3-09-1023/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. august 2009, Jõhvi 3-09-1023 Roman Ostrovski kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Mõista Viru Vanglalt R.O kasuks välja 1000 (üks tuhat) krooni mittevaralise kahju ja 16 (kuueteist) krooni kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks. 3.Mõista Viru Vanglalt riigituludesse kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 34 (kolmekümne nelja) krooni ulatuses. Riigilõiv ülejäänud ulatuses jätta Eesti Vabariigi ja muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 14.11.2008 käskkirjaga nr. 1850-KP (tl. 3-4) karistas Viru Vangla direktor R.O-d keelatud eseme omamise eest 10 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. 27.02.2009 koostatud vaideotsusega nr. 11-7/692 (tl. 5-) tunnistas Justiitsministeerium selle käskkirja täielikult kehtetuks 06.05.2009 jättis Viru Vangla R.O kahjunõude rahuldamata (tl. 6-7). 11.05.2009 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.O kaebus (tl. 1), milles paluti tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ja määrata põhjendamatu kartseris viibimise eest 5000 krooni suurune hüvitis. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 24-25) paluti kaebust mitte rahuldada, viidati riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kehtestatule ning leiti, et kaebaja pole oma kahjunõudes ega kaebuses märkinud, milles seisnes talle tekitatud kahju. Vastuses kirjeldati kartseri tingimusi ning kaebaja olukorda ostude tegemisel ja lähedastega suhtlemisel ning leiti vangistusseaduse § 4’ ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes, et distsiplinaarkaristuse õigusvastane kohaldamine ja 1 1 kartseris viibimisest tulenev ebamugavustunne iseenesest ei too kaasa kahju hüvitamist tingivat inimväärikuse kahjustamist. Veel leiti, et käskkirja vaideotsusega kehtetuks tunnistamine on piisav heastamisvahend, kuna kaebajale pole saabunud raskeid tagajärgi ja ta pole kannatanud kehvade kartseritingimuste pärast. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 2, milles kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on käsitletud sama seaduse § 9 lg 1, mille järgi on see võimalik süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. R. O-le distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on Justiitsministeeriumi poolt kehtetuks tunnistatud (tl. 5) ja ehkki ta pole kaebuses kahju hüvitamise alust määratlenud, on halduskohtul tema väidete ja toimikusse esitatud dokumentide alusel võimalik üheselt järeldada, et tegemist on ilma õiguspärase aluseta määratud distsiplinaarkaristuse läbi kaebaja inimväärikusele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. On küll õige, et karistuse õigusvastane kohaldamine iseendast ei pruugi tingimata kaasa tuua inimväärikuse kahjustamist, kuid maksimumkaristuse määramata jätmine ja Viru Vangla kartseri väidetavalt head tingimused ei välista käesoleval juhul siiski täielikult kaebuse nõude rahuldamist. Kartserisse paigutamine on vangistusseaduse § 100 lg 1 kohaselt kõige rangem vahistatu suhtes kohaldatav distsiplinaarne mõjutusvahend. Selle eesmärgiks on tema vabaduse füüsiline ja vaimne piiramine ning kartserisse paigutatud isiku suhtes saab kohaldada ka muid vangistusseadusest ja vangla sisekorraeeskirjast tulenevaid piiranguid. R.O puhul piirati täielikult vangistusseaduse § 30-32, § 34-38, § 43 ja § 46 ning osaliselt § 48 tulenevaid õigusi. Seetõttu halvendas kartserisse paigutamine oluliselt tema seisundit olenemata sealsetest konkreetsetest tingimustest. Vahistatu kohustus taluda distsiplinaarkaristusest tulenevaid piiranguid kehtib üksnes siis, kui karistus määratakse seaduses sätestatud alustel ning korras. Kartseri kohaldamine ilma sellekohase õigusliku aluseta on lubamatu ning selle meetme piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav ja saab seega õigustada mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Senises kohtupraktikas üldjuhul õiglaseks peetud hüvitise suuruseks on 100 krooni ühe alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest. Tulenevalt sellest, et käskkirja tühistamise tingis selle ebaselgus ja asjaolud, et sellest üldse ei nähtu, mille eest vahistatut karistati, pole käesoleval juhul põhjust seda summat vähendada. Eeltoodu kohaselt on R.O kaebus osaliselt põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 4 alusel rahuldada 1000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmisega Viru Vanglalt. 02.06.2009 koostatud kohtumäärusega (tl. 19) vabastas kohus R.O 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest 170 krooni ulatuses. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu, tuleb 34 krooni sellest mõista halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg 1 kohaselt Viru Vanglalt riigituludesse. Sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt peab Viru Vangla kaebajale hüvitama tema poolt riigilõivuna tasutud 80 kroonist (tl. 9) 16 krooni, ülejäänud riigilõiv jääb kaebaja enda ja riigi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2 Kohtuotsus jõustus 16.03.2010 Riigikohtu 16.märtsi 2010 kohtumääruse nr 3-7-1-3-550 alusel, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu 13.novembri 2009 kohtuotsusega nr 3-09-1023 otsustati:
2. jätta Tartu Halduskohtu 06.augusti 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata
3. Viru Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda Jana Tanissaar Kohtuistungisekretär 3 3