← Eesti

3-07-2435/72

3-07-2435 KOHTUOTSUS EFSTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Õisust- tegemise aeg jn koht 12.01.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-07-2435 Haldusasi V. T.i kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju summas 3 007 000 krooni hüvitamise nõudes Asju läbivaatamise kuupäev 02.12.2008.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. T., esindajad advokaadid Urmas Ustav ja Alar Urm Vastustaja Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu, esindaja advokaat Reet Saks RESOLUTSIOON Jätta V. T.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

  1. 25,04(1991.a väljastad sõjaväeosa nr 03115 tehnilise varustuse roodu ülemale V. T.ile tõend nr 105-2/1991 selle kohta, et talle on eraldatud püsivaks elamiseks eluruum -kaks Luba - sõjaväeosa nr 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressiga Xxxxxx xxx x, Tallinn (kd I tl 237-238). Käesoleval ajal on hoone aadress xxxxxx xxx xx.
  2. 1992,o septembris võeti vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1992.a määrusele nr 259 Kaitseministeeriumi poolt üle Tallinnas ja Harjumaal asunud Vene Föderatsiooni relvajõudude, mille hulka kuulus ka Tallinna rajooni elamu-kommunaalmajanduse väeosa asukohaga Tallinnas xxxxxx x, varad (kd I tl 168). 23.12,1996.a registreeriti Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuvad hooned riigivara registris numbrile 04000122 ja 02001268 all (kd I tl 169).
  3. 24,05.2001,a esitas V. T. Kaitseministeeriumile avalduse Xxxxxx xxx xx x asuva eluruumi ja selle juurde kuuluva majapidamisabihooue erastamiseks (kd 1 tl 10),
  4. Kaitseministeeriumi 09,01.2004,a kirjaga nr 1-450/7803 tehti V. T.ile ettepanek asuda ümber Tallinna linnas üürilepingu alusel teisele heakorrastatud elamispinnale (kd T tl 191). Kirjas selgitati, et erastamisavaldus on esitatud mittetähtaegselt ning elamu asukohaga Xxxxxx xxx xx on kantud riigivara registrisse, mistõttu seal asuvad eluruumid ei kuulu eluruumide erastamise seaduse (üES) § 5 loike 6 kohaselt erastamisele.
  5. Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2004.a korraldusega nr 1217-k „Xxxxxx xxx xx ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta" määrati Xxxxxx xxx xx asuv maa pindalaga 690 m\ maakasutuse sihtotstarbega riigikaitseni aa Kaitseministeeriumi valitseda olevate ehitiste teenindamiseks ning anti arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta, mille kohaselt on nimetatud maa võimalik jätta riigi omandisse (kd I tl 193). Kaitseministri 30.06.2004.a käskkirjaga nr 171 „Maa riigi omandisse jätmine" jäeti riigi omandisse riigikaitsemaa pindalaga 690 nr aadressil Xxxxxx xxx xx Tallinnas (kd I tl 194).
  6. Kaitseministeeriumi 06,12.2004.a kirjaga nr 4-450/8907 paluti V. T.il vastust, kas ta on nõus ümber asuma üürilepingu alusel Tallinna linnas xxxxxxxxx xxx xxx-xx elamispinnale (kd 1 tl 196), 06.01.2005.a vastas V. T.i esindaja kaitseministrile kirjaga, milles paluti lõpule viia erastamistoimingud Xxxxxx xxx xx x eluruumi suhtes, 31,01.2005.a kohtusid Kaitseministeeriumis kaitseminister ja Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja ning V. T.i esindajad eesmärgiga leida lahendus V. T.ile ja tema abikaasale A. T. teise üüripinna leidmiseks (kd Iil 197).
  7. 15.03.2005.a esitas V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile taotluse Xxxxxx xxx xx x eluruumi erastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. 01.04.2005.a kirjaga teatas Kaitseministeerium taotluse menetlusse võtmisest ning haldusmenetluse algatamisest Xxxxxx xxx xx x eluruumi erastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks (kd 1 tl 11-17).
