3-10-79/19

3-10-79 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. veebruar 2010 .a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses läbi M. L nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe - töötamine ETKVL Tööstuskombinaadis „Vikero“ viimistlejana perioodil 04.02.1972 kuni 31.05.1988 isikuna kes kasutas vähemalt
2. ohuklassi kuuluvaid kahjulikke lakke, värve ja sünteesliime. Kaebaja arvates tema töötamine perioodil 04.02.1972 - 31.05.1988 ETKVL Tööstuskombinaadis „Vikero“ mööblidetailide viimistlejana kilelakkimismasinal ja lakipüstoliga täistööajaga tuleb arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Avaldaja tööülesanneteks brigaadis oli vaheldumisi mööblidetailide pahteldamine, lakkimine ja värvimine ilma individuaalsete kaitsevahendite (näomaskide jmt) kasutamise võimaluseta. M. L märgib, et kuigi töökoht oli varustatud ventilatsiooniga ei piisanud sellest ruumi õhutamiseks ning ohutuse mõttes oli tööruum kombinaadi teistest tsehhidest raudustega eraldatud. Ta esitas Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonnale avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade l o e t e l u nr. 2“ osa XII metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse punkt 5 puidutööstus, eriala kood 16314 all märgitud puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt
3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Samas kaebaja tööraamatu kanne on ebaõige ja muid dokumente, mis tõendaksid töötamist vähemalt
4. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate materjalidega, ei ole tööstuskombinaadi arhiivi kaotsimineku (hävimise) tõttu esitada võimalik. Pensioniamet pensioni ei määranud kuna taotlejal puudusid selle määramiseks vajalik kohtuotsus soodusstaaži ja III ohuklassi ainete kohta ning peatas pensionitaotluse menetluse. Neil asjaoludel, kuna dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid kaebaja kokkupuutumist vähemalt
5. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate nitrolakkide ja – värvidega pole säilinud ning ka tööraamatus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed töö iseloomu kohta, taotlebki kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. 1 Sotsiaalkindlustusameti esindaja oma kirjalikus vastuses ei vaidle M. L avalduse rahuldamisele vastu, kui kohus leiab , et M. L töötamise võib lugeda tõendatuks sooduspensionile õigustandval ametikohal. Kohtu seisukoht SVPS § 1 p 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus naisel, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ja kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nimekirjas nimetatud töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud naisel on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ (edaspidi: Kord) § 2 lg 2 kohaselt võib tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete puhul pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga, milles on andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda staaži tõendamiseks kohtu poole. Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (tl 12) tõendab, et neil ei asu ETKVL Tööstuskombinaat „Vikero” arhiivimaterjale (arhivaar Ülle Järv’ele teadaolevalt on nimetatud arhiiv hävinenud). Asjaolu, et ETKVL Tööstuskombinaadi Vikero dokumendid on arhiivile üle andmata, kinnitas Rahvusarhiivi Pärnu Maa-arhiiv juba haldusajas nr 3-08-564 (E. V (V) kaebus). Samas haldusasjas kinnitas Pärnu Haigla, et neil ei ole tootmiskoondis „Vikero“ mööblitsehhis teostatud töökeskkonna tegurite mõõtmisprotokolle aastatest 1982-1995 (3-08564, tl 33). I kategooria arst-tööhügieenik M. L 30.06.2008 kirjaga (tl 14) M. L töötingimuste kohta ETKVL Tööstuskombinaadis „Vikero” alates 04.02.1972- 31.05.1988 (kokku ca 17 aastat ja 4 kuud) tõendab, et