Obsah (5)

§ 8§ 76§ 113§ 42§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-846 T

) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahv 5 394,57 krooni. Hagiavalduses kirjeldatud ja hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest järelduvalt on leppetrahvi nõue seotud kostja poolt krediidi tagastamise maksmise kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu rikkumise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine.

§ 42

lg-st 1 tulenevalt on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Lepingus, mille pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (

§ 42lg 3 p 5).

Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kindlaks määratud ja ei sõltu kahjustatud lepingupoole tegelikust kahjust. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvi kokkulepe tarbijakrediidilepingus tühine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on

§ 415lg-s 1 2 ammendavalt reguleeritud.

Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 750 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu summas 1 750 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 3