Obsah (7)

§ 883§ 884§ 9§ 1027§ 1028§ 1041§ 1042

2-07-49553 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-07-49553 Tsiviilasi K

§-dele 9 lg 1, 16 lg 1, 20, 1041 ja

2. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-692 jäeti AS-ga Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused summas 354 860.44 krooni (14.05.2004 seisuga) kostja kanda ja mõisteti kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt välja hüvitusena 358 836.58 krooni. Kohtuotsus jõustus 05.07.
4. Laenulepingust tulenevad kohustused AS-i Swedbank ees tasus kuni 06.07.2007 (kaasaarvatud) hageja, laenumakse tähtaeg oli lepingujärgselt iga kuu
5. kuupäev. Hüvitis summas 358 836.58 krooni arvestati Tartu Ringkonnakohtu poolt 04.07.2007 seisuga, hageja tasus aga oma vahenditest laenumakseid veel ka 06.06.2007 summas 3 500.21 krooni ja 06.07.2007 summas 3 484.22 krooni. 17.07.2007 tasus kostja hageja pangakontole hüvitise summas 358 836.60 krooni. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata pole kostja käesoleva hetkeni hüvitanud hageja tasutud kahte laenumakset kogusummas 6 984.43 krooni.
6. Hageja selgitab tulenevalt kostja vastuväidetest, et ta ei ole kostjaga hoiulepingut sõlminud. Kostja ei ole hagejale esitanud pakkumust hoiulepingu sõlmimiseks ning hageja ei ole andnud selleks nõustumust. Ainuüksi kostja tahteavaldus hoiutasu saamiseks ei ole piisavalt määratletud pakkumus. Hagejapoolset vaikimist ei saa lugeda nõusolekuks sõlmida leping. Kirjavahetusest selguvad poolte vastastikused tahteavaldused, kuid neid ei saa lugeda piisavateks hoiulepingu sõlmimise asjaoludeks. Küll aga selgub kirjavahetusest, et kostja annab 16.07.07 nõusoleku tagast tema kasutuses olev vallasvara hagejale 20.07.07-22.07.07 ja hageja loobub vallasvarast 19.07.
7. Seega ei põhjustanud asjade hoidmine kostjale rahalisi kulutusi, kuna kostja ei plaaninudki asju tagast varasemalt kui 20.07.
9. 15.05.07 toimunud Tartu Ringkonnakohtu istungil leppisid pooled kokku, et kostja muudab laenulepingut teenindavat kontot peale 04.06.07, mil Tartu Ringkonnakohus teeb teatavaks lahendi. 04.06.07 saatis hageja täiendavalt meeldetuletuse kostja esindajale. Kostja vastuväited
10. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
11. Kostja leiab, et hageja ei ole hagis toodud väidete tõendamiseks lisanud dokumentaalseid tõendeid. Hageja väidab, et on kostjale esitanud korduvaid meeldetuletusi, kuid samas pole neid avaldusele lisanud ning kostja ei ole neid ka saanud. Otsuse jõustumise järel kujunes olukord, kus kostja asus seda täitma, kuid hageja keeldub omapoolseid kohustusi täitmast.
12. Kostja ja hageja vahel on olnud hagis nimetatud teemal kirjavahetus, mis näitab, et hageja arvates on temal ainult õigused ning kostjal ainult kohustused. Kostja leiab, et antud juhul saab jõustunud otsust käsitleda kui lepingut, kus on kindlaks määratud kummagi poole õigused ja kohustused. Hageja ei saa nõuda selle täitmist oma kohustusi mittetäites.
13. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud hoiuleping. Kostja on teavitanud hagejat soovist sõlmida hoiuleping, mis on tasuline. Hagejale kuuluv mööbel on kostja valduses ning hageja keeldus seda vastu võtmast. Kostja teatas hagejale, et kui ta mööblit ära ei vii, soovib ta hoidmise eest tasu ning tegi ettepaneku jätta laenu osamaksed hoiutasu ettemaksuks. Samas pakkus kostja välja võimaluse, et hageja viib oma mööbli kohe ära ning siis pole vaja hoiulepingu eest ettemaksu tasuda. Sellele järgnes hageja kiri, et ta ei soovigi mööblit ning pole sõnagi selle kohta, et ta soovib laenumakseid siiski sa. Seega on põhjendatud kostja eeldus, et hageja nõustus hoiutasu ettemaksuga. Hageja ei saa olla arusaamal, et otsus ei olegi talle täitmiseks. Tegemist on mööbliga, millelt hageja on 2 2-07-49553 eemaldanud hulga detaile, mistõttu on tegemist kasutuskõlbmatute esemetega, mida kostja on kohustatud oma valduses hoidma lihtsalt seetõttu, et hageja ei tule neile järgi.
14. Kostja selgitab tulenevalt hageja vastuväidetest, et tema pakkumus esines hagejale saadetud kirjas ning hageja andis sellele nõustumuse. Kostjale jääb selgusetuks hageja viide, nagu peaks hoiutasu saamiseks olema kokku lepitud lepingu vorm, lepingu kehtivus, lepingupoolte kohustused, hoiutasu maksmine, lepingu tingimused. Käesoleval juhul ei ole hoiuleping seotud mingite kohustuslike tingimustega, millele hageja viitab. Hageja viide nagu pole kostjal hoiutasu tekkinudki, on eksitav, kuna käesoleva ajani on kostja kohustatud hagejale kuuluvaid asju oma kinnisasjal hoidma ning tegema nende hoidmiseks kulutusi. Samuti on hageja viide, et kostja soovis ainuisikuliselt kasut hageja asju kuni 20.07.07, meelevaldne, sest nädalavahetustel tagastamine oli just sellepärast võimalik, et hageja viibib Tartust eemal ning tal ei olegi võimalik hageja asju ise asjade asukohast sõltuvalt kasut. Kohtu seisukohad
15. Kohus, kuulanud ära kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
16. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjend ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17. Tartu Maakohtu otsusega nr 2-1019/2004 tunnustati hageja omandiõigust korteriomandile ning jäeti AS-ga Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused summas 287 632.13 krooni ja intress 67 228.31 krooni hageja kanda ja mõisteti hagejalt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitusena 95 683.78 krooni kostja kasuks (tl 4-27). Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-692 tühistati antud otsus osaliselt ja tehti ühisvara jagamise osas osaliselt uus otsus, millega tunnustati kostja omandiõigust korteriomandile ja jäeti AS-ga Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused summas 354 860.44 krooni (14.05.2004 seisuga) kostja kanda ja mõisteti kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt välja hüvitusena 358 836.58 krooni. Kohtuotsus jõustus 05.07.2007 (tl 28). Kostja on hagejale hüvitusena tasunud 358 836.58 krooni (tl 31). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja tasus oma vahenditest laenumakseid 06.06.2007 summas 3 500.21 krooni (tl 29) ja 06.07.2007 summas 3 484.22 krooni (tl 30). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja tasus laenumakseid ajal, mil tal puudus selleks kohustus, seega hageja tasus laenumakseid kostja eest.
18. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale tagastama hageja poolt tasutud laenumaksed summas 6 984.43 krooni või saab seda käsitleda hoiutasuna, mida hageja on kohustatud kostjale tasuma asjade enda valduses hoidmise eest.

