lg 2 alusel summas 35 448 (kolmkümmend viis tuhat nelisada nelikümmend kaheksa) krooni ja hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 20 328 (kakskümmend tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni. Nimetatud hüvitistest arvata maha OÜ Töötegijad poolt Allan Kõrele enammakstud päevarahad summas 26 500 (kakskümmend kuus tuhat viissada) krooni ja majandusavanss summas 2000 (kaks tuhat) krooni. 3. Välja mõista OÜ-lt Töötegijad hageja Oleg Prauškov kasuks kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitis
lg 2 alusel summas 27 090 (kakskümmend seitse tuhat üheksakümmend) krooni ja hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 15 510 (viisteist 1 tuhat viissada kümme) krooni. Nimetatud hüvitistest arvata maha OÜ Töötegijad poolt Oleg Prauškovile enammakstud päevarahad summas 29 500 (kakskümmend üheksa tuhat viissada) krooni ja majandusavanss summas 2000 (kaks tuhat) krooni.
Hageja A. Kõre palub kostjalt OÜ-lt Töötegijad välja mõista
lg 2 alusel ettenähtud kahe kuu hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 35 448 krooni (brutos), kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis summas 20 328 krooni (brutos) 33 kalendripäeva eest, ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 17 724 krooni (brutos). 2 Hageja O. Prauškov palub kostjalt OÜ-lt Töötegijad välja mõista
lg 2 alusel ettenähtud kahe kuu hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 27 090 krooni (brutos), kasutamata puhkuse eest rahaline hüvitis summas 15 510 krooni (brutos) 33 kalendripäeva eest, ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 13 545 krooni (brutos). Hagejad paluvad kanda nende töölepingutesse kanne, et töölepingud on lõpetatud
ja teha kanne tööraamatusse töölepingu lõpetamise kohta 04.04.2008a. Kohtuistungil jäid hagejad oma esitatud nõuete juurde. Hagejad esitasid taotluse kohaldada aegumist kostja nõuetele
Kuna hagejad on töölt lahkunud, siis palub kostja lugeda hagejatega töölepingud lõppenuks alates 28.04.2008a.
Kostja on seisukohal, et tal oli õigus töölepingu lõpetamisel kinni pidada hagejatel võimalikke saadaolevatelt hüvitistelt avansilisi makseid ning seetõttu ei võlgne kostja hagejatele hüvitisi ja makseid. 07.12.2009a. kohtuistungil võttis kostja õigeks, et kuna kostja ei ole vaidlustanud hagejate avaldusi töölepingu lõpetamiseks
alusel, siis tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest, tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel on tööleping lõppenud
Seega on poolte vahel vaidlus väljamõistetava hüvitise suuruses. Kasutamata puhkuse hüvitist ei ole välja makstud, kuna kostja tegi selles osas tasaarvestuse avansiliste maksetega. Avansilisi makseid on A. Kõre saanud 34 000 krooni ulatuses ja O. Prauškov 37 000 krooni ulatuses. Kuna mõlemad hagejad on töövaidluskomisjonis kinnitanud, et nad said kätte 4000 krooni, siis selles osas tuleb hüvitise summat vähendada. Kostja esitas tõendina väljavõtted raamatupidamiskannetest päevarahade maksmise kohta /tl 115-116/, OÜ Töötegijad tunnitabelid jaan-dets.2007/ tl 17-27/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 2087/9.3-02-2008/127 ja 2008/9.3-02-2008/128 toimikutega (edaspidi TVK toimik), uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära hagejad ja kostja esindaja, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse § 131 lg 2 sätestab, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi
) kuni 01.07.2009.a kehtinud redaktsiooni § 82 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on 3 tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Poolt vahel ei ole vaidlust selles, et hageja A. Kõre ja OÜ Töötegijad vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 04.04.2008 ning hageja O. Prauškovi ja OÜ Töötegijad vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 04.04.2008
Kuna kostja ei ole vaidlustanud hagejate töölepingute lõppemist nimetatud kuupäeval ja õiguslikul alusel, siis tuleb lugeda hagejate töölepingud kostjaga lõppenuks alates 04.04.2008a.
Nimetatud asjaolu on kostja omaks võtnud kohtu eelistungil 07.12.2009a. /tl 148/. Hagejate nõue - kohustada kostjat tegema tahteavaldus ja kandma nõuetekohased kanded hagejate kirjalikesse töölepingutesse, et töölepingud on lõpetatud
Kostja ei ole nimetatud nõudele vastuväiteid esitanud.
