← Eesti

2-08-10730/4

Obsah (8)§ 396§ 397§ 76§ 101§ 401§ 79§ 65§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2009, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397lg 1 järgi tuleb majandus või 2

(4)2-08-10730 kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. 11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja Sergei B sõlmisid hagejaga laenulepingu (lk 3) 09.10.05, milles kostja oli koos S. B laenusaaja ja et laen oli summas 1960000 krooni ja et laenajad maksvad intressi 7,2% aastas vastavalt lepingu lisaks nr 1 ning et laen tasutakse osamaksetena koos intressidega vastavalt lepingu lisale nr 2 e. maksegraafiku alusel. Seega on märgitud asjaolud tõendatud ja ühtlasi tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud

§ 396

lg 1 ja 401 lg 1 järgi laenuleping kui krediidileping, sest laenuks anti raha.

§ 401lg 1 järgi tasutakse krediidilepingu kohaselt krediidilt intressi.

12. Kostja vaidles vastu hagile põhjusel, et raha üleandmine on tõendamata.

§ 79

lg 1 kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.

  1. Kohtule esitatud laenulepingu p 2.
  2. nähtub, et laenusumma on üle kantud vastavalt eelnevale kokkuleppele. Hageja esitas kohtule kaks maksekorraldust (lk 7), mille järgi kandis kostja DOÜ-le raha vaidlusaluse laenulepingu järgi ja mida hageja pidas ka tagastatud laenuks, mis kohtu arvates kinnitavad kohtu arvates lepingu täitmise kaudu asjaolu, et laenu saadi. Hageja tõi esile, et raha kanti üle laenusaajatega seotud äriühingule AS-le M . Kostja seda väidet vaidlustanud ei ole, seega leiab kohus, et märgitud väide on kostja poolt omaksvõetud ja tõendatud TsMS § 231 lg 2, 4 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendatud, et tema poolt laenulepingus võetud kohustus, st et laenuks antud raha 1960000 krooni on täidetud ja seda kolmanda isiku kaudu

§ 76

lg 1, 79 lg 1, 396 lg 1, 401 lg 1 järgi ja samuti kinnitab laenu andmist hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldused, mis kinnitavad laenu osalist tagasimaksmist kostja poolt ehk laenulepingu osalist täitmist. 14. Kostja väitis, et tema ei ole solidaarvõlgnik, kuna seda lepingust ei nähtu.

§ 65

lg 1sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 alusel tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Esitatud lepingust nähtub, et nii kostja kui S. B on laenusaajad, lepingust ei nähtu, et kostja oleks võtnud laenuks mingi muu rahasumma kui märgitud 1960 000 krooni ja S. B mingi muu summa laenu, samuti ei ole kostja põhjendanud, kellena ta sellisel juhul laenusuhtes esines ega hageja väiteid tõenditega ümber lükanud. Asjaolu, et laenuleping sõlmiti, vaidluse all ei ole, laenusumma ei ole vaidluse all ja ka see ei olnud vaidluse all, et kostja ja S. B on laenusaajad ja lisaks leidis eelpool tuvastamist, et laen ka saadi. Seega peavad laenusaajad oma kohustuse ka täitma. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on laenusuhtes solidaarvõlgnik, kellel on kohustus tasuda laen hagejale tagasi ning asjaolu, et lepingus ei ole 3

(4)2-08-10730 märgitud, et kostja oleks solidaarvõlgnik, ei tähenda seda, et ta seda poleks. Eeltoodu alusel on hagejal kui võlausaldajal

§ 65

lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ning § 396 lg 1, 397 lg 1 ja 401 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist – laenu tagastamist ja intresside maksmist. Vaidlus puudus selle üle, et laen ei ole hagetavas ulatuses tagastatud, nõue on muutunud sissenõutavaks ja tagastamata laen on seisuga 01.08.2008. on 1 712 562,31 krooni ning intressivõlg vastavalt 131 263,31 krooni. Eeltoodu alusel on märgitud asjaolud tõendatud ja kostjalt tuleb

§ 100

lg 1 p1 ja 396 lg 1 ja 401 lg 1 alusel välja mõista võlg 1712562,31 krooni ja intressi 131263,31 krooni Menetluskulud 15. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.