  8. 04.05.2007.a saatis V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile korduva taotluse saada teavet erastamismenetluse lõpuleviimise kohta (tl 19-22). 17.08.2007.a saatis Kaitseministeerium V.T.ile arvamuse saamiseks ja vastuväidele esitamiseks kaitseministri otsuse eelnõu Xxxxxx xxx xx x erastamisvaidluse lahendamiseks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja. kahju hüvitamisega (kd 1 11 24-29), Eelnõu kohaselt otsustati lõpetada haldusmenetlus V. T.i taotluses eluruumi erastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ning võõrandada V. T.ile korteriomand xxxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinnas. V. T.i esindaja esitas 17.09.2007.a Kaitseministeeriumile seisukoha, milles vaidles eelnõule vastu (kd 1 tl 30 x5).
  9. 03.10.2007.a saatis V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile ettepaneku õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3 020 000 krooni (kd I 11 45-47), Kaitseministri 19.10.2007.a vastuses esitati kompromissi eesmärgil kokkuvõte V. T.i ja Kaitseministeeriumi vahel Xxxxxx xxx xx x erastamisõigusest ilmajätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise käigus vastastikku esitatud seisukohtadest (kd T tl 52-5'i).
  10. 30,11.2007.a esitas V. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista välja Eesli Vabariigilt Kaitseministeeriumi kaudu kahju summas 3 007 000 krooni, millest 2 907 000 krooni moodustab varaline ja 100 000 krooni moodustab mittevaraline kahju (kd 1 tl 1-6). U6.03,2008.a vabastas kohus V. T.i riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Kaitseministeeriumi (kd 1 tl 145), MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  11. Kaebuse põhjendused. 11.1 Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu on lekitanud kaebajale õigusvastaselt kahju sellega, et jättis ta 09.01.2004.a kirjaga nr I-450/7R03 ilma erastamisõigusest Xxxxxx xxx xx x eluruumile, 2 kus kaebaja elas. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Seega on isiku õigus kodule ning omandile, antud juhid eluruumile, isiku põhiseaduslikult tagatud õigused. Järelikult on Kaitseministeerium kaebaja erastamisõigusest ilmajätmisega rikkunud tema põhiõigusi omandile ja kodule ning kaebajal on sellest tulenevail õigus nõuda riigivastutuse seaduse (RVastR) § 7 lõike 1 alusel temale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt RVastS § 7 lõikest 3 ja § 8 lõikest 1 on kaebajal õigus nõuda rahalist hüvitist ning seejuures tuleb luua olukord, milles ta oleks olnud siis, kui tema eluruumi omand oleks talle säilinud ning ta ei oleks sunnitud sealt ära kolima. 11.2 Kaebaja hindab kahju kogusummaks 3 007 000 krooni, mis tuleneb järgnevast. Kuna eluruum aadressil Xxxxxx xxx xx x, asub Tallinna kesklinnas, on suurusega 62,4 m7', mille hulka lisaks kolmele toale kuulub ka köök ja vannituba, kelder ning hoov, tuleb elamispinna kaotusest ning uue elamispinna ostmise vajadusest, tingitud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks samadele tingimustele vastavate heas seisukorras olevate korteriomandile väärtus. Vastavalt kaebusele lisatud nelja kinnisvarabüroo eksperthinnangule on Tallinna kesklinnas asuvate renoveeritud 3-toaliste korteriomandite, suurusega 60-70 m , hinnad keskmisel vahemikus 2 500 000 - 3 500 000 krooni, lähtudes sellest on kaebaja poolt omandatava sama suure ja heas seisukorras oleva korteriomandiväärtus vähemalt 2 700 000 krooni. Kuna kaebaja on sunnitud Xxxxxx xxx xx x eluruumist kolima teise kohta, mille asukoht ei ole veel selge, on ta sunnitud kasutama kolimisteenust, mis võib hinnanguliselt olla 7 000 krooni. Toodud kolimiskulude hinna määramisel on lähtutud kolimisfirma Movc On OÜ hinnakirjast, mille kohaselt on keskmiselt 3-toalise korteri kolimishind 6 200 krooni, millele lisandub meestunni rent ühe isiku kohta 150.