Obsah (6)

§ 63§ 11§ 7§ 55§ 38§ 39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2108 Otsuse kuupäev 19.02.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingutele

) § 63 lg 4 alusel paigutatud Vjatšeslav Julin alates 21.09.2009 eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni. Kaevatav otsus on tehtud allkirja vastu kaebajale teatavaks.

§ 63

lg 4 kohaselt raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Tulenevalt

§ 11

ja § 12 sätete kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kambrisse või tuppa arvestades karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, terviseseisundit ja iseloomuomadusi. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida kambrit ega kambrikaaslast ja seega on vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus asuda ühest kambrist teise seaduslik ja kinnipeetavale vaidlustamata täitmiseks kohustuslik. Asja materjalide kohaselt 21.09 2009.a kella 15.30 ajal andis valvur Madis Mahla V.Julinile seadusliku korralduse panna asjad kokku ning minna süüdimõistetute hoone (edaspidi S-hoone) kambrist nr 422 ümber teise temale määratud S-hoone kambrisse nr

1. V.Julin keeldus valvuri antud korraldust täitmast: ta keeldus asjade pakkimisest ning nõudis vestlust mõne julgeolekutöötajaga väites, et tal võivad uue kambrikaaslasega konfliktid tekkida. M.Mahla kandis sellest ette järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja Meelis Vadile. M.Vadi korraldusel läks V.Julini juurde vanemvalvur Meelis Seppor, kes oli korrapidaja abi ülesannetes, ja andis samuti korralduse asjad kokku panna ning asuda ümber kambrisse nr 415, kuid V.Julin keeldus ka tema korraldust täitmast. Vanglaametnike korralduse täitmisest keeldumisega pani kaebuse esitajale toime raske distsipliinirikkumise ja arvestades V.Julini iseloomuomadusi oli põhjust arvata, et ta võib ohustada vangla üldist julgeolekut sellega, et jätkab korralduste eiramist ja takistada distsiplinaarmenetluse objektiivset läbiviimist, mistõttu andis M. Vadi korralduse paigutada V.Julin eraldi eelvangistushoone (edaspidi E-hoone) kambrisse nr 1021 (21.09.09 otsus nr 7-61/51 “Otsus eraldatud kambrisse paigutamise kohta“). Kaebaja süü vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises 21.09.2009 leidis distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist ja teda karistati teise üksuse juhi 20.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1602, millega kaebuse esitaja tutvus 20.10.2009.a Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt vaidlustatud otsus nr. 7-61/51 on käeolevaks ajaks kehtivuse kaotanud, kuna nimetatud otsuse alusel oli kaebaja paigutatud kambrisse ajutiselt seonduvalt distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ning arvates 20.10.2009 Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/1602 on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud. Kuigi sisuliselt on kaevatav otsus oma kehtivuse kaotanud kohtuvaidluse ajaks, on kohtul õigus kaevatava haldusakti kohta anda omapoolne õiguslik hinnang. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel, põhjendatud, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kohus jätab kaebaja tühistamistaotluse rahuldamata. Seega oli kaebaja õiguslikul alusel paigutatud ajutiselt kambrisse nr.
2. Vastustaja on võtnud õigeks, et V.Julinil ei lubatud S-hoone kambrist nr 422 kaasa võtta madratsit, kuna 7.elusektsioonis on teistsugused voodid kui ülejäänud vanglas ja sealsed madratsid sobivad ainult nendele vooditele. V.Julinile on see asjaolu teada, nagu ka see, et ülejäänud vangla osakondadesse paigutamisel antakse igale kinnipeetavale madrats. Kui V.Julin 21.09.2009 saabus E-hoonesse, märkas valvur teda määratud kambrisse lastes, et V.Julinil puudub madrats, kuid viimane teatas, et ta ei soovi madratsit (tl. 49). V.Julin küsis madratsit alles järgmise päeva hommikul inspektor-kontaktisik Natalia Haljastelt ja seepeale madrats ka toodi. Padi pidi V.Julinil S-hoonest tulles kaasas olema, sest selle üle ei ole vaidlust olnud ja V.Julin ei ole esitanud vanglale taotlusi padja väljastamiseks. Vastustaja kirjeldusest lähtuvalt on kambris 1021 metallist laud, tool, voodi, kuid seda seetõttu, et vältida kinnipeetavate poolt, kes on agressiivse käitumise tõttu E-sektorisse paigutatud, mööbli lõhkumist, samuti on kambris suletud aknad, et vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist. Kohus peab usaldusväärseks vangla esindaja selgitust selle kohta, et kambri temperatuuri mõõdetakse ning 210 –kraadine temperatuur kambris on piisav soojus ning kambris töötab ööpäevaringselt ventilatsioon. Samuti on vangla esindaja väitnud, et hügieeninõudeid tuleb kinnipeetaval endal täita ning usutav on vastustaja väide, et vangla kamber vastab ehitusnõuetele, kuna tegemist on suhteliselt uue ehitisega. Kambrisse nr. 1021 on paigutatud videokaamera , mis võimaldab jälgida kinnipeetavat ja teostada tema üle järelevalvet. Tulenevalt

