VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-33335 22. veebruaril 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusos

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-09-33335 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.07.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt Narva Linnakohtu 12.09.2006.a. otsusega nr 2-05-18751 oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 1400 krooni (brutto) lapse ülalpidamiseks alates 24.10.

Käesoleval ajal summat 1400 krooni ei jätku isegi osaliste poja vajaduse rahuldamiseks. Käesoleval ajal kulud lapse ülalpidamiseks on tunduvalt kasvanud seoses toiduainete, rõivaste, huviklubide tasu (Noorte Meremeesre Klubi), kommunaalteenuste kallinemisega. Juhindudes EV Perekonnaseaduse § 70 palub hageja kostjalt välja mõista lapse N K, sünd. XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 2175 krooni alates 13.07.2009.a, sest alates 01.01.2008.a minimaalne kuupalk on 4350 krooni. Samuti palub hageja kohtuotsuses arvestada ka järgnevate aastate miinimumpalga kasvu korduvate hagiavalduste esitamise vältimiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt hagi vastusele (tl 14-15) kostjal ei ole vastuväiteid hageja hagiavalduse menetlusse võtmise kohta, kuid kostja tahab pöörata tähelepanu sellele, et hageja ei ole pöördunud tema poole ettepanekuga lahendada elatise suurendamise küsimus vabatahtlikult ilma kohtu sekkumiseta, millega oleks võinud tunduvalt kiiremini lahendada selle küsimuse. Kostja on nõus suurendama elatist poja ülalpidamiseks, kuid hageja ei ole toonud ühtegi tõendit, mis tõendaksid lapse vajaduste suurenemist alates 2006.aastast, kui oli välja mõistetud 1 400 krooni suuruse elatisraha. Kostjal ei ole alalist töökohta alates 2007.aastast, ta tegi jõupingutusi selleks, et tegeleda ettevõtlusega, kuid alalist sissetulekut ei õnnestunud saada. Maksu- ja Tolliameti andmeil 2008.aasta eest oli kostja sissetulek 21 711 krooni, mis keskmiselt teeb mitte rohkem kui 1 800 krooni. Seoses suure töötusega Narva linnas on kostjal raskusi töö leidmisega. Hagejal on alaline töökoht ja varaline sissetulek. Kostja täidab regulaarselt Viru Maakohtu otsust ja käesoleva ajani kannab panga kaudu vabatahtlikult hageja arvele elatist 1 400 krooni. Kostjal on ainult üksikud juhutööd, samuti kasutab ta laene. Suurte raskustega õnnestub kostjal maksta elatist nõutavas suuruses, mistõttu on kostjale väga tähtis küsimus elatise suurendamises alates 13.07.2009, kuna see toob kaasa võlgade kasvu ja võimatuse täita poeg Nikita ülalpidamiskohustust. Kostja kasvatab tütar J, sünd XXX ja elab koos tema emaga ühise perena. Formaalselt ei ole kostja registreeritud tütre isana. Hageja osundab oma hagis Perekonnaseaduse § 70, kuid ei näita seaduse konkreetset sätet, kuid kostja arvab, et hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamise päevast. Seetõttu pakkus kostja hagejale kompromissi, mille kohaselt on ta nõus maksma hagejale poeg Nikita ülalpidamiseks iga kuu 1 800 krooni alates 01.11.
Varalise seisundi paranemisel suurendab kostja vabatahtlikult elatise summat kuni alammäärani, s,o kuni 2 175 kroonini. KOHTUISTUNG 2

(5)Tsiviilasi nr 2-09-33335 Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga suurendada elatist 1 800 kroonini. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt

§ 439

ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

§ 442lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis XXX poeg N K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega (tl 3) et Viru Maakohtu 12.05.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-18751 alusel, mis jõustus 17.06.2006, D K peab maksma S N kasuks igakuiselt elatist poja N, sünd XXX ülalpidamiseks summas 1 400 krooni alates 24.10.2005 kuni poja täisealisuseni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 12.05.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-18751 (tl 5-8) et mõlemad pooled on praegu arvel Eesti Töötukassas. (tl-d 25-27; 33-35). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt

§ 230

lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-09-33335 Hageja palub oma avalduses suurendada elatise summat käesoleval ajal kehtiva miinimummäärani ehk summani 2 175 krooni, seega on asjakohatu kostja väide sellest, et hageja ei ole toonud ühtegi tõendit, mis tõendaksid lapse vajaduste suurenemist alates 2006.aastast. Hageja ei peagi seda tõendama kuna see on üldtuntud asjaolu. Samuti peab kohus asjakohatuks kostja väite, et hageja ei ole pöördunud tema poole ettepanekuga lahendada elatise suurendamise küsimust vabatahtlikult ilma kohtu sekkumiseta, millisel viisil oleks võinud tunduvalt kiiremini lahendada selle küsimuse. Kostja kohustus tasuda elatist summas 2 175 krooni tuleneb otseselt seadusest ja ta peab tasuma elatist selles suuruses sõltumata sellest, kas hageja pöördus tema poole või mitte. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1 800 krooni alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kuna kostja peab elatist tasuma summas 2 175 krooni, tasub aga elatist summas 1 400 krooni, rikub ta ülalpidamiskohustust, kuna annab ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja ettepanek suurendada elatist 1 800 kroonini ei ole samuti põhjendatud, kuna on väiksem seadusega ettenähtud miinimummäärast. Ülaltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue elatise määra suurendamisest 2 175 kroonini. Asjakohatu on kostja väide, et ta on nõus suurendama elatist alates kohtuotsuse tegemisest, kuna PKS § 70 annab kohtule ainult kaks võimalust: kas mõista elatis välja alates hagi esitamise päevast (lg 1) või mõista elatis välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajaduste ka poolte varalist seisundit. Mõlemad pooled käesoleval ajal on arvel Eesti Töötukassas, kuid hageja täidab oma ülalpidamiskohustust. Kostja on töövõimeline noormees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida ülalpidamist endale ja enda ülalpeetavatele piisaval määral. Kostja viitas asjaolule, et tal on veel teine laps, keda ta peab ülalpidama, kuid kostja ei ole kantud lapse isana sünniakti. Kohus ei arvesta selle kostja väitega, kuna kui ta ei ole kantud teise lapse sünniakti lapse vanemana, ei ole tal ka kohustust lapse ülalpidamiseks. Kohus ei arvesta kostja kohustusi pankade ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-09-33335 Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning

§ 162

lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja D K, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-09-33335/10