mõistlikult. Vastustaja on erastamismenetluses väljendanud seisukohta, et kui vaidlusalune maa jääb kaebajale erastamata, siis erastatakse see AK Jägala endistele liikmetele või nende õigusjärglastele. Selline lahendus on ebamõistlik ja õigusvastane ning selle lahenduse tulemuseks oleks olukord, kus ühele maatükile tekib väga palju omanikke. Sealjuures ei pruugi maatüki omanikuks saada need isikud, kes omavad täna endise AK Jägala krunte. Seega ei saa välistada, et vähemasti osaliselt tuleks maa sellise lahenduse puhul erastada isikutele, kellel ei ole selle maaga enam vähimatki sidet. Lisaks on kaebajale arusaamatu, miks ei näe vastustaja probleemi maa erastamises isikutele, kes ei ole tänaseni maa ostueesõigusega erastamise avaldust esitanud, samas kui ta näeb probleemi maa erastamises kaebajale, kes on erastamisavalduse esitanud. 4
(9)3-08-1767 3. Vastustaja ja Harju maavanem palusid jätta kaebuse rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 14.04.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:
  1. a)kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebaja ei ole AK Jägala õigusjärglane. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et AK Jägala asutati 16.06.1987 ja registreeriti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris 12.12.1990. 09.10.1992 jõustus Eesti Vabariigi ühistuseadus (ÜS). ÜS § 9 lg 1 kohaselt tuli ühistu asutamiseks sõlmida ühistu asutamist soovivate isikute vahel asutamisleping ja § 11 lg 2 kohaselt võttis asutamiskoosolek vastu otsuse ühistu asutamise kohta ja põhikirja ning valis juhtimis- ja kontrollorganid. AK Jägala liikmed sõlmisid 13.04.1993 asutamislepingu selleks, et AK Jägala õigusjärglasena asutada AÜ Jägala. 13.04.1993 toimunud asutamiskoosolekul võeti vastu AÜ Jägala põhikiri ja valiti ühistu juhatus ja revisjonikomisjon. ÜS § 8 lg 1 kohaselt tuli mittetulundusühistu (sh aiandusühistu) registreerimiseks esitada asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile registreerimisavaldus, asutamisleping ja põhikiri. ÜS § 8 lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse täitevorgan pidi asutamislepingu ja põhikirja läbi vaatama ning võtma vastu ühistu registreerimise või sellest keeldumise otsuse. Jõelähtme Vallavalitsuse 09.07.1993 määrusega nr 15 registreeriti mittetulundusühistuna AÜ Jägala. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ÜS § 8 lg-le 5 omandas AÜ Jägala 09.07.1993 AK Jägala õigusjärglasena juriidilise isiku õigused. Kuna AÜ Jägala asutati 13.04.1993 AK Jägala õigusjärglasena, siis ei saanud 1999. a AK Jägala enam eksisteerida. Seetõttu kohus nõustub kaebajaga selles, et Riigi Teatajas 1999. a avaldatud teade AK Jägala sundlõpetamise kohta ei oma õiguslikku tähendust. Kuna ettevõtteregistrile andmete esitamine oli vastustaja ülesanne, siis oli ka vastustaja kohustuseks esitada ettevõtteregistrile andmed 1993. a toimunud AK Jägala ümberkujundamisest AÜ-ks Jägala. 1993. a ei eksisteerinud mittetulundusühingute registrit. Nimetatud registri asutamise nägi ette 01.10.1996 jõustunud mittetulundusühingute seadus (MTÜS). Võimalus kanda mittetulundusühingute registrisse enne 1996.a. 1.oktoobrit asutatud ja ettevõtete registrisse registreeritud mittetulundusühinguid tekkis alles 10.07.1998, mil jõustus MTÜS § 93 lg 1 muudatus. Kaebaja registreeriti mittetulundusühingute registris 25.01.2000;
  2. b)AK Jägala on 3. mai ja 13. mai 1993 aktidega andnud kooperatiivi liikmete eraomandusse nende kasutuses olnud vara (ehitised ja istandikud) ja liikmete kaasomandusse (igaühele 3,33%) kooperatiivi liikmete ühises kasutuses olnud vara. Kuna AK Jägala on erastanud kooperatiivi ühises kasutuses olnud vara kaasomandusse ja alates 3. maist ja 13. maist 1993. a on kooperatiivi ühises kasutuses olnud vara omandiõigus läinud üle kaasomanikele ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaasomanikud oleksid oma omandiosa pärast 1993. a üle andnud AÜ-le Jägala, siis ei ole kaebaja ühisesse omandisse jäetud vara omanik. Kaebaja väite ebaõigsust kinnitab ka Jõelähtme Vallavolikogu 17.03.1994 otsus nr 48, mille kohaselt anti AÜ-le Jägala kasutada teenindusmaa suurusega 3,9634 ha, sellest AÜ liikmetele erastamiseks 2,4716 ha ja ühistu kasutusse kaasomandi alusel 1,4918 ha (teed, kraavid, park ja puurkaev). Nimetatud haldusaktist nähtub üheselt, et ühistu liikmete ühiskasutuses olnud vara oli liikmete kaasomand, mitte aga ühistu kui juriidilise isiku omand;
  3. c)kuna tulenevalt MaaRS § 22 lg 1 saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise (rajatise) omanikuna ja käesolevas asjas on tõendatud, et AK Jägala liikmete ühises kasutuses olnud vara erastati liikmete kaasomandusse, siis ei ole kaebajal kui juriidilisel isikul võimalik ostueesõigusega erastada liikmete ühiskasutuses olevat maad, sest sellel maal asub liikmete kaasomand. Kuna AK Jägala liikmete ühises kasutuses olnud vara oli alates maist 1993 liikmete kaasomandis, siis ei olnud AK-l Jägala enam võimalik anda seda vara 15.07.1993 üle kaebajale. Samuti ei ole vara kajastamine juriidilise isiku bilansis omandiõiguse tekkimise aluseks; d)