kombinaadis viimistlusmaterjalidena kasutatud nitrovärvid ja –lakid HY25, HY-218, HY-222, HY-292, Seilack A-RID, Stollack AS, Danssped 80 eraldasid töötsooni õhku tervistkahjustavaid GOST 12.1.005-88 järgi III ohuklassi lenduvaid ühendeid nagu butüülpiiritus, toluool, ksülool ja tsükloheksanoon ning II ohuklassi kuuluvat bensooli, kusjuures töötsooni saastatuse astet kahjulike kemikaalidega tõstis mööblidetailide kuivatamine samas ruumis lakkijate vahetus läheduses (kuivatuskamber kõiki detaile ei mahutanud). Töötsooni õhukeskkonna saastumist tunnistavad ka Pärnu Tervisekaitsetalituse ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse keemialaborite poolt tehtud õhuanalüüside protokollid (toimik 3-08-564, tl 25-26). Kaebaja töötamist ETKVL Tööstuskombinaat „Vikero“ mööblitsehhi tootmisosakonnas mööblidetailide viimistlejana vaadeldaval perioodil kinnitavad oma ütlustega tunnistajad A. V (endine vahetuse meister), M. L (arst-hügieenik alates 1965 aastast Pärnu Tervisekaitsetalituses) ja S. R (viimistleja-maaler). S. R kirjalike ütluste kohaselt kasutati viimistlemiseks nitrovärve ja – lakke. Mööblidetailide viimistlemine toimus nii lakipüstoliga kui ka kilelakkimismasinal. Kuivatuskamber kogu toodangu mahutamiseks oli väike, mistõttu kuivasid kõik viimistletud mööblidetailid samas ruumis lakkijate vahetus läheduses. 2 Haldusasjas nr 3-08-564 antud A. Vi ütluse kohaselt töötas ca 200 m2 lakiruumis korraga 12 inimest vahetuses, neist kaks lakipüstoliga ja kolm valumasinal. Lakkijate töö tolmu ja lakiaurusid täis ruumis loeti tervistkahjustavaks ning said päevas 0,5 liitrit piima ja pidid käima tervisekontrollis. Lakitud detaile kuivatati restidel. Tervisekaitsetalituse poolt teostatud õhuanalüüsid näitasid mõningate ainete lubatud kontsentratsiooni ületamist ruumis (haldusasi nr 3-08-564, tl 20-21). TK „Vikero“ mööblitsehhi töötajate allumist tervistkahjustavate ainete mõjule kinnitab M. L poolt varasemalt haldusasjas nr 3-08-564 antud ütlustega (haldusasi nr 3-08-564 tl 70-72), märkides, et butüülpiiritus ja toluool on vaieldamatult
6. ohuklassi ained (GOST 12.1.005-88, eelnevalt GOST 12.1.005-76), mille mõjusfääris mööblidetailide viimistleja „Vikero“ Pärnu tootmisjaoskonnas viibis. Sotsiaalkindlustusameti esindaja ei vaidlustanud kaebaja väiteid tervistkahjustavate ainetega töötamisest ning neid väiteid kinnitavaid tõendeid, olles eelmises sama asutuse töökeskkonda käsitlevas kohtuvaidluses (nr 3-08-564 - E. V (V) kaebus) avaldanud, et juba butüülpiiritust ja toluooli sisaldavate nitrolakkide ja –värvidega töötamine annab aluse lugeda avaldaja poolt soovitud periood pensioni soodusstaaži hulka. M. L tööraamatu kannete järgi (tl 10) on talle 04.02.1972 tööstuskombinaadis „Vikero“ omistatud viimistleja
7. kategooria ning 01.11.1987.a. omistatud viimistleja
8. järk. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis tuleb lugeda tõendatuks M. L töötamine ETKVL Tööstuskombinaadi „Vikero“ mööblitsehhi Pärnu tootmisjaoskonnas mööblidetailide viimistlejana, kasutades vähemalt
9. ohuklassi kuuluvaid kahjulikke aineid sisaldavaid nitrolakke ja -värve perioodil 04.02.1972 kuni 31.05.1988, mis on samastatav loetelus nr 2 eriala koodi 16314 all nimetatud puittoodete viimistlejaga, kes töötab vähemalt
10. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega, ametikohaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus otsustas:
11. Tuvastada juriidiline fakt – M. L töötamine ETKVL Tööstuskombinaadi „Vikero“ mööblitsehhi Pärnu tootmisjaoskonnas puittoodete täistööajaga viimistlejana (kood 16314), kes töötas vähemalt
12. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega perioodil 04.02.1972 kuni 31.05.
13. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 3