-, millele lisandub käibemaks. Samuti on kolimiseks vajalikud kastid, teibid jms. Kuna paratamatult kaasneb uude elamiskohta kolimisega teatud remondi tegemise vajadus ning samuti ei ole selge, millises seisus korteriomandi saab kaebaja endale omandada, hindab kaebaja remondikulude ja kolimise tõttu uue vajaliku mööbli ning muude vajalike tarbeesemete omandamiseks, arvestades, et Xxxxxx xxx xx x eluruumi sisseehitatud mööblit ei ole võimalik kaasa võtta, 200 000 krooni. Kuna käesolev menetlus on kestnud kokku üle kuue aasta ning seda olulise määral tingituna Kaitseministeeriumi poolsest viivitamisest ja muudest kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest ning arvestades, et vaidlus puudutab kaebaja ja tema perekonna elukohta, millest nad on jäetud Kaitseministeeriumi otsuse alusel ilma, hindab kaebaja temale ja tema perekonnale käesoleva menetluse käigus tekitatud moraalseks kahjuks 100 000 krooni. 11.3 Kaebaja ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga, et rahalise hüvitise suurus ei saa oluliselt ületada Xxxxxx xxx xx x eluruumi harilikku väärtust,, mis 2005.aastal tellitud hindamisakti kohaselt oli 370 000 krooni ning millele lisaks pakuti ka kaebajale jätkuvalt praeguse eluruumi vabastamise korral vastu eluruumi üürilepingut aadressile xxxxxxxxx xxx xxx-xxx, 20,07.2005,a on koostatud Xxxxxx xxx xx x eluruumi kohta ekspertarvamus, mille kohaselt on eluruumi turuväärtus 760 000 krooni, Eelnimetatud hind on aga arvestatud vaid pärast 1996,a hoonelt kahe kaebaja valdusesse kuulunud toa lammutamist ehk mirte selle tegelikult, pinnalt, mis kaebaja kasutusse algselt anti. 1995.a inventariseerimisjoonis tuste kohaselt oleks eluruumi turuhind 2005.a seisuga 900 000 krooni. See hindamisakt on kätte toimetatud ka Kaitseministeeriumile. Samuti jääb arusaamatuks see, miks Kaitseministeerium tugineb eluruumi väärtustele 2005,a seisuga, kui käesolevaks ajahetkeks on see üle kahe aasta vana ning võttes arvesse kiiresti tõusvaid kinnisvarahindu, ei ole see kindlasti Xxxxxx xxx xx x eluruumi tegelik väärtus. Kaebaja ei ole mingit põhjust nõustuda üürilepinguga aadressil xxxxxxxxx xxx xxx-xxx, kuna seda ei saa pidada samaväärseks õigusega omandile Xxxxxx xxx xx x eluruumi suhtes, mis kaebajal oli tulenevalt erastamise õigustatud subjektiks olemisest.
  12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited, 12.1 Kahju ei ole tekitatud Kaitseministeeriumi 09.01.2004.a kirjaga nr 1-450/
  13. Nimetatud kirjas on selgesõnaliselt märgitud, et V. T.i eluruumide erastamise avaldus ei olnud 3 tähtaegselt esitatud ning V. T.ile tehti ettepanek asuda, ümber teisele heakorrastatud elamispinnale üürilepingu alusel. EES § 4 punkti 1 kohaselt Lüli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel esitada avaldus eluruumi erastamiseks kohustatud subjektile 04.03.1995.a. Üksnes juhul, kui eluruumi üürileping sõlmiti või vormistati ümber pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist, kuid seda kuni 01.06.200 La. V. T.iga ei ole Kaitseministeerium ega ka ükski teine isik ühtegi üürilepingut sõlminud ega Umber vormistanud. V. T. ei ole esitanud eluruumi erastamise avaldust tähtaegselt ekslikult ka Kesklinna Valitsusele. Sõjaväeosa pooli eraldati 25.04,1991.a õiendi kohaselt V. T.ile kaks tuba elamust. Xxxxxx xxx x, mistõttu sai Eesti Vabariik nimetatud vara enda omandisse koos kehtinud üürisuhtega. V. T.i ei olnud sisse kirjutatud aadressile Xxxxxx xxx x, Kaitseministeeriumil puudus kohustus sõlmida V. T.iga üürileping ning puudusid õiguslikud alused üürilepingu ümber vormistamiseks enne 01,06,2001,a, Seda ei ole ka tehtud. Üürilepingu võis ümber vormistada elamuseaduse § 40 alusel, 12.2 Kaitseministeeriumi poolt võeti Vabariigi