) § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte XXX sündinud poeg elab koos hagejaga. Hageja sõnade kohaselt kostja ei täida ülalpidamiskohustust ei seadusest ega vastastikkustest kokkulepetest tulenevas mahus. Hageja on nimetanud poja igakuisteks vajadusteks tehtavate kulutuste summaks 8 500 krooni. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud dokumentaalseid tõendeid (kviitungid, arved jne), mis tõendaksid nimetatud summa suuruses tehtud kulutusi lapsele. Hageja näitab oma igakuiseks sissetulekuks netotöötasu umbes 10 000 krooni. Kohus leiab, et vastavalt hageja saadavale igakuisele sissetulekule ei ole võimalik ainuüksi ühele lapsele tehtavate kulutuste suurus summas 8 500 krooni. Kohtul tekib siinkohal põhjendatud kahtlus, et hagejal peavad olema lisasissetulekud, mida ta ei ole kohtule esitatud avalduses märkinud või lapsele tehtavad kulutused kuus on oluliselt väiksemad. Teisiti ei ole mõeldav, et hageja sissetulek läheb peaaegu täielikult ühele lapsele (järele jääb umbes 1 500 krooni). Samuti tekib kohtul küsimus, millest katab sellisel juhul hageja endale ja oma teisele ülalpeetavale lapsele minevad kulutused. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma, siis lasub hagejal ka kohustus tõendada lapsele minevaid kulutusi. Kostja väidete kohaselt ei ole ta elatist maksnud raske majandusliku olukorra tõttu ja seoses asjaoluga, et tal puudub stabiilne sissetulek jaanuarist 2009. Samas on esitanud kohtule palgatõendi, millest nähtub, et alates aprillist on kostja saanud stabiilselt sissetulekut töötasu näol 8 946 krooni kuus, millest kohtu hinnangul on võimalik maksta poolte ühisele lapsele elatist. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, 2
sätestatud miinimumsummas, s. o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
Võttes arvesse asjaolu, et hagejal tuleb seadusekohaselt maksta saadavalt elatiselt ka tulumaksu ja seetõttu jääb kostjalt saadav elatise summa ebapiisavaks lapse ülalpidamise jaoks, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis summas 2 632 krooni kuus.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Sellest tulenevalt ja vastavalt hageja nõudele kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.03.2009. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juhul, kui laps täisealiseks saamise ajal õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist ning vanem õppimise ajal ei täida ülalpidamiskohustust tema suhtes, siis on tal vastavalt
Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitatud pool esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks (
Kuna hageja on palunud jätta kohtukulud kostja kanda ja kostja on avaldanud nõusolekut kohtukulude tema kanda jätmiseks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.