lg 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hagejad on esitanud hagiavalduse lisana /tl 87/ keskmise palga ja puhkusehüvitise arvutuse (brutos). Nimetatud arvutuse kohaselt on Allan Kõre keskmine palk 17724 krooni ja Oleg Prauškovi keskmine palk 13 545 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud keskmise palga arvutust. Kostja ei ole vaidlustanud ka puhkusehüvitise arvutamise korda, mis on hagejate poolt kohtule esitatud. TsMS § 5 lg 1 ja 2 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 ja 4 sätestavad, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks
Kõre puhul 35 448 krooni ja hageja O. Prauškovi puhul 27 090 krooni. Puhkusehüvitise suurus 33 kalendripäeva eest on A. Kõral 20 328 krooni ja O. Prauškovil on 15 510 krooni. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus pidada kinni hagejate lõpparvest tagastamata avansse. Kostja seisukohtade kohaselt on A. Kõre saanud avansilist päevaraha rohkem 34 000 krooni ja hageja O. Prauškov 37 000 krooni. Kostja on seisukohal, et nimetatud summad oli tal õigus kinni pidada hagejatele makstavast puhkusehüvitisest ja on võimalik kinni pidada
07.12.2009a. kohtu eelistungil nõustusid pooled tl 6 toodud hagejate välislähetuses toodud päevade arvuga. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas nendele välislähetuses oldud päevade arvule tuleb juurde liita üks päev. Hageja viitab seejuures kuni 01.07.2009a. kehtinud Vabariigi valituse poolt 22.12.2000.a. määrusega nr 453 kehtestatud Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord §le 11, mille kohaselt välislähetusel makstakse päevaraha järgmiselt: 1) välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki 4 suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi. 2) kui märgitud ajavahemik välislähetusse väljasõidul või sealt saabumisel on alla kolme tunni, makstakse päevaraha riigisisese määra alusel. Riigisisese päevaraha määra alusel makstakse ka Eestist välislähetusse väljasõidu päevale eelnenud ja tagasijõudmise päevale järgnenud lähetuspäevade eest. Sama määruse § 14 sätestab, et maksustamisele ei kuulu «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punktis 1, § 19 lõike 3 punktis 10 ja § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud isikutele makstav päevaraha, mis ei ületa riigisisesel lähetusel 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas. Kostja on võtnud omaks, et tööandja arvestas töötajate töölähetuse puhul töölähetusse mineku päevad, kui ei arvestanud töölähetusest tuleku päevi /tl 149/. Poolte vahel ei ole vaidlust, et välislähetusel makstase 500 krooni päevas päevaraha. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selles, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määruse 453 §-le 11 tuli kostjal tasuda hagejatele välislähetusest saabumise päeva eest päevaraha summas 500 krooni. Juhindudes osundatud Vabariigi Valitsuse määrusest, leiab kohus hagejate nõude selles osas põhjendatud oleva. Seega tuleb mõlema hageja välislähetuses oldud päevadele lisada igakordse lähetuse puhul juurde üks päev välislähetusest tuleku päev. Arvestus on alljärgnev: ___________________________________________________________________________ Kalendrikuu välistöölähetuse päevade arv ettenähtud päevaraha kroonides ___________________________________________________________________________ Jaanuar 5 2500 Veebruar 18 9000 Märts 26 13000 Aprill 15 7500 Mai 18 9000 Juuni 8 4000 Juuli 0 August 18 9000 September 18 9000 Oktoober 21 10500 November 17 8500 Detsember 12 6000 Kokku 176 päeva 88 000 krooni. Hagejate ja kostja vahel on sõlmitud töölepingud alates 29.01.2007.a. /tl 54-59/. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduste kohaselt on hagejate töölepingud kostjaga sõlmitud alates 29.01.2007a. Hagejad ei ole kohtule esitanud nõuet, milles nad paluksid tunnustada, et nende ja kostja vahel on töölepingud sõlmitud alates
lg 2 järgi tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. PaS § 32 lg 1 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Hagejad on avaldanud, et kostja on tasunud neile kummalegi 6000 krooni, mis tuleb maha arvestada neile makstavast summast /tl 8-9/. Hiljem vaidluse käigus on hagejad asunud seisukohale, et tegemist on tasuga, mis on neile makstud tööseisaku aja eest. A. Kõre konto väljavõtte kohaselt /tl 71 p/ on kostja tasunud talle 08.02.2008a. majandusavanssi summas 4000 krooni ja 06.03.2008.a. töötasu 4000 krooni /tl 72p/. O. Prauškovile on kostja tasunud 06.03.2008a. töötasu summas 4000 krooni. Kohus peab hagejate väiteid põhjendamatuteks ja paljasõnalisteks, et tegemist on tasuga tööseisaku aja eest. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on hagejatele ekslikult enammakstud töötasuga. Kostja nimetatud summa osas (kummagi hageja osas summas 4000 krooni) ei soovi hagejatega hüvitisnõudeid tasaarvestada /tl 108/. Kohus leiab, et nimetatud kostja seisukoht ei kahjusta hagejaid mitte mingilgi moel. Mis puudutab majandusavanssi summas 4000 krooni, mis on üle kantud 08.02.2008a. hageja A. Kõre arvele ja millest kostja väidetel on A. Kõre poolt üle antud 2000 krooni O. Prauskovile, siis selles osas on tegemist avansilise ettemaksega, mida kostjal on õigus kummagi hageja osas summas 2000 krooni kinni pidada kostja poolt makstavast hüvitisest. Hagejad ei ole kostja poolt esitatud väiteid selles osas ümber lükanud. Seega on tegemist hagejate omaksvõtuga TsMS § 231 lg 4 mõttes. Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõppemise hüvitise suuruse osas, mis tuleb kostjal hagejatele maksta
Kuna pooled vaidlevad, millised summad ja mille eest tuleb kostjal maksta lõpparvena hagejatele, siis ei saa asuda seisukohale, et kostja on lõpparvet kinni pidanud. Eeltoodu välistab kostjalt hagejate kasuks hüvitise väljamõistmise lõpparve kinnipidamise eest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja Allan Kõre kasuks hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses
lg 2 alusel summas 35 448 krooni ja hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 20 328 krooni. Kokku 55 776 krooni. Nimetatud hüvitistest tuleb maha arvata avansilised ettemaksud päevarahadena summas 26 500 krooni ja tööandja poolt tasutud majandusavanss 2000 krooni. Hageja Oleg Prauškovi kasuks tuleb välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses
lg 2 alusel summas 27 090 krooni ja hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 15 510 krooni. Kokku 42 600 krooni. Nimetatud hüvitistest tuleb maha arvata avansilised ettemaksud päevarahadena summas 29 500 krooni ja tööandja poolt tasutud majandusavanss 2000 krooni. Menetluskulud 7 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätte poolte endi kanda, sest poolte vahel oli mõlamalt poolt vaidlus välja makstavate summade suuruses. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.