← Eesti

2-09-50374/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-50374 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi N.G. hagi Sewing Up OÜ vastu töövaidluses Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruar
  4. a Menetlusosalised Hageja: N.G. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: Sewing Up OÜ (RK 10579931; asukoht: Ahtme mnt 31-26, KohtlaJärve 31023, Ida-Virumaa) Kostja seaduslik esindaja: O. Š. (juhatuse liige) RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada osaliselt.
  6. Välja mõista Sewing Up OÜ-lt N.G. kasuks saamata jäänud töötasu 6 696 (kuus tuhat kuussada üheksakümmend kuus) krooni, puhkusekompensatsioon 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 4 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni, kokku 13 746 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend kuus) krooni.
  7. Jätta rahuldamata hagi osaliselt veebruarikuu saamata töötasu osas summas 3 169 krooni ja koondamishüvituse osas summas 6 873 krooni, kokku summas 10 042 krooni. 1 MENETLUSKULUD Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud
  8. N.G. töötas Sewing Up OÜ-s õmblejana. Poolte vahel oli 02.04.
  9. a sõlmitud tööleping nr 02-04-07, mille kohaselt töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, põhipalk 4 000 krooni, palka makstakse üks kord kuus
  10. kuupäeval kassas, põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alates 01.01.
  11. a oli töötaja palk 4 350 krooni.
  12. 22.12.
  13. a esitas tööandja töötajale töölepingu lõpetamise teate, mille järgi tööleping töötajaga lõpetatakse alates
  14. veebruarist
  15. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel ning töötajale makstakse hüvitust TLS § 90 lg 1 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses.
  16. 23.02.
  17. a lõpetati tööleping N.G.ga TLS § 86 p 3 alusel, töölepingu lisa nr 1 kohaselt on töötajale makstud hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses 6 873 krooni. II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis
  18. N.G. esitas 20.07.
  19. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles tööandjalt, Sewing Up OÜ-lt välja maksmata palka
  20. a detsembrikuu eest (osaliselt) 2 620 krooni,
  21. a jaanuarikuu eest 1 740 krooni ja veebruari eest 5 505 krooni, välja maksmata koondamishüvitust 6 873 krooni, välja maksmata hüvitust kasutamata jäänud puhkuse eest 2 800 krooni, viivist välja maksmata palgalt. 18.08.
  22. a on N.G. esitanud töövaidluskomisjonis nõuded (TVK tl 28): saamata jäänud palk
  23. a detsembrikuu eest 2 600 krooni,
  24. a jaanuarikuu eest 1 740 krooni, veebruarikuu eest 5 505 krooni; välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 6 873 krooni; puhkusekompensatsioon 2 800 krooni; hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 4 250 krooni. 2
  25. Tööandja vastuse kohaselt on tööleping N.G.ga lõpetatud 23.02.
  26. a, lõplik arvestus (töötasu, kompensatsioon ja puhkusetasu) oli tehtud ja välja makstud 23.02.
  27. a, mille kohta on kassa väljamineku order, mis on töötaja poolt allkirjastatud (TVK tl 17).
  28. Töövaidluskomisjoni 19.08.
  29. a otsusega (TVK tl 29-32) rahuldati N.G. avaldus osaliselt. Rahuldamata jäeti töölepingu lõpetamise hüvitise nõue (6 873 krooni), tööandjalt mõisteti töötaja kasuks saamatu jäänud töötasu 6 676 krooni, puhkusekompensatsioon 2 800 krooni ja hüvitus lõpparve kinnipidamise eest 4 250 krooni. III Menetlus kohtus
  30. Sewing Up OÜ esitas 25.09.
  31. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
  32. Kohtuistungil hageja N.G. selgitas, et ta on nõus töövaidluskomisjoni otsusega. Tööandja jättis välja maksmata osaliselt detsembrikuu ja jaanuarikuu palga, täielikult veebruarikuu palga. Ta kirjutas kassa väljamineku orderile alla, kuid raha ta kätte ei saanud. Tööandja lubas hiljem maksta, kuid ei teinud seda.
  33. Kostja Sewing Up OÜ esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus taotlust ei rahuldanud. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. IV Kohtu põhjendused
  34. Kohus tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  35. Vaidlustamata asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures õmblejana ajavahemikul
  36. aprill
  37. a kuni
  38. veebruarini
  39. a (viimane tööpäev). Vaidlust pole ka selle üle, et poolte vaheline tööleping lõpetati tööandja algatusel TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega.
  40. Palga ja töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvituste maksmine. Hageja töösuhte ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja on esitanud kostja vastu alljärgnevad nõuded:

(1)saamata jäänud palk
  1. a detsembrikuu eest 2 600 krooni,
  2. a jaanuarikuu eest 1 740 krooni, veebruarikuu eest 5 3 505 krooni;
(2)välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 6 873 krooni;
(3)puhkusekompensatsioon 2 800 krooni;
(4)hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 4 250 krooni. TLS § 49 p 2 (redaktsioon kuni 01.07.2009.
  1. a)kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja väidab, et hagejale on töötasu välja makstud. N.G. pangakonto väljavõttest (TVK tl 6-10) nähtub, et perioodil 01.01.2009. a kuni 16.07.2009. a on Sewing Up OÜ kandnud N.G.le üle töötasu ühel korral – 03.02.2009. a summas 1 730 krooni selgitusega „Sewing Up OÜ töötasu detsembrikuu eest 2008. a“. Kassa väljamineku orderist (TVK tl 19) nähtub, et Sewing Up OÜ kassast on N.G.le välja makstud 10 042 krooni, millest 3 169 krooni on 2009. aasta veebruari töötasu ja 6 873 krooni on hüvitus. Orderil on N.G. allkiri, kuupäev 23. veebruar 2009. a ning summa sõnadega. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole, tõendamaks, et hagejale on välja makstud täiendavalt töötasu veebruarikuu eest ning jaanuarikuu 2009. a ja detsembrikuu 2008. a töötasu. Sewing Up OÜ 23.03.2009. a tõendi kohaselt (TVK tl 11) on N.G.le välja arvestatud brutopalk 2008. aasta detsembris 4 350 krooni, 2009. aasta jaanuaris 1 740 krooni ja 2009. a veebruaris 5 505 krooni. Eeldades, et tööandja on väljastanud tõesed andmed, on kostjal hagejale välja maksmata palk 2008. aasta detsembrikuu eest 2 620 krooni (4 350 – 1 730), 2009. aasta jaanuarikuu eest 1 740 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 2 336 krooni (5 505 – 3 169). Kuna töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on kassast raha vastu võtnud, tuleb jätta osaliselt rahuldamata hageja palganõue 2009. aasta veebruarikuu eest summas 3 169 krooni. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta hageja nõue töölepingu lõpetamisel hüvituse nõudes (koondamishüvitus) summas 6 873 krooni. Kohus märgib, et eeldada tuleb seda, et mõistlik inimene ei anna allkirja raha saamise kohta raha tegelikult kätte saamata. 13. Kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõuded. Kostja väidete kohaselt on hagejale kassa väljamineku orderi alusel välja makstud kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest. Kassa väljamineku order (TVK tl 19) tööandja väidet ei kinnita, kuna orderil puudub mistahes viide ning arvestus puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 (kehtis kuni 31.06.2009.
  2. a)kohaselt maksab tööandja põhi- ja lisapuhkuse eest töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PuhkS § 4 25 järgi töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Lõpparve on töötajale välja makstud summas 10 042 krooni (sh osaline veebruarikuu töötasu 3 169 krooni ja hüvitus 6 873 krooni) 23.02.2009. a (TVK tl 19). Lõpparve ei sisalda 2009. a jaanuarikuu töötasu, puhkusekompensatsiooni, osaliselt 2008. aasta detsembrikuu ning 2009. aasta veebruaris väljateenitud palka. Kuni 30.06.2009. a kehtinud TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Alates 01.07.2009. a jõustunud töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2009. a töölepinguga seotud asjaolule senikehtinud seadust. 14. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. V Menetluskulud 15. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.