TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2715 Otsuse kuupäev 19.02.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.T. kaebus Tartu Vangla direktori käskkirjale nr. 1-3/96 p. 1.27 21.08.
- Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja A.T.; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta A.T. kaebus haldusasjas 3-09-2715 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 19.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr. 1-3/96 p. 1.27 vaidlustamiseks. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 21.08.2009 nr. 1-3/96 „Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ p. 1.27 kohaselt on keelatud Tartu Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele omada vanglas toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud, vanglasse karistust kandma saabumisel kaasa võetud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu. Kaevatav käskkiri on välja antud Vangistusseaduse § 15 lg 4 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr. 87 „Tartu Vangla põhimääruse“ § 3 lg 2 p. 7 alusel Kaebaja on taotlenud esialgses kaebuses käskkirja täielikku kehtetuks tunnistamist, kohtuistungil on jäänud käskkirja p.1.27 tühistamise juurde. Kaebaja arvates on käskkiri vastuoluline, kaebajale jääb arusaamatuks, et kaevatavas käskkirjas loetletud keelatud esemed on juba keelatud Vangla Sisekorraeeskirja § 641 ning üldse jääb arusaamatuks, kas siis toit ja toiduained ning osaliselt hügieenitarbed on keelatud või mitte. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav, kaevatav säte rikub kaebaja õigusi ja piirab kaebajal kirjavahetust. Kaebaja märgib kohtuistungil, et tal isiklikult ei ole konkreetset juhtumit olnud seonduvalt kaevatava käskkirja p. 1.27 sätestatuga, kuid ta vaidlustab seda tulevikule suunatud seonduvalt võimaliku probleemi tekkimisega. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et kaebajal on kõik õigused saata ja saada kirju, mida Tartu Vangla piiranud ei ole. Vaidlustatud käskkirja p.1.27 kohaselt on keelatud kinnipeetavale toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ja tubakatooted, kui need ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglasse saabumisel kaasa toodud või vangla kauplusest ostetud. Põhjus, miks on nimetatud esemed ja asjad keelatud nende saamise viisist olenedes , on tingitud sellest, et nende asjade ja esemete läbiotsimine on oluliselt raskendatud või isegi võimatu, läbiotsimiseks mõeldud aeg piiratud kuna kirja kätteandmise aeg on seadusega konkreetselt ära määratud. Vastustaja viitab Postiseaduse § 25 lg 1, mille kohaselt on ka loetletud asjad ja ained, mille saatmisest võib postiteenuse osutaja keelduda. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et väljaspool vanglat saabuvad saadetised tuleb kontrollida, mis on aeganõudev töö ning kui saadetiseks olev toiduaine on riknev, võib see kinnipeetavani jõuda alles siis kui selle realiseerimistähtaeg on möödas. Saadetised tuleb kontrollida, et vältida vanglasse sattumast narkootikume ja muid esemeid, mis ohustavad inimese julgeolekut ja tervist, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Vastustaja seisukohalt on kaevatava haldusakti p.1.27 õiguspärane ning antud pädeva ametiisiku poolt volituste piires, mille tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukohad: Kohus , kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirjaga nr.1-3/96 on kehtestatud Tartu Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele keelatud asjade ja esemete loetelu. Käskkiri hakkas kehtima alates 01.09.
