← Eesti

3-09-2623/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2009; Tallinn Haldusasja number 3-09-2623 Haldusasi L. L.i ( L.) kaebus seoses väärteomenetluse alustama

§ 11lg 4); RESOLUTSIOON 2.

Jätta L. L.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi -

) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

§-s 4 on sätestatud, milliste haldusaktide ja toimingute peale on võimalik halduskohtusse kaebust esitada. Samas ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (

§ 3lg 2).

Antud juhul on esitatud kaebus seoses sellega, et politsei jättis väärteomenetluse kas siis avaliku korra rikkumise või eritalituste vale väljakutsumise eest seonduvalt turvatöötajate (G4S) tegevusega alustamata ning vastava protokolli koostamata. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi – VTMS) § 59 lg-s 2 on sätestatud, et väärteomenetluse alustamata jätmise korral on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale sama seadustiku §-s 76 ettenähtud korras. Eelnimetatud seadustiku § 77 lg-s 1 on sätestatud, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (VTMS § 78 lg 1). Seega on väärteomenetluse seadustikus vastav kord ette nähtud, mis tähendab seda, et kohtuvälise menetleja tegevust halduskohtus vaidlustada ei saa. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, kuid seda ei saa rahuldada, sest materjalist ei nähtu, et riigilõivuseaduse § 56 lg 181 kohaselt tasumisele kuuluv 200 kroonine riigilõiv oleks ära makstud. Teisalt ei ole viiepunktilises esialgse õiguskaitse taotluses sisalduvad nõuded turvaettevõtja tegevuse aluseks olevate õigusaktide tuvastamise kohustamiseks või politseioperatsioonide läbiviimise keelamiseks või turvateenuse osutamise tegevusloa tühistamiseks ega muud taotlused sisuliselt põhjendatud ega kuulu selliselt halduskohtu pädevusse. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus selgitab, et väärteomenetluse alustamata jätmist on võimalik vaidlustada lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku paragrahvidest 76-80 ning pöörduda vajaduse korral oma õiguste kaitsmiseks ka Harju Maakohtu poole. Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.