Obsah (4)

§ 187§ 162§ 163§ 173

Harju Maakohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-14889 Otsuse kuupäev 27.august 2009.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi KT hagi JH vastu elatise suurendamise nõudes. 26 325 kroon

§ 187

lg 6 ja § 442 lg 6) HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt hageja kasuks 19.09.2008.a. kohtuotsusega välja elatisraha 1200 krooni kuus H , E ja E H `i ülalpidamiseks. Nimetatud otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal võimalik maksta igale lapsele 2175 krooni elatist kuus, kuna ta on töövõimetu. Kohus arvestas ka asjaoluga, et kostja on teinud kolmele lapsele kasvuportfellid Juunior, ning ühe poliisi kindlustusmakse on kuus 300 krooni. Kostja elustiilist on näha, et tema sissetulek on tunduvalt suurem eelmises kohtuasjas väidetud 9 500 krooni kuus kokku. Näiteks augustis 2008.a. viibis kostja 3-nädalasel puhkusel Malaisias, Vietnamis ja Hiinas. Veebruaris 2009.a. käis kostja mitmenädalasel suusareisil Põhja-Indias. Paratamatult tekib küsimus, kust kostja leiab sellises ulatuse raha enda huvide rahuldamiseks, samal ajal kui lastele jätkub tal anda vaid 1200 krooni igale lapsele. Hageja töötasu moodustab umbes 11000-12000 krooni ning sellega peab ta ülal pidama 6 inimest (hageja ise ja 5 alaealist last). Hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada elatist ning kostjalt välja mõista elatis igale lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas, millele lisandub tulumaks. Menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt vaidleb ta hagis toodud elatise suurendamise nõudele vastu. Hageja on esitanud elatise suuruse muutmise hagi ning seetõttu peab ta tõendama vähemalt ühte järgmistest asjaoludest vanema varaline seisund on muutunud või lapse vajadused on muutunud. Kostja kinnitab, et tema materiaalne seis võrreldes eelmise tsiviilasja arutamise aja seisuga on kehvemaks muutunud ning hakkama saamiseks vajab ta kõrvalist abi, mida tema isa ka lahkelt siiani võimaldanud on. Antud ajal on kostja jätkuvalt 80 % ulatuses töövõimetuspensionär ning saab rahvapensioni 1607 krooni kuus s.o. vähem kui eelmise menetluse ajal. Alates aprillist saab kostja oma tööandjalt palka töötasuna keskmiselt vaid 4400 krooni kuus. Kuna kostja materiaalne olukord on vahepeal kehvemaks läinud, saab kostja oma isalt igakuiselt senisest suuremal määral materiaalset abi. Kostja osutab, et juunis on lapsed olnud kostja juures enamuse ajast s.o. 11 päeva. Juba praegu väljamõistetud elatis summas 1200 krooni igale lapsele on liiga suur. Kostja on nõus kompromissi sõlmima vaid ühel tingimusel, kui, arvestades kostja panust laste kasvatamisel, vähendatakse hageja nõusolekul elatist 1000 kroonini kuus lapse kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta kostja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2 Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asjas puudub vaidlus, et pooltel on pojad H , E ja E H ning 19.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-08-20863 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis iga lapse ülalpidamiseks 1200 krooni kuus. Hageja on seisukohal, et kostja sissetulekud on suurenenud ning palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas igale lapsele, millele lisandub tulumaks. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PerekS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Asjas puudub vaidlus, et tsiviilasja nr 2-08-20863 arutamisel avaldas kostja, et tema sissetulekuteks on töötasu ja pension, kokku umbes 9000 krooni, ning kohtuotsusega mõisteti elatis välja nimetatud summast lähtudes. Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et tema töötasu on vähenenud, võrreldes eelmise menetlusega. Asja materjalidele lisatud tõenditega (tlk 124) on tõendatud, et eelmise kohtumenetluse ajal täpsemalt ajavahemiku jaanuar kuni mai 2008.a. moodustas kostja töötasu 6000-8000 krooni s.o. keskmine 7000 krooni kuus. Alates 2008.a. septembrist kuni 2009.a. maini moodustas kostja töötasu suurus (tlk 123) vahemikus 1700 krooni (oktoober 2009) kuni 19 936 krooni (veebruar