§ 7sõnastusest ei tulene omandiõiguse tekkimine ühistul.

09.10.1992 jõustunud ÜS §-st 2 nähtub, et ühistu eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja/või tulu saamine. Sama seaduse § 28 lg 1 ja 2 kohaselt ühistu varaks on tema liikmete kaasomand ja ühistu liik- 5

(9)3-08-1767 med valdavad, kasutavad ja käsutavad ühistu vara ühiselt oma juhtimisorganite kaudu, teostades ühistu kui juriidilise isiku kaudu omandiõigust seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud viisil ehk antud juhul teostavad ühisesse omandusse jäetud vara kaasomanikud omandiõigust kaebaja kui juriidilise isiku kaudu. Ka kaebaja 13.04.1993 vastuvõetud põhikirjas märgitakse, et ühistu vara koosneb reorganiseeritud aianduskooperatiivi „Jägala“ vara erastamisel ühisesse omandusse jäetud varast, mis on ühistu liikmete kaasomand ja et ühistu eesmärgiks on ühistu liikmetele tingimuste loomine nende kaasomanduses olevate üldkasutatavate hoonete, rajatiste, seadmete ja muu vara ühiseks kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks. Seega oli kaebaja loomise eesmärgiks ühisesse omandusse erastatud vara valitsemine selle vara kaasomanikele teenuste osutamise teel; e) 01.07.1990 kuni 01.12.1993 reguleeris omandiõiguse tekkimist ja omandisuhteid omandiseadus (OS). OS § 6 lg 1 kohaselt omandiõigus tekkis vara valmistamisega või omandamisega tehingu järgi, omandiõiguse taastamisega või muul viisil, mis ei olnud vastuolus Eesti Vabariigi seadusega. OS § 18 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik sai olla omanik vaid Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud juhul.

-st nähtuvalt tekkis AK Jägala vara erastamisel omandiõigus üksnes füüsilistel isikutel, mitte aga aianduskooperatiivil või kaebajal kui tema õigusjärglasel. AK Jägala liikmete ühises kasutuses olnud vara üleminek erastamisel aianduskooperatiivilt aiandusühistule oleks olnud vastuolus kehtinud õigusaktidega;