Valitsuse 03.09,1992,a määruse nr 259 alusel üle Tallinnas ja Harjumaal asunud Vene Föderatsiooni relvajõudude valduses olnud varad vastavalt Riigi Teatajas 199S} nr 263, art 10S4 avaldatule. Tegemist oli täies ulatuses riigi varaga ning varade hulgas olevate eluruumide erastamist ei otsustanud Kaitsejõudude Peastaabi ülem, kelle 05.04.2002.a kirjale on kaebaja varasem esindaja viidanud. Xxxxxx xxx x endise sõjaväeosa 03115 objektid olid kantud riigivara registrisse 23.12.1996.a ja 02.01.1997.a ning tegemist ei olnud mingi eksitusega. Kuivõrd kuni 2001.a oli ka hoone Xxxxxx xxx xx hõlmatud aadressiga Xxxxxx xxx x, siis oli ta sel aadressil kantud ka riigivara registrisse. Kaitseministeerium tõepoolest asus 200 La nimetatud hoonet registreerima hooneregistris, võttis V. T.i, H.H. ja A.S. avaldused ning tegi eluruumide erastamist ettevalmistavaid toiminguid, kuid need toimingud peatati kui põhjendamatud. Asjaolu, et Xxxxxx xxx xx hoone oli kantud riigivara registrisse, kuivõrd ta oli vajalik riigikaitselistel eesmärkidel ja V. T.i kasutuses olnud ruumid ei kuulunud erastamisele, teavitati V. T.i vastustaja 09.01.2004.a kirjaga. Väär on väita, et Kaitseministeerium on nõustunud asjaoluga, et ta on V. T.ile kahju tekitanud erastamisõigusest ilma jätmisega. 12.3 EES § 3 lõike 5 punkti 6 kollaselt alates 23.02.1995.a kuni 27.03.1999.a kehtinud redaktsioonis ei kuulunud erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid. Alates 02,03,1997,a kuulusid riigivara registris olevad eluruumide võõrandamisele riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras. Xxxxxx xxx xx hoone oh kantud riigivara registrisse alates 23.12.1996.a. on õige, et riigivara registrist sai riigivara valitseja poolse tahteavaldusega vara välja arvata juhul, kui vara oli ekslikult registrisse kantud. Antud juhul puuduvad alused väita, et vara oli ekslikult riigivara registris. Harju Maakohtu kinnistusosakonna 'Tallinna kinnistusjaoskonda on alates 04.03.2005.a sisse kantud riigikaitsemaa aadressil Xxxxxx xxx xx pindalaga 690 m . Seega on maareform nimetatud maatüki osas lõppenud ning hoone Xxxxxx xxx xx asub riigikaitsemaal ning on maatüki oluliseks osaks. T.i väited nagu oleks ka sellisel juhul võimalik siiski erastada talle kui üürnikule Xxxxxx xxx xx ja x, on põhjendamatud, Maareformiseaduse § 31 lõige 3 sätestab, ei riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras. Riigikaitsemaa jääb riigi omandisse. Juhul, kui kohus leiab, et Xxxxxx xxx xx elamu ei olnud vajalik riigivarana ning seal asunud eluruumid tulnuks erastada FES alusel V. T.ile, siis pärast maa riigi omandisse kinnistamist oli eluruumi erastamine muutunud võimatuks. 12.4 Vaidlust ei ole selles, et V. T.i ja riigi vahel on üürisuhe kahe loa osas hoonest Xxxxxx xxx xx (korter x) hoolimata ühegi kirjaliku üürilepingu olemasolust ning hoolimata asjaolust, et V. T. ei ole kunagi üüri tasunud. Üürileping oli kehtiv tähtajaliselt kuni 02.07.2007,a ning on käesoleval hetkel tähtajatu. Vaidlus on selles, millise suurusega on need kaks tuba, mis anti V. T.i kasutusse 1991.a. Kaebuses näidatud 62,4 m on täiesti põhjendamatud. V. T.i esindaja 17.12.2007.a täiendavates seisukohtades on märgitud punktis 3.1.2 eluruumi suuruseks 4 48,9 m , Vastustajale teadaolevalt on eluruumi suuruseks 31,9 m", mille kohta on kehtivad inventariseerimisjoonised ning milliste järgi on hoone kantud ehitusregistrisse, 12.5 Kaitseministeerium on soovinud juba aastaid lammutada amortiseerunud hoonet Xxxxxx xxx xx, kuid ei ole seda saanud teha V. T.i vastuseisu tõttu asuda üürima riigile kuuluvat elamispinda aadressil xxxxxxxxx xxx xxx-xx, Kaitseministeerium on pöördunud Riigikogu majanduskomisjoni poole, et erandkorras saada luha riigivara alla turuväärtuse võõrandamiseks V. T.ile, et