3-09-1979/3

3-09-1979 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2009.a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1979 Haldusasi S.A kaebus vabaduse võtmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus S.A-le Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates

1. S.A esitas 01.09.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse vabaduse võtmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et tema suhtes ei ole tehtud jõustunud otsust ning kuna puudub kriminaalasjas nr 1-06-7995 kaebaja suhtes tehtud jõustunud kohtuotsus, on temalt vabaduse võtmine põhjendamatu.
2. Kohus leiab, et S.A kaebus tuleb talle tagastada järgmistel põhjustel. 2.1 Kaebaja palub tunnistada temalt vabaduse võtmise õigusvastaseks. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja sisuliselt vaidlustada kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-06-
3. Kuivõrd tegemist on kriminaalasjaga, siis tuleb lähtuda kriminaalasjade menetlust reguleerivast kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS). KrMS § 18 kohaselt arutab kriminaalasju maakohus. Kohtulahendite vaidlustamine toimub edasikaebe korras kõrgemal astmel seisvale kohtule. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kaebajalt vabaduse võtmise õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 3 lõike 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kuivõrd KrMS näeb kriminaalasjas tehtud otsuse vaidlustamiseks ette teistsuguse menetluskorra, ei kuulu sellise küsimuse lahendamine halduskohtu pädevusse. 2.2 Teiseks taotleb kaebaja vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda reguleerib riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS), milles on sätestatud alused ja määrad, mille järgi hüvitamine toimub. AVVKHS § 1 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule: 1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus; 2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega; 3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus; 4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja; 5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud; 6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud; 7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei hüvitata kahju isikule: 1) kes uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise; 2) kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku; 3) kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lõike 2 ja §-de 202–205 alusel. Paragrahv 2 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kohus (maaohus), samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui AVVKHS paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses. Eeltoodust nähtuvalt tekib isikul õigus vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist taotleda üksnes juhul, kui temalt vabaduse võtmine oli alusetu. Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast ning hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. AVVKHS § 4 lõikest 6 nähtub, et alles siis, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Kuna AVVKHS näeb riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra, tagastab kohus ka kaebuse ka nimetatud nõude osas selle esitajale ning selgitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et temalt oli alusetult vabadus võetud ning soovib selle hüvitamist, on tal võimalus esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates. Indrek Paukštys Kohtunik 2