- Vangistusseaduse § 15 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Sama sätte lõige 2 on sätestatud , et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama sätte lõige 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõige 2 sätestatud tingimustele. Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p. 7 võib vangla direktor oma pädevuse piires anda käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi , mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Seega saab vangla direktor täiendada keelatud esemete ja ainete loetelu käskkirjaga lisaks Vangla Sisekorraeeskirja § 641 sätestatule. Samas, isegi kui mõned käskkirjas või sisekorraeeskirjas loetletud keelatud esemed kattuvad, ei saa see rikkuda kaebaja õigusi. Nii Vangla Sisekorraeeskirja kui ka Tartu Vangla direktori käskkirja sätted on täitmiseks vangla teenistujatele ja kinnipeetavatele ning vahistatutele. Kaebuse esitaja on vaidlustanud nimetatud käskkirja punkti ka vaidemenetluses ning vaideotsusega 19.10.2009 nr. 11-7/11591 on jäetud vaie rahuldamata. Vaideotsuses on leitud, et vanglal on õigus piirata kinnipeetava kirjavahetust kahel viisil – esiteks võib vangla direktor kinnipeetava kirjavahetust piirata VangS § 28 lg 3 kohaselt ning teiseks võib VangS § 29 lg 1 kohaselt kirjast ära võtta selliseid esemeid, mille omamine vanglas on keelatud. Vaideotsuses on märgitud, et Vangistusseaduse § 15 lg 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama sätte lg 2 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud käskkirja punktis 1.27 sätestatakse, et kinni peetavale on keelatud konkreetsed asjad ja esemed ainult siis, kui ta ei ole soetanud neid vangla kauplusest või kui tal ei ole neid olnud kaasas karistuse kandmisele saabumisel või kui need ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud. Kui asjad või esemed on soetatud lubatud viisil, on nad kinnipeetavale Tartu Vanglas lubatud. Kuna maksikirjas vanglasse saabunud käskkirja punktis 1.27 nimetatud esemete läbiotsimine on raskendatud või mõnel juhul isegi teostamatu, seab see ohtu vangla julgeoleku. Lisaks on käskkirja punkti 1.27 eesmärgiks ka vanglatöötajate ning kinnipeetavate isikute tervise tagamine. Kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla käskkirja punkti 1.27 andmise üheks eesmärgiks on julgeoleku tagamine vanglas, samuti vanglateenistujate ning kinnipeetavate isikute tervise tagamine. Oluline on vanglal kaitsta isikute tervist., kuna kirjades saabunud toiduained võivad rikneda, kui vanglal ei ole kirja saabudes teada, mida see sisaldab ja selleks ajaks kui kiri avatakse, võib seal olla juba riknenud toiduaine, mille tarbimine seab ohtu kinnipeetava tervise. Samuti ei ole kirjas sisalduvate toiduainete läbivaatamise puhul võimalik tagada alati hügieeninõudeid. Nimetatud eesmärkidest saab järeldada, et Tartu Vangla ei ole vaidlusaluse käskkirja punkti 1.27 puhul ka sisuliselt läinud vastuollu VangS § 15 lõigete 2 ja 4 nõuetega. Käskkirja punkti 1.27 andmise eesmärgid on põhjendatud ning kooskõlas VangS § 15 lg 2 ja lg 4 nõuetega. Samas on kaebaja väitnud, et vaidlustab käskkirja p.1.27 tulevikule suunatuna, ilma, et tal oleks olnud mingi vahejuhtum või seos õiguste rikkumisega kaevatavast sättest tingituna. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib nõuda haldusakti või selle osa tühistamist isik, kes leiab, et haldusakti või selle osa väljaandmisega on rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kaevatava käskkirja p.1.27 , mida kaebaja vaidlustab, on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ning tuvastatud on see, et kaebaja on vaidlustanud haldusakti osa, millega tal ei ole puutumust olnud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas VangS § 15 lõigete 2 ja 4 nõuetega. Tartu Vangla direktoril oli 21.08.2009 olemas õiguslik alus käskkirja nr 1-3/96 väljaandmiseks ning seda ka punkti 1.27 osas, mille sõnastus on piisavalt selge, arusaadav ning üheselt mõistetav. Kohus on seisukohal, et kaebaja saab osta vajalikke tooteid vangla kauplusest ning vangla esindaja sõnutsi ei ole kaebajale piiranguid kehtestatud kirjade saatmise ja saamise osas. VangS § 29 lg 1 kohaselt on vanglal õigus avada kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad vanglateenistuse juuresolekul ning võtta kirjast ära esemed, mille omamine on vanglas keelatud. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad Kohtunik Mare Priks