lg 3 alusel kohus nõustub hagi muutmisega mõjuval põhjusel kui hageja esitab muudatuse kirjalikult. Hageja selgitas rahalist nõuet nii, et miks ta peab seda tegema kirjalikult, kui on selle taotluse teinud juba eelmisel kohtuistungil 01.06.2009, mis on protokollitud. Ta ei soovi kirjalikke hagimuudatusi kohtule esitada. Ta alandas hagi hinda juuni kuus 10 000-de kroonini. Ostumüügi lepingus on kokku lepitud, et kutsika hind on 6000 krooni. Aastal 2008-2009 olid kutsikate hinnad juba kõrgemad. Soovib nüüd kostjalt 10 000 krooni, mis on ühe kutsika hind. Teisest kutsikast ta loobub.
lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Lg 4 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Kohus leiab, et hageja poolt kutsikate asemel raha nõudmine ei ole
Seetõttu leiab kohus, et hagejal on õigus loobuda kutsikate loovutamisest ja selle asemel nõuda raha. Selline õigus tuleneb ka ostu-müügilepingu p 13, mis näeb ette hinnavahe maksmise. Küll aga ei tulene lepingust kutsika maksumus 10 000 krooni. Hageja ise on selgitanud kohtuistungil, et 2000.a. oli kutsika hind 6000 krooni, aastal 2008-2009 olid kutsikate hinnad juba kõrgemad. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et pooled on kokku leppinud, et kutsika hind on 10000 krooni. 3 Kuna kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et koera ostu-müügi lepingul on kostja Helen Lorvi allkirjad ja ei ole usaldusväärselt tõendatud, millises kutsika hinnas pooled kokku leppisid ja kas kutsikate loovutamises on pooled kokku leppinud või mitte, siis kohus leiab, et hagi 10 000 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kostja käitumises võivad esineda kuriteo tunnused. Kui kostja ei ole ostumüügilepingule alla kirjutanud, vaid sellele on alla kirjutanud keegi teine isik, siis on kostja teadvalt kasutanud võltsitud ostu-müügilepingut kutsikate registreerimisel Eesti Kennelliidus. Kui kostja ei kirjutanud alla koera ostu-müügilepingule, mille tema ema hagejale tagasi viis, siis on võimalik ka kostja poolne tahe kutsika eest mitte rohkem maksta kui kutsika üleandmisel makstud 2500 krooni. Kui ta ei ole lepingule allakirjutanud, siis ei ole ta võtnud endale ka kohustusi, muuhulgas punktis 13 märgitut. Menetluskulude arvestus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Silvi Maiste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.