  1. f)kuna kaebaja ei ole omandanud vara, mis annaks talle õiguse maa ostueesõigusega erastamiseks, siis on vastustaja põhjendatult tunnistanud 25.09.2008 korraldusega nr 468 kehtetuks oma 29.11.2006 korraldused nr 934 ja 935;
  2. g)HMS § 66 lg 1 kohaselt õigusvastase haldusakti võib, arvestades HMS §-s 67 (usalduse arvestamine) sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust maa ostueesõigusega erastamiseks. Olukorras, kus ekslikult on lähtutud sellest, et kaebajal on teatav õigus, kuid tegelikkuses sellist õigust pole, ei saa kaebajal kõnealust õigust pelgalt õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt tekkida;
  3. h)kuna kaebajal puudub õigus ostueesõigusega erastada ühistu liikmete kaasomandusse antud ühiskasutuses oleva vara juurde kuuluvat maad, siis puudub kohtul vajadus hinnata neid kaebaja väiteid, mis puudutavad erastamisavalduse esitamist;
  4. i)õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt vastustaja kasuks ei ole põhjendatud ning vastustaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AÜ Jägala apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada AÜ Jägala kaebus kaebajale maa ostueesõigusega erastamismenetluse eeltoimingute lõpuleviimiseks kohustamise nõudes. AÜ Jägala ei saa nõustuda halduskohtu otsusega, kuna 17.03.1994 otsusega nr 48 ja 20.01.1997 korraldusega nr 23 on AÜ Jägala ostueesõigusega erastatava maa erastajaks ja subjektiks määratud juriidiline isik AÜ Jägala, kes on alates 1994. aastast korraldanud ühistusiseste sõiduteede ja muude ühiskasutuses olevate objektide majandamist ja investeerinud nende korrashoidu. Ei saa olla võimalik, et ca 15 aastat hiljem sisuliselt tühistatakse Jõelähtme Vallavalitsuse otsus nr 48 ja 1997. a. korraldus nr 23. Nende haldusaktide tühistamine seab kahtluse alla ka teised sarnased haldusaktid, mille Jõelähtme Vallavalitsus on samadel aastatel vastu võtnud ja mis tänini on kehtivad. Halduskohus on jätnud arvestamata Maa-ameti selgitustega, kes leidis, et apellandil on maa ostueesõigusega erastamise õigus ning sellekohane avaldus on esitatud tähtaegselt. AÜ Jägala on pöördunud ka Õiguskantsleri poole, kes leidis, et haldusametnikud on erastamismenetluses tekkinud probleemide lahendamisel rikkunud head haldustava. 6

