KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2010. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-52425 (liidet

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 4 432 607 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnikul vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetust põhjustavateks teguriteks on muuhulgas maismaatranspordi valdkonna langemine ning võlgniku klientide vähenemine, ühtlasi ebaedukad läbirääkimised võlausaldajatega. Võlgniku maksejõuetust põhjustasid juhatuse valed planeerimisotsused ning liiga aeglane reageerimine muutuvale majandussituatsioonile. Võlgniku valed planeerimisotsused viisid suutmatuseni tasuda liisingumakseid. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ V finantssuhtarvud viitasid tekkivale maksejõuetusele juba 4

1. aasta detsembrist, omakapital oli tugevalt alla seaduses ette nähtud piiri juba
2. juunil
3. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse kohtule 02.11.
4. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut menetluskulude kandmiseks avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 3 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 618 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 15 600 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutused summas 1 618 krooni Indrek L kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VKile. Karin Sonntak Kohtunik 5