sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, 3 kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu haldamist, sealhulgas kommunaalteenuste eest arvete esitamist. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Hageja on nõudnud 83’500.- krooni hüvitamist. Maakohus on püüdnud vaidluses välja selgitada kahju üksikute komponentide suurust, põhjuslikku seost, süüd ja muid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. 22.08.2008.a hagiavalduse käiguta jätmise määrusest nähtub, et kohus on palunud täpsustada, kuidas kommunaalmakseid on valesti arvestatud, kuidas hageja on leidnud temale tekkinud kahju suuruse, milline on olnud selle arvestamise alus ja metoodika, millistest komponentidest kahjusumma koosneb. Nimetatud määruses esitatud küsimustele hageja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Hageja ei osanud ka kohtuistungil öelda muud, kui et 25’000.- krooni moodustab haginõudest temale tekkinud moraalne kahju laimamise ja mõnitamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks arvestanud talle valesti kommunaalmakseid. Hageja poolt esitatud audiitorikontrolli aruannet (tl 13-15) ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna see allkirjastamata, poolikuna esitatud. Kostja on esitanud audiitori aruande (tl 70-72), milles ei sisaldu järeldused hageja poolt etteheidetavatele tegudele kostjale I. Kohtuotsusega (tl 58-61) loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on lahendatud hageja poolt kommunaalkulude mittemaksmisest perioodil märts 1998.a- august 2003.a tulenev vaidlus, kohus on lugenud käesolevas menetluses kostjaks oleva korteriühistu arvestused hagejale kommunaalkulude arvestamisel õiguspärasteks. Nimetatud otsuse alusel on algatatud hageja suhtes täitemenetlus (tl 62). Kostjad on esitanud kommunaalkulude arvestuse perioodi veebruar 1998-oktoober 2008.a eest (tl 63-67), millest tulenevalt hagejal oli võimalus selgitada, kuidas on tema nõue kujunenud või mida on talle kui suures ulatuses valesti arvestatud. Nimetatut ei ole hageja teinud. Vaidlust ei ole selles, et kostja I õiguseellane sõlmis rendilepingu AS-ga O , kes peab kauplust XXXelamus . Hageja nõue temale 2’400.- krooni maksmiseks ei põhine ühelgi seadusel ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja viited 2002.a kohtuotsusele on asjakohatud, kuna konto väljavõttega ja maksekorraldusega (tl 68-69) on tõendatud, et kohtuotsusega väljamõistetud summad on hagejale kostja poolt 04.03.2002.a ülekantud. Kostjad on esitanud menetluses kostja I raamatupidamiseeskirjad (tl 73-76), kuid hageja ei ole viidanud, milliseid eeskirju kostja on rikkunud. Tallinna Küte esitab kostjale I arveid koos käibemaksuga, mis on tõendatud arvetega (tl 77-80). Eesti Energia arvetelt (tl 81-85) nähtub, et XXXenergiatarbimine ei ole suurenenud, seega pole lampide vahetamine kaasa toonud hagejale kahju tekkimist. Hageja väited asfalteerimise eest nõutavate summade valearvestusega on ümber lükatud pearaamatupidaja tõendiga (tl 86), mille kohaselt maksis majaümbruse asfalteerimine 2005.a 201’249.- kr, mis moodustab 16,99 kr ühe ruutmeetri kohta ja see teostati remondifondi vahendite arvel. Seega on hageja nõue kostja vastu varalise kahju 58’500.- krooni väljamõistmiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 4 Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta kui põhjendamatu rahuldamata. Esiteks ei ole hageja selgitanud, kes on teda laimanud, teiseks ei ole hageja esile toonud, et tal oleks sellega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud.
sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Seega on hageja nõue mittevaralise kahju osas summas 25’000.- kr põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: kulude aruannet 2004.a (tl 20-21), kuna hageja ei ole selgitanud selle puutumust tema nõudega; protokolle (tl 87-06, 132137), kuna hageja ei ole esitanud pangalaenu võtmisest tulenevat nõuet ega vaidlustanud käesolevas menetluses koosoleku otsuseid; kostja I põhikirja, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine või majandusaasta aruande kinnitamata jätmine on tekitanud talle kahju; fotosid (tl 123-125), kuna need ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Kohus ei uuri ka ühtegi tõendit ega avaldust, mida hageja on esitanud pärast kohtuistungit. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.