jätkata Xxxxxx xxx xx lammutamiseks vajalike toimingutega. Riigikogu majanduskomisjon selleks võimalusi ei näinud. Kaitseministeerium on juba oma 09.01.2004.a kirjas teinud ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks riigi omandis olevale eluruumile xxxxxxxxx xxx xxx-xx ning on jätkuvalt seisukohal, et V. T. võib igal ajal elama asuda nimetatud elamispinnale. Sellest tulenevalt on V. T.i taotluse menetluse käigus kaitseministri poolt 19.10.2007.a kirjas nr 12.5 x/969 tehtud kokkuvõtte kohaselt pakutud kaebajale praeguse eluruumi vabastamise korral vastu eluruumi üürilepingut xxxxxxxxx xx xxx krt xx, Kuivõrd seni välja pakutud lahendusvariandid ei ole saanud V. T.i pooli: vastu võetud ning V. T. on pöördunud kaebusega kohtusse,, tuleb jätta tähelepanuta kõik vaidluse lahendamiseks ette valmistatud eelnõud ning muud kavatsused kohtuvälise lahendi saamiseks. 12.6 V. T.i kodu puutumatust. ei ole riik süüliselt rikkunud, mis võiks anda alust mittevaralise nõude esitamiseks, KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kolki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (IIKMS) § 26 lõike 1 punkti 6 alusel jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 13.1 EES § 3 (alates 27.03.1999.a kehtivas redaktsioonis) lõike 5 punkti 6 kohaselt ei kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuvad hooned olid erastamisavalduse esitamise hetkeks (24.05.2001.a) kantud riigivara registrisse. Nimetatud andmed nähtuvad Rahandusministeeriumi 06.01.1997.a õiendist, mille kohaselt olid Xxxxxx xxx xx asuvad elamu ja kuur riigivara registrisse kantud 23.12.1996.a (kd T tl 169). Kohtul puudub alus arvata, et vaidlusalune eluruum on riigivara registrisse kantud ebaõigesti. Riigivara registris oleva eluruumi võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras (EES § 3 lõige 13). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kuna Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuv elamu oli erastamisavalduse esitamise hetkeks kantud riigivara registrisse;, ei kuulunud vaidlusalune eluruum EES § 3 loike 5 punkti 6 kohaselt erastamisele. Kuna vaidlusalune eluruum ei olnud erastamise objektiks, siis ei saa selle kaebajale mitteerastamine ka tema õigusi rikkuda. Seega pole mitteerastamisega kaebajale varalist ega mittevaralist kahju tekitatud, mistõttu kahjunõuete rahuldamiseks puudub alus. 14.1 Kohus märgib, et isegi juhul, kui vaidlusalune eluruum olnuks erastamise objektiks, ei rikuks selle kaebajale mitteerastamine tema õigusi, kuivõrd kaebaja oli eluruumi ostmise eesõiguse erastamisavalduse esitamise hetkeks (24.05.2001.a) minetanud. 29.05.1993.a jõustunud EFS § 5 lõike 1 punkti 1 kuni 28/12J 994.a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul eluruumi ostmise eesõigus kuni 01.12,1994.a. Sama punkti alates 29.12.1994,a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul eluruumi ostmise eesõigus kuni 01.03.1995.a. ÜKS § 22 alates 15.03.1995.a kehtiva lõike 5 kohaselt juhul, kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 01,03,1995.a, on eluruumi üürnikul või temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel (viimasel alates 20,01.1996.a EES § 4 punkti 1 kohasel kokkuleppel 5 üürnikuga) eluruumi ostmise eesõigus kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas avalduse vaidlusaluse eluruumi erastamiseks pärast EES § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega., Toimikus olevast Kaitseministeeriumile esitatud erastamisavaldusest nähtuvalt on see koostatud 24.05,2001,a ja registreeritud 25,05,2001,a (kd I II 10), Ka muud kohtule esitatud ja asja juurde voetud erastamisteemalised pöördumised on kaebaja teinud pärast EES § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega (sh kaebaja viidatud 18,05.2000.a ühisavaldus Resti Vabariigi peaministrile, kd II tl 91p93). Samuti puudub vaidlus puudub selles, et toimunud pole ka üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist, mis andnuks EES § 22 lõikes 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja arvates Üürilepingu sõlmimisest või ümbervormistamisest. Kohus nõustub vastustajaga, et üürilepingu sõlmimiseks puudus vajadus, kuivõrd üürisuhe oü olemas (üürilepingu kaebajaga võttis vastustaja üle koos Vene Föderatsiooni sõjaväeosa nr 03115 varadega 1992.a) ning üürilepingu ümbervormistamiseks alus puudus. 