TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2879 Otsuse kuupäev 19.02.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu – riigikeele õppimise takistamine – õigusvastaseks tunnistamise ja riigikeele kursustele määramiseks kohustamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2010 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin; Vastustaja : Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus haldusasjas 3-09-2879 rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 19.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse kohaselt on Vjatšeslav Julin taotlenud arvates 2008.a. perioodiliselt eesti keele kursustel osalemise võimaldamist, kuid vangla on teinud selleks takistusi. Kaebuse esitaja viitab Põhiseaduse § 37, mille kohaselt on kõigil õigus haridusele ning Vangistusseaduse § 34 lg 1, mille kohaselt tuleb vanglas võimaldada haridust omandada. Kaebaja märgib, et alates 01.01.2009 on ta olnud kursuste nimekirjas, kuid teda on kõrvaldatud seonduvalt sellega, et kaebaja on paigutatud suletavasse kambrisse. Kaebaja on märkinud, et Vangla Sisekorraeeskirja § 101 annab õiguse õppimisele ka suletud (lukustatud) kambris. Kaebaja taotleb tunnistada Tartu Vangla poolt riigikeele õppimise takistamine õigusvastaseks ning taotleb kohustada registreerida kaebaja riigikeelele kursustele Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et
- aasta sügisel ei avaldanud kaebaja õigeaegselt soovi põhikoolis õpingute jätkamiseks ning õpilaste nimekirja teda ei arvatud. Perioodil 26.0319.06.2008 õppis kaebaja lühiajaliselt
- klassis ega lõpetanud seda. 14.01.2009 tehti kaebaja individuaalses täitmisekavas kontaktisiku ettekande alusel muudatus, mis seisnes selles, et kaebajale nähti ette riskide maandamiseks osalemine eesti keele kursustel. Kaebaja valiti eesti keele gruppi, mis alustas tööd 03.02.2009 kestvusega 4 kuud, kuid 20.01.2009 käskkirjaga nr. 14/104 kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist, mille kohaldamine lõpetati 04.03.
- Kuna eesti keele õpe toimub tunniplaanis ettenähtud Edasikaebamise kord ruumides, ei viida õpet läbi kinnipeetava juures individuaalselt lukustatud kambris, kuid kinnipeetaval, kes viibib lukustatud kambris, on võimalus iseseisvalt õppida. Vangla Sisekorraeeskirja § 101 hõlmab üld- ja kutseõpet. Kaebajale on teavitatud, et järgmine eesti keele algtaseme kursus algab septembris
- Kaebaja ei ole avaldanud soovi osaleda septembrikuus algavatel eesti keele kursustel, mistõttu ei teadnud hariduskorraldaja ka kaebajat kursustele registreerida. Vastustaja märgib lisaks, et arvates 21.09.2009 paigutati kaebaja raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni ning arvates 30.10.2009 kohaldati kaebaja suhtes VangS § 69 alusel täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist, mille kohaldamise vajadus ei ole käesoleva ajani ära langenud. Tartu Vangla on seisukohal, et ei ole takistanud kaebajal riigikeele õppimist ega eesti keele kursustel osalemist. Kaebaja riigikeele kursustel osalemist on takistanud kaebaja enda käitumine. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Kinnipeetav Vjatšeslav Julin esitas 04.12.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse esitaja kaebab Tartu Vangla toimingu(te) peale, mis seisnevad selles, et temal, vaatamata korduvatele sooviavaldustele, ei võimaldata osa võtta riigikeele kursustest. Kaebusega kaebuse esitaja taotleb
- HKMS § 26 lg 1 p 1 lähtudes Vangla sisekorraeeskirjade § 11.2.1 ja § 11.2.7.1 tühistamist;
- ettekirjutuse tegemist V. Julini eesti keele kursustele määramiseks ning
- vangla poolt riigikeele õppimise takistamise õigusvastaseks tunnistamist. Tartu Halduskohus tagastas 29.12.2009 kohtumäärusega Vjatšeslav Julini kaebuse haldusasjas nr 3-09-2879 kaebuse taotluste p 1 osas Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 alusel. Sama määrusega otsustas kohus menetlusse võtta Vjatšeslav Julini kaebuse Tartu Vangla toimingu – riigikeele õppimise takistamine – õigusvastaseks tunnistamise ja riigikeele kursustele määramiseks kohustamise nõudes (kaebuse taotluste p 2 ja p 3). Vangistusseaduse (VangS)§ 34 lg 1 reguleerib hariduse omandamise võimaldamist vanglas, et kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. VangS § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu Vangistusseaduse § 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Tartu Vangla kodukord p. 11.2.1 kohaselt toimub hariduse omandamine vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale (ITK), kodukorra p. 11.2.7.1 kohaselt antakse kinnipeetavale tema soovi korral võimalus riigikeele õppimiseks, kui õppimine on ettenähtud kinnipeetava ITK-s. Kaebaja on vaidlustanud riigikeele õppimise mittevõimaldamist vaidemenetluses ning vaideotsusega 28.11.2009 nr. Es464 on jäetud vaie rahuldamata, kuna on asutud seisukohale, et kuna kaebaja on viibinud lukustatud kambris ja on süstemaatiliselt rikkunud vanglasiseseid õigusakte, siis on isik ise põhjustanud oma käitumisega olukorra, kus keeleõppes osalemine ei ole olnud võimalik. Asja materjalide kohaselt on kaebaja ITK-s ette nähtud uute kuritegude riskide maandamiseks tegevusena põhihariduse omandamine – lõpetada