§ 883

kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.

§ 884

lg 1 kohaselt on hoidjal õigus sa tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeld tasu maksmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse hoiutasu vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeld hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja väide, et poolte vahel on sõlmitud hoiuleping, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on 3 2-07-49553 saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole andnud nõustumust hoiulepingu sõlmimiseks, samuti ei nähtu pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 42-45), et pooled oleks saavutanud kokkuleppe muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hoiuleping ei ole seotud kohustuslike tingimustega, kuivõrd

§-s 884 on määratletud, millistel tingimustel on hoidjal üksnes õigus hoiutasu sa. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleks selles sõnaselgelt kokku leppinud, samuti ei saa asjaolude kohaselt eeld tasu maksmist, kuivõrd arvestades poolte lähedussuhet, ei ole sellistel asjaoludel asjade hoidmise eest hoiutasu küsimine praktikas tavapärane. Seetõttu ei ole antud vaidluses oluline ka asjaolu, et tegemist oli kasutuskõlbmatu mööbliga, mille kasutusfunktsioon oleks olnud täidetav vaid siis, kui neile kinnit juba hageja valduses olevad mööbliosad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohustatud kostjale tasuma asjade enda valduses hoidmise eest hoiutasu, mistõttu ei ole põhjendatud kostjapoolne tasaarveldus hageja poolt tasutud laenumakse suuruses summas 6 984.43 krooni. 15.

§ 1027

kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1041

kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest te sai või te saama pidi.

§ 1042

lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kuivõrd hageja oli täitnud kostja kohustuse olemata selleks kohustatud, võib hageja kostjalt nõuda kulutuste hüvitamist. Kostja väide, et tema ei ole hagejalt korduvaid meeldetuletusi saanud, ei ole aluseks oma kohustuste mittetäitmiseks.

1. Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud hageja ja Rein Pärteli e-kirja (tl 51), kuivõrd antud kiri ei ole asjakohane. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4