Esitatud asjaolud Kohtule 10.07.2009 esitatud ning menetlusse võetud avalduse kohaselt palub avaldaja tuvastada, et avaldaja K-K T põlvneb surnud IK’ist. Avalduse kohaselt on põlvnemise tuvastamine vajalik esitamiseks notarile pärimisõiguse tunnistamiseks. Avaldaja märgib, et IK elas vaheldumisi nii avaldaja kui avaldaja ema juures ja oma kodus XXX, Tallinn. IK ning avaldaja sugulased on avaldajat alati pidanud IK’i pojaks, samuti suhtleb avaldaja siiamaani IK’i poolsete sugulastega. Asjast puudutatud isiku AK’i kirjalikud seisukohad Asjast puudutatud isik AK märgib, et temal puuduvad igasugused andmed avaldaja põlvnemise kohta IK’ist. AK’ile teadaolevalt elas IK kogu elu aadressil XXX, Tallinn, kuid AK ei ela seal juba aastas 1975. AK’ile on teada, et IK ja avaldaja ema olid tuttavad, kuid igasugune teave nende kooselu kohta puudub. Samuti jääb AK’ile arusaamatuks, miks põlvnemist ei tuvastatud IK’i eluajal. Asjast puudutatud isik A T ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud, kuid ilmus 16.11.2009, 20.01.2010 ja 04.02.2010 toimunud istungitele. A T toetab avaldust. Alates 1983 aastast olid tal lähedased suhtes IK ja nendest suhetest sündis XXX aasta jaanuaris poeg K-K T. IK eluajal ei olnud kunagi probleemiks, et K-K on tema poeg, samuti ei olnud see probleemiks ka IK i vanematele ja teistele perekonna liikmetele. Asjast puudutatud isik LK ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ja enda ärakuulamist ei ole soovinud Asjast puudutatud isik IK ei ole kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ja enda ärakuulamist ei ole soovinud Maakohtu põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isiku A T, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseadus PKS) § 42 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi
) § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.
lg 3 järgi avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti.
lg 1 alusel kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Kohus on ära kuulanud avaldaja ema A T, kelle sõnul elas IK nii tema juures, kui oma ema juures. Alates 1983 suhtlesid A T ja IK väga lähedaselt ja elasid koos ning nende suhtest sündis avaldaja. IK’i eluajal ei olnud kunagi probleemiks, et avaldaja on IK’i poeg. Asjast puudutatud isikule AK’ile teadaolevalt elas IK kogu elu aadressil XXX, Tallinn, kuid AK ei ela seal juba aastas 1975. IK ja avaldaja ema olid tuttavad, kuid igasugune teave nende kooselu kohta puudub. Samuti jääb AK’ile arusaamatuks, miks põlvnemist ei tuvastatud IK’i eluajal. LK’i ja IK’i ei olnud kohtul võimalik ära kuulata, kuna nimetatud isikud ei ilmunud istungitele. Samas on kohus seisukohal, et nimetatud isikute ära kuulamata jätmine ei takista asja läbivaatamist, kuna antud asjas on läbi viidud DNA ekspertiis. 2
kohaselt vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud asjas määras kohus 16.12.2009 kohtumäärusega DNA ekspertiisi. 18.01.2010 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ekspertiisiakti kohaselt tõenäosus, et IK on K-K T biloogiline isa on 99,99996%, seega DNA analüüsi tulemuste alusel IK’i (i.k. XXX) isadus K-K T (i.k. XXX) suhtes ei ole välistatud ning IK (i.k. XXX) saab suure tõenäosusega olla K-K T (i.k. XX) bioloogiline isa. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et K-K T avaldus tuleb rahuldada ja tuvastada K-K T (isikukood; XXX, sünniakt nr. XXX koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX) põlvnemine IK’ist (isikukood XX; sündinud XXX, surnud XXX), mille kohta teha kanne K-K T sünniakti. PKS § 42 lg. 3 kohaselt saadab kohus kohtumääruse peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus asub K-K T sünniakt. Menetluskulude jaotus
Eesti Vabariigi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.