) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes
¹ lg-st 3 m b kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu m tud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 1 180 krooni. Käesolevas menetluses esindab hagejat tema töötaja A.K . Kohus märgib, et
lg-st 2 tulenevalt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu taotletud õigusabikulu antud juhul hüvitamisele. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse 2 2-08-74834 täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
lg 4²).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega m ti kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on tasunud 11.11.2008.a (viitenumbrile 2900072369) ja 30.03.2009.a (viitenumbrile 2900072123) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank kohtu poole pöördumisel riigilõivu kokku 4 400 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 11 250 krooni.
lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kuni 31.12.2008.a kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuli kuni 15 000 kroonise hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Lähtudes
Vastavalt § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem, kuulub hageja taotlusel enam tasutud osas riigilõiv summas 3 250 krooni tagastamisele
Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.