- klass Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Täiskasvanutele kinnipidamisasutuses võimaldatakse eesti keele õpet juhul, kui ta ei omanda hetkel kutse- või üldharidust, kuna nimetatud õppe raames toimub ka eesti keele õpe. Kaebuse esitaja on õppinud
- klassis, kuid lühiajaliselt ning ei lõpetanud nimetatud klassi. 14.01.2009 on tehtud kaebaja ITK-sse kontaktisiku ettekande alusel muudatus ning kaebajale nähti ette osalemine eesti keele kursustel. Kuna kaebaja ei ole soovinud jätkata õpinguid
- klassis, pidas vangla põhjendatuks, et kaebaja võib õppida riigikeelt. Kaebaja valiti eesti keele õppijate gruppi, mis pidi alustama tööd 03.02.2009 kestvusega 4 kuud.. 20.01.2009 on kaebaja suhtes kohaldatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-4/104 Vangistusseaduse § 69 alusel täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist, mille kohaldamine lõpetati 04.03.2009 käskkirjaga nr. 1-4/
- Kaebajale on vastatud selgitustaotlusega 09.02.2009, et kuna kaebaja on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, ei ole võimalik õppetöös osaleda ning individuaalõpet eraldi kambris ei ole võimalik läbi viia vastavate ressursside puudumise tõttu, kaebajale on pakutud võimalust iseseisvalt õppida. 19.05.2009 on kaebaja avaldanud taas soovi saada eesti keele kursustele ning taotles enda registreerimist eesti keele kursustele. Vangla on vastanud 25.05.2009 kirjaga, et järgmine eesti keele kursus algab septembris 2009 ning selgitanud, et vastav informatsioon pannakse välja elusektsioonidesse infostendile. Samas on selgitatud ka, et eelmises eesti keele õppegrupis ei saanud kaebaja osaleda, kuna viibis samal ajal lukustatud kambris. Vastustaja on märkinud, et perioodil 18.06-30.07.2009 on kaebaja viibinud eeluuritavate hoone osakonnas E4 (lahtine sektsioon) ja perioodil 30.07-21.09.2009 viibis kaebaja süüdimõistetute eluhoone osakonnas S7 (lahtine sektsioon), kuid kaebaja ei ole avaldanud kummagi sektsiooni inspektor- kontaktisikule, et soovib osaleda septembrikuus algavatel eesti keele kursustel. Samas on V. Julin paigutatud arvates 21.09.2009 otsuse nr. 7-61/51 alusel raske distsipliini rikkumise tõttu eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni ning 30.10.2009 on Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/1661 kohaldatud kaebaja suhtes VangS § 69 alusel täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist arvates 31.10.2009, mille kohaldamise vajadus ei ole käesoleva ajani ära langenud. Seega, isegi kui kaebaja oleks avaldanud soovi osaleda eesti keele kursustel arvates
- aasta septembrist, poleks ta seda saanud teha, kuna viibis taas lukustatud kambris. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebaja riigikeele kursustel osalemise takistused on tingitud kaebaja enda käitumisest , so. kaebaja suhtes on rakendatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ajal, mil toimusid riigikeele kursused. Kaebaja sooviks on olnud, et keeleõpe toimuks kaebaja kambris individuaalselt. Vangla Sisekorraeeskirja § 101 kohaselt kinnipeetavat, kes õpib üld- või kutsekoolis, lukustatud kambrist tundidesse ei viida, kuid tal võimaldatakse iseseisvalt õppida ja saada õppejõududelt konsultatsioone. Vangla kodukord p. 11.2.2 kohaselt toimub eesti keele õpe tunniplaanis ettenähtud ruumides, mis tähendab, et keeleõpet ei viida läbi individuaalselt kinnipeetava kambris. Kinnipeetavale on antud võimalus küsida õppematerjale ja saada vastavat kirjandust raamatukogust. Kuna vanglateenistus finantseerib ja korraldab eesti keele õpet ja vanglal puuduvad vahendid õppejõududele kinnipeetavale individuaalse konsultatsiooni läbiviimise finantseerimiseks, ei ole võimalik läbi viia individuaalset õpet lukustatud kambris ning kaebajale on antud võimalus eraldatud lukustatud kambris olles õppida ise õppematerjalide alusel. Vastustaja esindaja on märkinud kohtuistungil , et vangla ei saa sundida õpetajat minema üksikkambrisse kinnipeetavale konsultatsiooni andma, vangla ülesanne on teenuse vahendamine, samas lisab vastustaja esindaja, et kuna kaebaja on täisealine, ei saa vangla sundida kaebajat
- klassis õpinguid jätkama, et üldõppe raames õpetada ka eesti keelt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks