lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 08.09.2008 kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks poolte ühise tütre ülalpidamiseks välja elatis 3000 krooni. Hageja töötab OÜ-s E. puhastusteenindajana ning tema sissetulek on tuntavalt vähenenud, kuna töömaht on vähenenud. Hageja keskmine palk 2008 oli 7668 krooni kuus, kuid 2009 töötasud olid jaanuaris 5500 krooni ja veebruaris 4500 krooni. Hageja palus vähendada väljamõistetud elatist 825 krooni võrra, so et igakuise elatusraha suuruseks oleks 2175 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Elatise suuruse vähendamiseks alused puuduvad, kuivõrd elatis on praktiliselt minimaalne ja kostja peab maksma sellelt tulumaksu. Perekonnaseadus võimaldab küll kohtul vanema seisundi või lapse vajaduse muutumisel isiku nõudel elatise suurust muuta, kuid selleks peavad olema äärmiselt mõjuvad põhjused. Asjaolu, et hageja saab väiksemat palka ei ole veel elatise suuruse muutmise põhjuseks, sest tegemist on noore ja terve isikuga, kellel on võimalus juurde teenida. Hagi on tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning vähendas 08.09.2008 otsusega välja mõistetud elatise suurust ja mõistis R. V.lt välja igakuise elatisraha tütar H-M. J. ülalpidamiseks alates 15.04.2009 summas 2175 krooni kuni tütar H-M. J. täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutumiseni seaduses sätestatud korras L. J. kasuks. 08.09.2008 kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks tütar H-M. ülalpidamiseks 3000 krooni elatusraha igakuiselt, võttes aluseks asjaolu, et hageja keskmine sissetulek oli 8994,33 krooni (bruto). PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Asja materjalidele lisatud palgatõendi ja kontoväljavõttest nähtub, et hageja keskmine töötasu moodustab 2009. aastal ~4900 krooni kuus. Seega on asjas tõendamist leidnud, et hageja varaline seisund on halvenenud. Hageja esitas 16.09.2009 Eesti Töötukassa tõendi, millest nähtub, et ta on töötu. Töötu olek ei võimalda küll vabastada isikut elatise maksmisest ega vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui ei esine lisaks muid mõjuvaid põhjuseid, kuid hageja nõudeks ongi vähendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kuivõrd hageja nõue on vähendada elatist seaduses sätestatud miinimumsummani, siis puudub vajadus arutada lapse vajaduste üle, ning hageja nõue tuleb eelpooltoodu alusel rahuldada juba tulenevalt sellest, et hageja varaline seisund võrreldes 2008 on halvenenud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus L. J. palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta R. V. kanda. PKS § 61 lg 3 võimaldab vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohtul huvitatud isiku nõudel elatist muuta, kuid see ei tähenda seda, et juhul, kui hageja seda taotleb, ei arvesta kohus lapse huvidega ja kostja vastuväidetega. Kohus on rikkunud
Otsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei nõustunud kostja väidetega, et R. V. näol on tegemist noore ja terve isikuga, kel on võimalik maksta L. J.le 3000 krooni elatist, mis sisaldab tulumaksu. Pealegi on kohus kohaldanud valesti PKS § 70 sätteid ja vähendanud lapsele väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest, aga mitte kohtulahendi jõustumisest. Antud säte on kohaldatav üksnes elatise väljamõistmisel. Aga mitte elatise vähendamisel. 2 Samuti ei ole õiglane jätta kohtukulusid L. J. kanda. Tegemist on elatise vähendamisega, mille tõttu kannatab nõrgem pool ehk laps, mistõttu ka hagi rahuldamisel ei peaks kohtukulusid kandma vanem, kes põhiliselt tegeleb lapse ülalpidamise ja kasvatamisega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 21.09.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodu motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
§-st 654 lg 6 korrata.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et asja läbivaatamisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud. Maakohus on otsuses piisavalt põhjendanud, miks kostjal ei ole võimalik enam tasuda elatusraha summas 3000 krooni kuus. Ainuüksi asjaolu, et kostja on noor ja terve inimene nagu kaebuses märgitakse, ei võimalda kostjalt elatist üle miinimummäära välja mõista. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-07 leidnud, et elatise suurust võib PKS § 61 lg 3 järgi muuta, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Riigikohus leidis, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult elatist vähendanud alates hagi esitamisest. Asjaolud, mis tingisid elatise vähendamiseks hagi esitamise, esinesid ka sel ajal. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2010 määrusega Resolutsioon 1. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2010 otsuses sisalduvad ilmsed ebatäpsused. 2. Lugeda õigeks otsuse sissejuhatavas osas vaidlustatud kohtulahendiks Harju 3 Maakohtu 21.09.2009 otsus. 3. Lugeda õigeks otsuse resolutsiooni esimene lause: Jätta Harju Maakohtu 21.09.2010 otsus muutmata. 4. Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 17.02.2010 otsus kätte toimetatud. 26.02.2010.a. määrus parandatud 02.03.2010.a. määrusega Resolutsioon 5. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2010 vigade parandamise määruses sisalduvad ilmsed ebatäpsused. 6. Lugeda õigeks määruse resolutsiooni punkt 3: Lugeda õigeks otsuse resolutsiooni esimene lause: Jätta Harju Maakohtu 21.09.2009 otsus muutmata. 7. Lugeda õigeks määruse põhjenduste eelviimane lause: Õigeks resolutsiooni esimeseks lauseks lugeda: Jätta Harju Maakohtu 21.09.2009 otsus muutmata. 8. Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 26.02.2010 otsus kätte toimetatud. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.