14.3 Täiendavalt märgib kohus, et kaebuses kirjeldatud eluruum ei vasta, üürilepingu tegelikule esemele. Kaebuse kohaselt on kaebaja Xxxxxx xxx xx asuv eluruumi suuruseks 62,4 m2 ning see koosneb kolmest toast, köögist ja vannitoast (kd 1 tl 4), Kohtuistungil selgus, et kaebaja kasutab Xxxxxx xxx xx asuvas hoones kahte tuba. (plaanil tähistatud numbritega 5 ja 6, kd I tl 8), mis 2001.a koostatud Xxxxxx xxx xx inventariseerimisjooniste ja ruumide eksplikatsiooni ning eluruumi hindamise akti kohaselt moodustab kokku 31,9 m2 (kd I tl 175-1 S6)s millest esimene tuba on kaebajapoolt osaliselt ümberehitatud köögiks. Samuti selgus, et kaebuses märgitud vannituba kõnealuses hoones ei ole ning üldkoridor ja WC, kuhu pääseb üldkoridorist (plaanil tähistatud vastavalt numbritega 1 ja 2, kd I tl 8) on majaelanike ühiskasutuses, Viimatimärgitud asjaolu nähtub ka Prisma Kinnisvarade AS poolt 2008.a koostatud hindamisaktist (kd T tl 266). Eeltoodu üle pooltevahel vaidlus puudub. Kuna vastustaja. ja kaebaja vahel muud kokkulepped puuduvad, siis ei saa üürilepingu ese olla erinev Vene Föderatsiooni sõjaväeosa nr 03115 poolt kaebajale elamiseks eraldatud eluruumist, Viimane nähtub sõjaväeosa nr 03115 poolt 25.04.1991.a kaebajale väljastatud tõendist nr 1052/1991, mille kohaselt on talle sõjaväeosa nr 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressiga Xxxxxx xxx x (käesoleval ajal xxxxxx xxx xx) eraldatud püsivaks elamiseks eluruum suurusega kaks tuba (kd T tl 237-238). Sisuliselt kinnitas eeltoodut kohtuistungil kohtu küsimusele vastates ka kaebaja, näidates plaanil (kd I tl 8) numbritega 5 ja 6 tähistatud ruume (kd TT tl 154). Kaebaja hiljem esitatud väide, et talle eraldati ka plaanil (kd I tl 8) numbritega 3 ja 4 tähistatud köök ei ole kohtu hinnangul loendatud. Tõendamist on leidnud üksnes asjaolu, et nimetatud ruume kasutati majas köögina (vt tunnistaja A, U. ütlused, kd TT tl 163), kuid mitte nende eraldamine kaebajale tema eluruumi koosseisus. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kasutanud kuni 1997/199S.a-ni plaanil numbritega 3 ja 4 tähistatud ruume köögina (kd 1 tl 8), ci tõenda veel nimetatud ruumide eraldamist kaebajale sõjaväeosa poolt. Vastustaja esindaja väitel moodustab kaebaja eluruumi talle sõjaväeosa nr 03115 poolt eraldatud kaks tuba. Kaebaja ei saa üürilepingu eset ühepoolselt muuta. Tunnistaja A. T. ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks, kuivõrd tunnistaja on kaebaja abikaasana ja tema erastamisasja ajanud isikuna kaebajale soodsast kohtulahendist huvitatud, samuti põhjusel, et tema ütlused ei lange kaebajale sõjaväeosa nr 03115 poolt eraldatud ruumide ja nende funktsioonide osas kokku kaebaja seletuse ja tunnistaja A. U. ütlustega, 15, Menetluskuludest HKMS § 92 lõike 1 kohaselt, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja esindajakulud jätab kohus kaebajalt HKMS § 93 lõike 5 alusel aga välja mõistmata. Kohus leiab, et vastustajal puudus põhjendatud vajadus käesoleva vaidluse iseloomu arvestades välise õigusabiteenuse kasutamise järele, 6 Kaebajale osutatud riigi õigusabi tasu küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega. Indrek Paukštys Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.