← Eesti

2-09-41529/4

2-09-41529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2009. a., Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb nõudelt suurusega 9 505 krooni tasuda riigilõivu summas 2 000 krooni. Vastavalt RLS § 57 lg 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 5 kroon iga lehekülje eest. Kohus on tsiviilasjas nr 2-09-41529 teinud väljatrükke 50 lehel, riigilõiv sellelt on 250 krooni. Seega on käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuuluv riigilõiv 2 250 krooni, kuid hageja on kokku tasunud riigilõivu 3 150 krooni (27.08.2008 summas 1 750 krooni ja 10.08.2009 summas 1 400 krooni).

§ 150

lg 1 p 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna antud tsiviilasjas tasumisele kuuluv riigilõiv on 2 250 krooni, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt, siis 900 krooni hageja poolt enam tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele. Kohus selgitab hagejale, et enam tasutud riigilõivu summas 900 krooni tagasisaamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus, märkides ära, kuhu tagastatav riigilõiv kanda.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 174

lg 6 saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2 400 krooni maha arvestada käibemaks (20%) 400 krooni.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.