(9)3-08-1767
  1. Jõelähtme Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebusele lisatud Jõelähtme Vallavalitsuse 28.03.2007 kiri nr 18.2-12/778 ei ole asjassepuutuv, samuti pole selgitatud, miks ei ole seda tõendit varem esitatud. Kiri tuleb jätta tõendina asja materjalide juurde võtmata ja see apellandile tagastada. Apellant on viidanud Maa-ameti kirjalikele seisukohtadele ning õiguskantsleri pöördumisele Harju Maavanema, Maa-ameti ja vastustaja poole soovitusega järgida hea halduse tava ning palunud Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada. Vastustaja on seisukohal, et kõnealused dokumendid ei tingi kohtuotsuse tühistamist. Maa-ameti seisukohad ning ka Õiguskantsleri seisukohad ei ole asja lahendavale kohtule järgimiseks kohustuslikud ning isegi kui Maa-amet ja Õiguskantsler oleks võtnud seisukoha kõikides käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust omavates küsimustes, siis ei oleks teistsuguseid seisukohti sisaldav kohtulahend seetõttu õigusvastane. Maa-ameti 17.09.2007 kirjast nähtub, et Maa-amet on kirja koostamisel ning selles avaldatud seisukohtade puhul lähtunud eeldusest, et apellant on saanud aianduskooperatiivi Jägala liikmete ühiskasutuses olnud vara omanikuks ning ei ole seda küsimust analüüsinud. Maa-amet kordab ka oma 01.09.2008 kirjas sama seisukohta lähtudes eeldusest, et apellant on kooperatiivi liikmete ühiskasutuses olnud vara omanik, selle eelduse õigsust analüüsimata. Halduskohus on käesolevas haldusasjas seda küsimust ja esitatud tõendeid hinnanud ning asunud õigele seisukohale, et tegelikkuses ei ole apellandile kooperatiivi liikmete ühiskasutuses olnud vara omandiõigus üle läinud. Sellest nähtuvalt on Maa-ameti kirjades avaldatud seisukoht ebaõige. Õiguskantsleri soovituses ei ole võetud seisukohta selle suhtes, kas apellant on käesolevas vaidluses puudutatud maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt või mitte. Apellandi viide Õiguskantsleri kirjale on seetõttu asjakohatu.
  2. Harju maavanem palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuses leitakse, et apellandi õigus vaidlusaluse maa erastamiseks tuleneb sellest, et 17.03.1994 otsusega ja 20.01.1997 korraldusega on kaebajale erastamisõigus antud ning sellest ilmajätmine 15 aastat hiljem rikub apellandi õiguspärast ootust nende haldusaktide kehtima jäämise suhtes. Samuti heidetakse halduskohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse Maa-ameti ja õiguskantsleri seisukohti.
  4. Viimase etteheite osas märgib kolleegium, et õiguskantsler on üksnes leidnud, et maa erastamise või erastamata jätmise otsuse tegemisel aset leidnud viivitus ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega ning kutsunud üles vastustajat sellist otsust tegema. Õiguskantsler ei ole võtnud seisukohta küsimustes, millele halduskohus käesolevas haldusasjas tugines. Maa-ameti seisukohad on aga esiteks mitmes küsimuses apellandi halduskohtus esitatud seisukohtadest lahknevad (nt leitakse, et apellandi õigusvõime tekkis selle mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest, mitte aga vallavalitsuses registreerimisest, mistõttu tuli ka maa erastamise avaldus esitada alles pärast vaidlusalustele rajatistele omandiõiguse tekkimist), teiseks ei ole aga faktilisi asjaolusid tõendava tähendusega, vaid selle haldusorgani poolne asjakohaste seaduste tõlgendus, mis ei ole halduskohtule siduv. Halduskohus on oma seisukohta põhjendanud ega ole seetõttu menetlusnorme asja lahendamisel rikkunud.
  5. Üksnes
  6. ja
  7. a haldusaktidele tugineva õiguspärase ootuse maa erastamiseks olemasolu on võimalik vaid juhul, kui kaebajal maa erastamise õigust seadusest ei tulene. 7
(9)3-08-1767 Kui apellandil on vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise õigus tulenevalt seadusest, puudub ka vajadus hinnata tema haldusaktidel põhinevat õiguspärast ootust maa erastamiseks. Seadusest tuleneva maa ostueesõigusega erastamise õiguse väljaselgitamiseks on oluline tuvastada, millal apellant asutati, kas vaidlusalune vara on läinud tema omandisse ja kas maa ostueesõigusega erastamise avaldus on esitatud tähtaegselt. Neile asjaoludele tuginedes asusid vastustaja ja maavanem seisukohale, et erastamismenetlus tuleb lõpetada.
  1. Kolleegium nõustub halduskohtuga selles, et apellandi õigusvõime tekkis enne AK Jägala sundlõpetamist tema registreerimisega vallavalitsuses
  2. a.
  3. AÜ Jägala 13.04.1993 sõlmitud asutamislepingu (tl 13) kohaselt moodustati apellant AK Jägala õigusjärglasena ning p 4 kohaselt moodustab ühistu liikme mitterahalise osamaksu tema kaasomandi osa AK erastamisel ühisesse omandusse jäetud varast. Samal päeval vastu võetud apellandi põhikirja p 10 kohaselt koosneb ühistu vara reorganiseeritud AK Jägala vara erastamisel ühisesse omandusse jäetud varast, mis on ühistu liikmete kaasomand. Põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu eesmärgiks ühistu liikmetele tingimuste loomine nende kaasomanduses olevate üldkasutatavate hoonete, rajatiste, seadmete ja muu vara ühiseks kasutamiseks, valdamiseks ja käsutamiseks. 15.07.1993 üleandmisaktiga anti AK-lt Jägala apellandile üle teed, puurkaev jm vaidlusalune vara.
  4. Sama vara on eelnevalt üle antud osaliselt AK Jägala poolt ka kooperatiivi liikmetele (02.05.1993-13.05.1993 kruntide 1, 8, 12, 13, 15, 17, 22, 27 osas). Tõendeid pole esitatud ülejäänud osas kooperatiivi vara erastamise kohta. Erastatud osas vara apellandile üleandmist tõendab vaid apellatsioonimenetluses esitatud apellandi liikmete 03.09.2008 kiri Jõelähtme Vallavalitsusele (tl 220), millele allakirjutanud kinnitavad kaasomandisse antud osa üleandmist mitterahalise sissemaksena ühistule. Siiski pole sellele kirjale alla kirjutanud kõik isikud, kellele
  5. a mais vara üle anti. Vara üleandmist tõendavaid akte toimikus pole.
  6. Tõendeid ei ole asjas esitatud ka selle kohta, et kooperatiivi üldkoosolekul oleks otsustatud kooperatiivi vara erastamine või erastamata jätmine muude dokumentidega peale apellandi asutamislepingu ja põhikirja. Vara üleandmisel kooperatiivi liikmetele on tuginetud samuti vaid neile dokumentidele, kuigi otseselt viitamata.
  7. Apellandi asutamislepingu ja põhikirja sätted vara omandiõiguse ülemineku kohta ei ole selged. Asutamislepingu p-st 4 võib järeldada, et ühisesse omandusse jäetud vara (

