Obsah (6)

§ 146§ 143§ 147§ 154§ 135§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus aegumise kohaldamiseks Tsiviilasja number 2-09-24988 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja

§ 146

lg-s 1 sätestatud 3 aastane nõude esitamise tähtaeg oli enne hagi esitamist möödunud. Kostja leiab lisaks, et ei oma tähtsust, kas leping lõppes 01.09.2004 või mitte, igal juhul aegusid kuumaksed igaüks eraldi võetuna, sest hageja ei ole tähtaegselt kohustust sissenõutavaks muutnud ja tähtaegselt nõuet esitanud. Lepingujärgne viimane makse pidanuks olema 28.05.2006. Ei enne lepingu lõppu, lepingu lõppemise päeval ega ka peale seda ei ole hageja kostjale mingit nõuet esitanud. Esimest korda esitas hageja kostjale nõude 28.05.2009 hagi kohtusse esitamisega. Kõik kuumaksed eraldi kuni perioodi lõpuni on aegunud ja kostja taotleb aegumise kohaldamist kõikidele kuumaksetele. Lisaks kostja leiab, et hageja on muutnud hagi eset ja nõuab põhiosana 87 585 krooni väljamõistmist. Samas muutis hageja tegelikult ka hagi aL, esitades täiesti uue nõude uuest lepingust. Nõue tarbijakrediidilepingust on täiesti uus nõue, uutel aLel, milline on hagi muutmise päevaks tervenisti aegunud. 21.01.2010 kohtuistungil kostja täiendas aegumise aL

§ -ga 154, kui kohus leiab, et tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguga. 05.02.2010 täiendavas seisukohas kostja märgib, et korduvate kohustuste aegumistähtaeg on 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Laenulepingu lisa 1 järgi laen tuli koos intressidega tasuda 36 osas. Iga osa muutus sissenõutavaks lisas fikseeritud kuupäeval (maksed pidid toimuma igakuiselt). 2005.a. sissenõutavaks muutunud maksete aegumistähtaeg algas 01.01.2006 ning aegumistähtaeg möödus 01.01.