1. s.o. keskmine ligikaudu 9000 krooni kuus). Seega nimetatud ajavahemike võrdluses on tõendatud, et kostja töötasu on suurenenud. Sotsiaalkindlustusameti tõendi (tlk 37) kohaselt saab kostja rahvapensioni töövõimetuse alusel 1607 krooni kuus. Asjas puudub vaidlus, et tsiviilasjas 2-08-20863 oli pension koos sotsiaaltoetusega kokku umbes 2000 krooni kuus. Seega töövõimetuse alusel sotsiaalkindlustusametilt saadav on mõnevõrra väenenud. Eelnevat analüüsides, leiab kohus, et arvestades ainuüksi töötasu suurust ja sotsiaalkindlustusametilt makstavat, on seisuga mai 2009.a. kostja sissetulekud võrreldes tsiviilasja 2-08-20863 arutamise ajaga suurenenud. Seega on hagi esitamine juba seetõttu põhjendatud. Asjas puudub vaidlus, et kostjal on ka muid sissetulekuid. Nii nähtub asja materjalidele lisatud pangakonto väljavõtetest, et kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX on kostja teinud järgmisi sissemakseid (arvestades ainult neid sissemakseid, mis on tehtud tuhandetes kroonides) perioodil oktoober kuni mai: 16.10.2008.a. 4500 krooni, 28.10.2008 4000 krooni, 05.11.2008 1500 krooni, 12.11.2008.a. 3000 krooni, 17.11.2008.a. 4000 krooni, 25.11.2008.a. 3100 krooni, 01.12.2008.a. 18 000 krooni, 11.12.2008.a. 1000 krooni, 15.01.2009.a. 3600 krooni, 09.02.2009.a. 5000 krooni, 10.03.2009.a. 4000 krooni, 24.03.2009.a. 3600 krooni, 31.03.2009 2510 krooni. Kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX on kostja teinud sissemakseid tuhandetes kroonides perioodil november kuni mai järgmiselt: 16.11.2008.a. 4500 krooni, 17.11.2008.a. 3500 krooni, 17.11.2008.a. 4000 krooni, 01.12.2008.a. 10 000 krooni, 11.12.2008.a. 7000 krooni, 23.12.2008.a. 1200 krooni, 29.11.2009.a. 3000 krooni, 10.03.2009.a. 4500 krooni, 19.03.2009.a. 1000 krooni, 14.04.2009.a. 2000 krooni, 20.04.2009.a. 1500 krooni. Kostja väidete kohaselt toetavad teda materiaalselt tema vennad ja isa. Hoolimata eelpooltoodud sissetulekute suurusest on kostja seisukohal, et ta ei ole võimeline oma lastele elatist seaduses sätestatud miinimumsummas tasuma. Kostja on seisukohal, et elatise 3 väljamõistmise suuruse arvestamise aluseks saab olla ainult töötasu ja pension. Kohus leiab, et kostja taoline seisukoht on ekslik. Asjas puudub vaidlus, et kostja on osaliselt töövõimetu. Kohus osutab, et elatise vähendamiseks alla PerekS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäära töövõimetuse tõttu peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga ning selleks võib anda alust nii kohustatud vanema täielik kui ka osaline töövõimetus. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatist vähendada alla kehtiva miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara sh. sissetulek ka peale töötasu ja pensioni, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PerekS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust. PerekS § 61 lg 6 p 1 tuleb kohaldada koosmõjus PerekS § 61 lg-ga