§-d 6 ja 7 kasutavad seda terminit vara kohta, mis erastatakse ja mille omandiõigus kuulub ühistu liikmetele kaasomandina, seega ei jäeta erastamata, nagu § 3 sõnastusest ja eriti § 8 lõikest 1 nähtuvalt on alternatiivina võimalik) antakse mitterahalise sissemaksena ühistu omandisse. Põhikirja p-de 2.1 ja 10 kohaselt on aga tegemist ühistu liikmete kaasomandis oleva varaga, mis ei ole seega ühistu omand.

§ 10

lõike 1 kohaselt tekib omandiõigus erastatud varale alates vara üleandmisest kooperatiivi poolt erastamise subjektile üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisel. Et tõendid on esitatud vaid osa kooperatiivi omandis olnud vara üleandmise kohta kooperatiivi liikmetele, siis ülejäänute osas ei ole tõendatud omandiõiguse üleminek kooperatiivilt või tema õigusjärglaselt

§-s 4 näidatud õigustatud subjektile. Selles osas ei ole vastustaja väide, et vara omanikuks on endised kooperatiivi liikmed või praegused ühistu liikmed, tõenditega põhistatud.

  1. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et ühistu ei saanud olla AK Jägala õigusjärglasena viimasele kuulunud vara omanikuks. Ühistu moodustati
  2. aastal, kui jõustunud oli põhiseadus, mis garanteerib nii omandiõiguse (ka juriidilistele isikutele) kui ka mittetulundusühingute moodustamise vabaduse. Põhiseaduse jõustumisele eelnenud omandiseadust 8

(9)3-08-1767 ja ühistuseadust juriidilise isiku lubatud omandi sätestamisel tuleb tõlgendada viisil, mis tagab põhiseaduses sätestatud põhiõigused. OS § 20 lõike 1 kohaselt tekib kooperatiivi omandiõigus tema liikmete maksetest, ühistatud varast ning kooperatiivi majandustegevusest saadavast ja muust tulust. OS § 18 lg 1 sätestas, et Eesti Vabariigis võivad olla omanikuks järgmised juriidilised isikud: kooperatiiv, ühiskondlik organisatsioon ja liikumine, usuühing ja usuühingute ühendus, rendiettevõte ja sihtfond. Sama paragrahvi lõige 3 võimaldas seadusega ette näha ka muid juriidilisi isikuid, kes võivad olla vara omanikuks. ÜS §-d 28 ja 29 võimaldasid mitterahalise sissemaksuna vara andmist ühistu omandisse.
  1. Põhjusel, et vallavalitsuse 25.09.2008 korralduse andmisel on tuginetud ebaõigesti asjaolule, nagu poleks AÜ Jägala üldkasutataval maal paiknevad ehitised apellandi omandis, leiab ringkonnakohus, et maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamine oli õigusvastane.
  2. Kolleegium nõustub apellandiga, et olukorras, kus apellandi poolt maa ostueesõigusega erastamise avaldust, mis oleks esitatud tähtaegselt, pole säilinud, kuid vastustaja on 20.01.1997 korraldusega „AÜ Jägala erastatavate maade suuruste ja jaotuste kinnitamine“ kinnitanud apellandi poolt erastatava maa suuruse, mille hulka kuulub ka üldkasutatav maa suurusega 15140 m2, on kaudselt sellise avalduse esitamine tõendatud, arvestades, et nimetatud korralduse andmine eeldas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p-de 10, 11 ja 13 kohaselt erastamisavalduse esitamist.
  3. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus AÜ Jägala apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 14.04.2009 otsuse, tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse 25.09.2008 korralduse nr 468 ja kohustab Jõelähtme Vallavalitsust viima lõpule AÜ Jägala üldmaa erastamismenetluse eeltoimingud. Kolleegium selgitab, et kui edasise menetluse käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis välistavad apellandi omandiõiguse vaidlusalusel maal asuvatele ehitistele, tuleb erastamisavaldus jätta rahuldamata.
  4. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad Jõelähtme Vallavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.