1. Varasemate maksete aegumistähtaeg möödus varasemalt, vastavalt 2004.a. maksete aegumistähtaeg 01.01.2008 ja 2003.a. maksete aegumistähtaeg 01.01.
2. Kostja palub kohaldada aegumist kõigi maksete suhtes, mis muutusid sissenõutavaks enne 01.01.2006.a. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kohustus muutus sissenõutavaks 28.05.2006, sest laenulepingu punktis 2.
3. on sätestatud, et laenu tasumine toimub lepingu lisas 1 sätestatud maksegraafiku alusel; p 3.
4. sätestas kostja kohustuse tasuda laenu ja intressid lisas 1 sätestatud tähtpäevadeks. 4 Hageja on hagis märkinud, et igakuiste laenu põhiosa ja intresside maksmise tähtpäev oli kalendrikuu 28-s kuupäev, põhiosa ja intresside maksete summa kuus oli 6799 krooni. Samuti hageja märgib, et 27.06.2003 tasutud 1500 krooni arvestati tervikuna intressivõla katteks, 27.11.2003 arvestati summasid intressivõla ja viiviste katteks. Viiviste katteks saab summasid arvestada ainult kohustuse rikkumise korral, seega leidis ka hageja, et summad tuli tasuda enne lepingu lõppkuupäeva 28.05.
5. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja kohustus laenu ja intressi tasuma osamaksetena 6799 krooni kuus iga kuu 28.kuupäevaks ning igakuiselt muutus vastav summa sissenõutavaks. HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS Tõendamata on, et pooltevaheline laenusuhe lõppes 01.09.2004 hageja laenulepingust taganemise tõttu, sellepärast ei ole aL aegumise kohaldamiseks. Hageja on seisukohal, et aegumise kohaldamiseks kostja toodud põhjendustel ei ole aL. 28.05.2003 laenulepingu nr täitmise kohta koostati laenu tagasimaksmise graafik (laenulepingu lisa nr 1). Nimetatud dokumendi järgi on laenu lõplik tagastamise tähtaeg 28.05.
6. Selleks päevaks pidi laenulepingu järgi olema tasutud laenusumma ja intress, seega kohustus muutus sissenõutavaks 28.mais 2006.a. Sarnasele seisukohale asus ka Ringkonnakohus 29.05.2009 lahendis 2-07-
7. Hagi esitati kohtusse õigeaegselt 27.05.2009 ning aegumist kohaldada ei saa. 05.02.2010 täiendavas seisukohas hageja märgib, et poolte vahel puudub allkirjastatud maksegraafik, kuigi sellele lepingus viidatakse. Hageja poolt on hagile lisatud maksete tasumise graafik (väljatrükk) kostja tegeliku maksekäitumise kohta, see selgitab üksnes hageja nõuete arvutuskäiku. Hageja on seisukohal, et kostja makseid ei saa vaadelda korduvate kohustustena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetL. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
9. Käesolevas tsiviilasjas kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja on esitanud aegumistähtaja alguse osas alternatiivsed seisukohad: kostja esimene vastuväide on, et pooltevaheline suhe on lõppenud 01.09.2004 hageja lepingust taganemisega. Teiseks kostja leiab, et pooltevaheline leping on korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping ning taotleb aegumise kohaldamist iga osamakse suhtes. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga võlakohustuse lõppemisest 01.09.2004, ega kohustuse sissenõutavaks muutumisega osamaksete kaupa. Hageja leiab, et kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks laenu tagastamise tähtpäeva saabumisel 28.05.2006 ning 28.05.2009 on hagi esitatud 3-aastase aegumistähtaja jooksul.
10. Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, milline lepinguline suhe poolte vahel oli. Seejuures ei ole vaidL selle üle, et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Kostja arvates sõlmis ta hagejaga liisingulepingu, mille sõlmimisel esindas nii hagejat finantseerijana kui OÜ-d M müüjana L. L ning juriidilistele nüanssidele ei osanud kostja tähelepanu pöörata. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostja vastu tuleneb laenulepingust, sest sõiduki omand jäi OÜ-le M , kellele hageja kandis kostjale antud laenusumma kostja käsundi alusel. Kohus leiab, et aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust, kas pooltevaheline leping on laenuleping või liisinguleping, suhte kvalifitseerimine omab tähendust asja sisulisel lahendamisel. Seetõttu kohus vaheotsuses poolte vastavaid väiteid ja tõendeid ei hinda.
11. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud lepinguliste suhete lõppemist 01.09.2004 VÕS § 417 lg 2 alusel. Kostja ei ole tõendanud sõiduki valduse üleandmist hagejale ega OÜ-le M . Hageja väidetel jäi sõiduk pärast avariid kostja valdusesse. Kostja vaidles sellele vastu, väites, et andis sõiduki hagejale, kes andis selle omakorda üle V. F . Mingeid tõendeid nende väidete kinnitamiseks kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja taotles V. F ülekuulamist tunnistajana, kuid 21.01.2010 kohtuistungil kostja selgitas, et tal ei ole õnnestunud F leida ega temaga kontakti 5 saada, kostjal ei ole tunnistaja muid kontakte peale telefoninumbri. Õige on hageja väide, et hageja nõustus kostja laenulepingust tulenevate kohustuste üleandmisega V. F tingimuslikult. Kostja esitas OÜ M vastuse kostja 01.09.2004 avaldusele (tl 27), milles L. L OÜ M nimel sõnaselgelt kirjutab, et on nõus lepingutest tulenevad kohustused V. F üle andma kirjas loetletud tingimustel. V.F hageja väidetel neid tingimusi ei täitnud, vastupidist ei ole kostja tõendanud. Viidatud kirjas on hageja juhtinud kostja tähelepanu ka asjaolule, et kui kohustused ja õigused jäävad loovutamata, tuleb kostjal hakata alates 11.10.2004 edasi tasuma laenumakseid koos intressidega vastavalt lepingutingimustele. Kuna hageja on kohustuste loovutamisega nõustumise tingimused esitanud vastusena kostja 01.09.2004 avaldusele, ei saa kostja väiteid lepingulise suhte 01.09.2004 lõppemise kohta olla tõesed.
12. Kohus leiab, et pooltevaheline leping on korduvate kohustuste täitmisele suunatud võlasuhe. Laenulepingus ei ole laenu tagastamise tähtpäeva määratud. Selle asemel on laenulepingu punktis 2.
13. nimetatud, et laenu ja intresside tasumine toimub lepingu lisas nr 1 kokkulepitud maksegraafiku alusel. Samuti on laenulepingu punktis 3.
14. sätestatud laenusaaja kohustus tasuda laenu ja intresside maksed lisas 1 sätestatud kuupäevadeks. Laenulepingu punktis 3.2 nähti ette laenusaaja kohustus tasuda viivist 1 % päevas tähtpäevaks täitmata kohustustelt. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et laen ja intressid makstakse tagasi igakuiste osamaksetena. Hageja märkis ka hagiavalduses, et laenusumma tuli tagastada igakuiste laenu põhiosa ja intresside maksetena kalendrikuu 28.kuupäevaks. Seega muutus kohustus täidetavaks vastavalt iga osamakse osas eraldi. Hageja on lepingut selle täitmise käigus ka ise selliselt tõlgendanud, arvestades 27.11.2003.a. saadud kindLushüvitisest osa tähtajaks tasumata osamaksete eest arvestatud viivise katteks. Viivis on VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhuks ette nähtud õiguskaitsevahend. Kostja ei saanud viivitada kohustuse täitmisega, kui täitmise tähtpäev ei olnud veel saabunud (st kohustus ei olnud veel sissenõutavaks muutunud) ning hagejal ei oleks olnud L arvestada tasumata osamaksetelt viiviseid. Eeltoodu alusel on põhjendamatu hageja väide, et laenu tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks pärast laenu tagastamise tähtpäeva 28.05.2006 saabumist.
15. Põhjendamatu on hageja väide, et pooled ei ole allkirjastanud laenulepingus viidatud maksegraafikut ning et hagile lisatud maksegraafikus on registreeritud üksnes kostja maksekäitumine. Hageja on 27.08.2009 menetlusdokumendi lisana (tl 43) ise esitanud kohtule laenulepingu nr 2051 lisana 1 pealkirjastatud ja kostja poolt allkirjastatud maksegraafiku, kus on määratud tasumise kuupäevad iga kuu
16. kuupäev alates 28.06.2003 – 28.05.2006, põhiosa maksete ja intressi maksete suurus eurodes, iga osamakse järel tasumata jääv laenujääk, vastavalt laenujäägilt intressi arvestamiseks päevade arv, samuti laenu kestvus kuudes. Võttes arvesse, et lepingudokumendid koostas hageja, ei tõenda hageja valduses oleva lepingulisa hageja enda poolt alla kirjutamata jätmine, et maksegraafikus pooled kokku ei leppinud. Lisaks tuleneb ka hageja väidetud laenu tagastamise lõpptähtpäev maksegraafikust, lepingus endas mingit kuupäeva määratud ei ole.
17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (

§ 143). Kostja on käesolevas asjas sellise taotluse esitanud.

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Lähtudes

§ 147

lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist.

§ 154

kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus otsuses eespool tuvastas, et 6 käesolevas asjas muutus vastavalt maksegraafikule iga kuu 28.kuupäeva järel sissenõutavaks vastav osa põhivõlgnevusest ja intressimakse.

§ 135

lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2.lõike järgi tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine kindlaksmääramist reguleerib

§ 136

. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (

§ 136lg 2).

Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni (

§ 136lg 9).

Eeltoodu alusel kalendriaasta lõpeb aasta viimasel päeval keskööl (31.detsembril kell 24:00), seega kalendriaasta lõppemisega seotud aegumistähtaeg hakkab kulgema järgmise kalendriaasta esimesel päeval keskööl (01.jaanuaril kell 00:00) ning aastates arvutatav aegumistähtaeg lõpeb viimase aasta viimasel päeval keskööl (31.

1. kell 24:00).
2. Eeltoodu alusel on hageja nõue osaliselt aegunud järgmiselt: - 28.06.2003 – 28.12.2003 tasumisele kuulunud osamaksed muutusid sissenõutavaks vastavalt iga kuu 29.kuupäeval (perioodil 29.06.2003 – 29.12.2003), seega nende osamaksete osas algas aegumistähtaeg 01.01.2004 kell 00:00 ning 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2006 kell 24:
3. - 28.01.2004 – 28.12.2004 osamaksete osas hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.01.2005 kell 00:00 ning 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2007 kell 24:
4. - 28.01.2005 – 28.12.2005 osamaksete osas hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.01.2006 kell 00:00, 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 31.12.2008 kell 24:
5. - 28.01.2006 – 28.05.2006 tasumisele kuulunud osamaksete osas hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2007 kell 00:00 ning lõppenuks 31.12.2009 kell 24:
6. Hagi esitati 28.05.2009, seega on hageja nõue aegunud perioodil 28.05.2003 – 28.12.2005 tasumisele kuulunud osamaksete osas. Hagi ei ole aegunud 28.01.2006 – 28.05.2006 tasumisele kuulunud 5 osamakse osas kokku summas 33 995 krooni (sh 31 138,34 krooni laenu põhiosa ning 2849,99 krooni intress). Eeltoodu alusel tuleb hagi aegumise tõttu osaliselt rahuldamata jätta. Kohus jätkab menetL OÜ M (likvideerimisel) hagis J. Hvalovskaja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 33 995 krooni osas.
7. Menetluskulud kohus jagab asja lõplikul lahendamisel. Heli Käpp Kohtunik 7