3-09-2690/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-09-2690 Määruse kuupäev 28.12.2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Põltsamaa Vallavolikogu otsuse nr 2 04.11.2009 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada XXX kaebus koos lisadega haldusasjas nr 309-2690 (HKMS § 11 lg 31 p 5).
2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
3. Kaebus koos lisadega tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 471). Asjaolud ja kohtu seisukoht XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põltsamaa Vallavolikogu vastu (haldusasi nr 3-09-2690). Kaebusega taotletakse tunnistada õigusvastaseks Põltsamaa Vallavolikogu 04.11.2009 otsus nr
4. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus „keelata Põltsamaa vallavolikogul teha järgmist toimingut (vallavalitsuse kinnitamist) enne kui on selge valitsusjuhi (vallavanema) valimise õiguspärasus.“. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2009 kohtumäärusega XXX kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 09.12.
5. Kaebuse esitajal tuli kaebust täpsustada ja selgitada, mis huvi on kaebuse esitajal vaidlustada Põltsamaa Vallavolikogu 04.11.2009 otsust nr 2 ja mida temale annab see, kui kohus tuvastab kaevatava haldusakti õigusvastasuse. 1 Samuti osutas kohus ka esialgse õiguskaitse taotluse puudustele ning kohustas tasuma sellelt seadusega ettenähtud riigilõivu 200 krooni hiljemalt 09.12.
6. 24.11.2009 kohtumääruse täitmiseks esitas XXX kohtule 06.12.2009 kaebuse täienduse. Kaebuse täienduses loobus XXX esialgse õiguskaitse taotlusest. Kaebuse kohaselt toimus 04.11.2009 Põltsamaa Vallavolikogu
7. koosseisu
8. istung, mille päevakorras oli üks punkt – vallavanema valimine. Põltsamaa Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 2 loeti valituks Põltsamaa vallavanemaks Toivo Tõnison. Kaebuse esitaja väitel toimus vallavanema valimine valla põhimääruses sätestatud korda eirates, kuna kaebuse esitaja väitel võtsid vallavanema valimiseks toimuvast salajasest hääletamisest osa ka vallavanema kandidaadid (vallavolikogus on 17 liiget, hääletustulemus oli 12 : 5). Põltsamaa valla põhimääruse punkt 48.3 teise lause kohaselt ei või vallavanema kandidaadid ise osa võtta vallavanema valimiseks toimuvast hääletamisest, kõnealusel vallavolikogu istungil anti vallasekretäri poolt selgitusi, mille kohaselt antud küsimuses valla põhimäärus on vananenud ja tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Põhiseaduses sätestatust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eeltooduga on rikutud tema ühte põhiseadusest tulenevat õigust – õigust heale haldusele. Kaebuse täienduses rõhutab XXX, et tema arusaamise järgi on volikogu väidetavalt õigusvastase otsuse vastuvõtmisega vastuollu läinud ka ühe õiguse üldpõhimõtte – õiguskindluse põhimõttega, kuna igal vallakodanikul on õigus ootusele, et volikogu teeb otsuseid ainult vastavuses kehtivate õigusaktidega. Kaebuse esitaja seisukohalt saab vallavanema valimisi läbi viia ainult valla põhimääruses sätestatud korras. XXX ei ole volikogu liige, vaid viibis antud volikogu istungil külalisena. Kaebuse esitaja on äsjavalitud vallavolikogu erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimekirja esimene asendusliige. Kaebuse esitaja arusaamise järgi on valla põhimääruses sätestatud vallavanema valimise korra väidetava eiramise näol tegemist olulise rikkumisega, milline annab kaebuse esitajale aluse selliselt vastuvõetud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemiseks. Kaebuse täienduses XXX selgitab, et tema isiklik puutumus kaevatud otsusega tuleneb asjaolust, et õiguspäraselt läbiviidud vallavanema valimise korral oli paljudel vastvalitud volikogu liikmetel, sealhulgas ka kaebuse esitajal kui asendusliikmel, ootus, et valituks osutub teine ülesseatud vallavanema kandidaat Karro Külanurm. Karro Külanurme vallavanemaks valituks osutumisel oleks tema asendusliikmena volikogus tööle asunud XXX (s.o kaebuse esitaja). Kaebuse esitaja märgib, et on arvamusel, et tema põhjendatud huvil on olemas alus ja seda kas või preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitaja osutab Riigikohtu 21.01.2009 lahendis 3-3-1-88-08 toodud seisukohale, mille kohaselt preventiivsel eesmärgil esitatud 2 tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et XXX ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust alljärgnevatel põhjustel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse halduskohtusse esitada üksnes selline isik, kes leiab, et avaliku võimu kandja haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Üldjuhul ei ole võimalik esitada kaebust kolmanda isiku huvides või avalikes huvides. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas vaidlustatud haldusakt või toiming üldse puutub kaebaja subjektiivsetesse õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada ainult siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevad ja konkreetselt määratletavad subjektiivsed õigused on vaidlustatud haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu rikutud ja neid saab kaebuse nõude rahuldamisega taastada. XXX kirjalikus kaebuses pole nimetatud ühtegi kaebaja põhiseadusest, seadusest või muust õigusaktist tulenevat isiklikku ja subjektiivset õigust, mida vaidlustatud Põltsamaa Vallavolikogu otsus rikub. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea halduskohus kontrollima vaidlustatud haldusakti või toimingu vastavust seadusele ega käsitlema kohtulahendis kõiki vastavaid väiteid või neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei puutu kaebaja õigustesse. Avalikes huvides saab halduskohtusse pöörduda protestiga. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 3 on haldusakti või toimingu peale protesti esitamise õigus asutusel või ametnikul, kellele see õigus on antud seadusega. Kaebuse esitajal XXX see õigus puudub. Samuti ei anna seadud kaebuse esitajale õigust halduskohtusse pöördumiseks lähtuvalt HKMS § 7 lg-st
9. Arvestades kõike eelnevat asub kohus seisukohale, et kaevatava vallavolikogu otsusega ei ole kaebuse esitaja XXX subjektiivseid õigusi rikutud. Samuti ei saa kaebuses viidatud üldine avalik huvi olla aluseks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Eeltoodu tõttu kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab kaebuse selle esitajale XXX. Maare Aloe kohtunik 3