§ 7

lg 2 kohaselt on lubatud kinnises vanglas kambris pidev kinnipeetava elektrooniline või visuaalne jälgimine. Kuna ka kaebaja on kohtuistungil väitnud, et tualetiruum on eraldatud piirdega , on välistatud, et kaamera abil on võimalik jälgida kaebaja intiimtoiminguid. Vastustaja on märkinud, et kaamera vahendusel on võimalik näha ainult inimese pead, kui ta seisab tualetinurgas püstiasendis, seega ei vasta tõele, nagu ei oleks sellises kambris võimalik kasutada tualetti privaatselt, kuna tualetile on ümber ehitatud seinad ja kaamera vahendusel on võimalik näha vaid inimese pead juhul, kui ta seisab tualetinurgas püsti. Vangla on märkinud, et

§ 55

lg 1 kohustab vanglat tagama kinnipeetavatele võimalust kehakultuuriga tegelemiseks, ent ei näe ette, kuna ja kuidas seda tegema peab ega kohusta võimaldama kõigile kinnipeetavatele võrdses mahus vangla spordisaali kasutamist. Vangla spordisaalis saavad käia kehakultuuriga tegelemas avatud sektorite kinnipeetavad sektorite kaupa graafiku alusel. E-hoone suletud sektorite kinnipeetavatel on võimalik tegelda kehakultuuriga oma elukambris ja jalutusboksis jalutuskäigu ajal.

§ 38kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral.

Kui tööga kindlustada ei ole võimalik, rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel, kuid seda üksnes võimaluse korral.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Vangla on viidanud kaebaja individuaalsele täitmiskavale, kus on määratletud tegevused, mis oleks sobilikud riskide maandamiseks, sh kohaldatavad ka soodustusena. Sellisteks tegevusteks on V.Julinile ette nähtud töötamine, agressiivsuse asendamise treening ja kursus „12 sammu“ ning osalemine riigikeele õppimise kursustel. Eeltoodust lähtuvalt on kaebaja viibinud arvates 21.09.2009 E-hoones eraldi kambris nr. 1021 julgeoleku kaalutlustel

§ 63

lg 4 alusel kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni., mil kaebaja ei saanud kasutada spordisaali ei saanud töötada ega saanud osaleda kursustel. Arvates 20.10.2009 Tartu Vangla käskkirjaga nr.1-4/1602 on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. Kuna kohus on leidnud eelnevalt, et otsus nr. 7-61/51 , mille alusel on kaebaja paigutatud eraldi kambrisse, on õiguspärane, seega on õiguspärane ka kaebaja nimetatud kambris hoidmine distsiplinaarmenetluse ajal , mistõttu ei saanud kaebaja kasutada ka soodustusi, mida talle on muul ajal võimaldatud. Eeltoodu alusel märgib kohus, et kaebuse esitajal on võimalik sportida ja sotsiaalprogrammides osalemisega jätkata peale seda, kui on ära langenud vajadus kohaldada tema suhtes julgeolekuabinõusid. Vangla on märkinud ka, et vangla majandustööle rakendatakse kaebaja edaspidi vastavalt vajadusele ning kaebajal võimaldatakse osaleda kursustel ja lubatakse kasutada spordisaali kui kaebaja suudab käituda rahulikult ning täidab rahumeelselt vanglaametnike korraldusi. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS §25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks