KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-63121 Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi T.P. avaldus lapsega suhtlemise korraldamiseks Koht
§ 28
kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega. 10.
§ 3lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid.
Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (
§ 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on 10.
aastane. Laps käib koolis ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ärakuulamisel oskas laps oma tahet piisavalt selgelt avaldada.
- Kuna lapse vanemate vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, mitu korda ja millistel ajavahemikel on puudutatud isikul õigus lapsega koolivaheaegadel koos olla, menetlusosalised on suutelised omavahel kokku leppima isa ja lapse kohtumisajad, nimetatud kokkulepetes arvestavad pooled lapse soovidega, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra menetlusosaliste poolt soovitud viisil, mis on väga mõistlik eelkõige suhtlemiskorra paindlikkuse tõttu. Põhjendatud on avaldaja seisukoht selles, et kooliskäimise ajal peaks laps suhtlema isaga pühapäeviti, sest arvestada tuleb ka
- aastase lapse päevaplaane, õppetööd ja hobisid. Ka lapse soov oli kooli ajal kohtuda isaga pühapäeviti.
- Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelselt ja lapse huvisid kõige enam arvestades. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata puudutatud isiku õigust lapsega suhelda. Kohus märgib avaldajale, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohtunik tunnustab ka mõlemat vanemat, et nad püüavad lapsega suhtlemise korda omavaheliste kokkulepetega reguleerida, sest omavahelised kokkulepped toimivad reaalselt paremini, kui kohtu poolt määratud kord. Siiski märgi kohus vanematele, et kui neil peaks tekkima probleeme lapsega suhtlemise korraldamisel, siis on huvitatud isikul võimalik pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 alusel lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kohtunik 4