EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohus rahuldas 23.11.2009 otsusega V. Pärnaste kaebuse, tunnistas õigusvastaseks Harku Vallavalitsuse viivituse V. Pärnaste poolt 30.12.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel perioodil 31.03.1998-04.09.2007, tühistas Harku Vallavalitsuse 04.09.2007 korralduse nr 1404, mida oli muudetud 12.08.2008 korralduse nr 1097 p-ga 1, tühistas Harku Vallavalitusse 12.08.2008 korralduse nr 1097 p 2 ning tegi Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse vaadata V. Pärnaste 30.12.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus uuesti läbi kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, pidades silmas, et jätkuvalt keh- 3-08-1810 tiva haldusaktiga on Harku Vallavalitsus pidanud teatud tingimustel võimalikuks umbes 1100 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamist garaaži juurde. Harku Vallavalitsus esitas 23.12.2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 31.12.2009 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ning kohustas V. Pärnastet esitama apellatsioonkaebusele vastuse 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 05.01.2010 saabus ringkonnakohtusse V. Pärnaste vastuapellatsioonkaebus, milles palutakse jätta kohaldamata halduskohtumenetluse seadustiku (
) regulatsioon osas, mis ei võimalda halduskohtumenetluses vastuapellatsioonkaebuse esitamist ja võtta kaebus menetlusse, vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral lugeda vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebuseks ja ennistada selle esitamise tähtaeg ning tuvastada kaebaja omand Harku vallas Rannamõisa külas asuva endise Rannamõisa kämpingu krundil paiknevatele kahele veereservuaarile, pumbamajale, kahele estakaadile, asfalteeritud platsidele ja teele. Tallinna Ringkonnakohus edastas 03.02.2010 määrusega V. Pärnaste esitatud apellatsioonkaebuse Harku Vallavalitsusele ja Harju maavanemale ning kohustas neid esitama V. Pärnaste apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse suhtes oma seisukoha. Harku Vallavalitsus palus mitte ennistada V. Pärnaste apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, jätta V. Pärnaste apellatsioonkaebus menetlusse võtmata ning tagastada see V. Pärnastele. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid, mis saaksid olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja eriarvamus vastuapellatsiooni esitamise küsimuses ei saa olla apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kui kaebaja pidas halduskohtu otsust mingis osas ebaõigeks ja pidas vajalikuks seda vaidlustada, oleks tal tulnud seda teha apellatsioonitähtaja jooksul. Puudus vajadus oodata selleks vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamist. Kuna kaebajal on kogu menetluse jooksul olnud esindaja, kes ei kahelnud vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimatuses, siis ei saa kaebaja poolt apellatsioonkaebuse mittetähtaegset esitamist ja tähtaja ennistamise vajadust põhjendada viitega oma puudulikele õigusalastele teadmistele või olukorra ebaselgusele. Kaebaja ei ole taotluses osundanud sellistele temast mittesõltuvatele objektiivsetele ning mõjuvatele põhjustele, mis annaksid alust apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Harju maavanem leidis, et vastuapellatsioonkaebust ei ole võimalik esitada, ning palus jätta selle menetlusse võtmata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus selgitab, et erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) ei näe
ette vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimalust. Tegemist ei ole reguleerimata küsimusega, mille puhul on tulenevalt
MS vastava regulatsiooni poole, vaid seadusandja teadliku sooviga mitte kehtestada halduskohtumenetluses vastuapellatsioonkaebuse instituuti. Seetõttu ei saa ringkonnakohus kaebaja esitatud vastuapellatsioonkaebust menetlusse võtta. Kaebaja on märkinud, et kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks vastuapellatsioonkaebust menetlusse võtta, tuleb käsitleda esitatud kaebust apellatsioonkaebusena ning võtta see menetlusse.
lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Käesoleval juhul on hal2
lg 31 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast
-s sätestatud tähtaja möödumist, tuleb koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Käesoleval juhul on kaebaja põhjendanud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust
ebaselgusega vastuapellatsioonkaebuse esitamise õiguse reguleerimisel. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjendus ei ole piisav apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Kui kaebaja leidis, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, oleks tal olnud õigus esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebus seaduses toodud 30-päevase tähtaja jooksul. Kaebaja märkis õigesti oma (vastu)apellatsioonkaebuses, et menetlusosalisel on õigus vaidlustada erandjuhul ka kohtuotsuse põhjendusi resolutiivosa vaidlustamata. Samasugusele seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium oma 11.12.2009 lahendis nr 3-3-1-76-09. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamine ei sõltunud sellest, kas halduskohtu otsuse peale kaebab edasi ka vastustaja. Vastustaja poolt apellatsioonkaebuse esitamise asjaolust ei teki kaebajale täiendavat tähtaega omalt poolt apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuna kaebajat esindas halduskohtumenetluses vandeadvokaat, siis ei saa kaebaja põhjendada seaduse mittetundmist ja seaduses toodud tähtaegade mittejärgimist õigusalaste teadmiste puudumisega. Muid põhjuseid ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamise põhjendusena välja toonud, seetõttu jätab ringkonnakohus kaebetähtaja ennistamata ning tagastab apellatsioonkaebuse kaebajale
Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.