2. Käesolevast asjast nähtub, et peale töötasu ja saadava pensioni on kostjal muid sissetulekuid, mis võimaldavad tal teha oma kontole sissemakseid - novembris 2008 ~ 20 000 krooni, detsembris 2008.a. ~30 000 krooni, jaanuaris 2009.a. ~10 000 krooni, veebruaris 2009.a. ~5 000 krooni, märtsis 2009.a. ~ 15 000 krooni, aprillis 2009.a. ~ 5000 krooni. Arvestades eeltoodud kostja käsutuses olevate summade suurust, asjaolu, et kostjale ei saa olla teadmata, et hageja töötasu suuruseks on 12 000 krooni, millega peab ülal pidama 5 alaealist last ja iseend, tundub kostja seisukoht, et isalt ja vendadelt saadav toetus peab kuluma ainult kostja enda tarbimiskulude (sh. puhkusereiside) katteks, eriti küünilisena ning viitab täiesti ebaküpsele arusaamale oma vanema kohustustest. Asjast nähtub, et kostja peab normaalseks olukorda, kus tema materiaalne panus elatisena 1200 krooni igale lapse kuus on piisav (vastuses hagiavaldusele vätis kostja koguni, et see summa on ülejõu käiv), kuigi ta ise enda huvides peab mõistlikuks kulutada 10-20 korda rohkem. Kostja väited selle kohta, et summade laekumine kontodele ei näita tegelikku sissetuleku suurust, kuivõrd kostja kannab summasid ühelt kontolt teisele, ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kontode võrdlusest nähtub, et mõnel korral võib taolisi seoseid näha, näiteks kostja ühelt kontolt on 05.11.2008.a. välja võetud 1500 krooni ja sissemakse teisele kontole on tehtud samal päeval samas summas, 15.01.2009.a. on ühelt kontolt välja võetud 2500 krooni ja samal päeval on teisele kontole kantud 3600 krooni, kuid taolised seosed on erandid ja ei kinnita kostja väidetut. Ka kostja väide selle kohta, et poolte lapsed viibivad suurema osa ajast kostja juures ning seetõttu ei ole põhjendatud elatise suuruse muutmine, ei ole millegagi tõendamist leidnud. Asjas puudub vaidlus, et lapsed viibisid juunis 2009.a. tavapärasest pikemalt kostja vanemate juures. Arvestades poolte kokkulepet lastega suhtlemise osas ning eraldi tingimust suveperioodi kohta (tlk 114), leiab kohus, et kostja väited on põhjendamatud. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et alates maist 2009.a. on kostja töötasu, hoolimata sellest ei tema tööandja on tema töövõimet –ja oskusi väga kõrgelt hinnanud (tlk 122) vähendatud. Nii moodustas kostja töötasu mais 5070 krooni, juunis 5060 krooni ja juulis 4 300 krooni. Siiski nähtub asja materjalidest et peale pesnsioni ja töötasu on eelnimetatud perioodil olnud kostjal ka muid sissetulekuid. Nii nähtub kontode välja võtetest, et kostja on teinud sissemakseid järgmiselt 08.05.2009.a. 14 000 krooni, 15.05.2009.a. 3700 krooni, 03.06.2009.a. 2000 krooni. 08.06.2009.a. 3500 krooni, 15.06.2009.a. 3500 krooni ja 15.07.2009.a. 5000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lastele tehtavad kulutused miinimummääraga elatise korral oleksid mõistlikud. Arvestades eeltoodut, ning seda, et hageja nõuab elatise suurendamist alates 03.04.2009.a. leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades kostja vähendatud töötasu ning laste täielikku ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, leiab kohus, et hageja nõue lisada seaduses sätestatud miinimumsummas elatisele tulumaks tuleb jätta rahuldamata. 4 Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja on laste ülalpidamiseks tasunud 19.09.2008.a.kohtuotsuse järgi igakuiselt 1200 krooni iga lapse jaoks. Puudub vaidlus, et nimetatud summa on ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et kostja sissetulekud võimaldavad suurema elatise tasumist, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks iga lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis alates 03.04.2009.a. Asjaolu, et kostja on tasunud siiski hagejale igakuiselt 1200 krooni iga lapse kohta tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning asjaolu, et hageja taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 5