2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks,
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Maksete tasumata jätmisega on kostjad endale lepinguga võetud kohustusi rikkunud olulisel määral.
1 p. 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles.
1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaegu järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Juhindudes liisingulepingu p-st 11.2, teatas hageja kostjale I, et lepingu olulise rikkumise tõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 30.01.2009.a. ja pärast lepingu taastamist uuesti 22.05.2009.a. Ülesütlemise teatises on kostjale I esitatud nõue liisinguvara viivitamatult tagastamiseks. 21.08.2009.a. saatis hageja kostjale II kui käendajale meeldetuletuse võla tasumiseks või liisinguvara tagastamiseks ja andis kohustuse täitmiseks veel kord täiendava tähtaja. Kostja II oma kohustust ei täitnud. Kohustus muutus täies ulatuses sissenõutavaks 22.05.2009.a. Kostjad pole lepingut täitnud. Lepingu p 8.1 alusel kohustub liisinguvõtja rahaliste makseta tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas, kuid mitte vähem kui 10 eurot päevas.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 23.05.2009.a. on tasumata summalt arvestatud viivist järgnevalt 28 314.32 x 0,15% = 42,47 krooni päevas x 150 päeva = 6 370,73 krooni.
lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Võlasumma koosneb järgnevast: liisingujääk 17 032 krooni ja 40 senti, liisingumaksete võlg 5 586 krooni, käibemaks 4 627 krooni ja 12 senti, lepingutasu 590 krooni ja 79 senti, I rendimakse 478 krooni ja 80 senti, leppetrahv 1 448 krooni ja 41 senti, viivis 6 370 krooni ja 73 senti, kokku 36 133 krooni 46 senti. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud kostja II käendusega. Käendaja vastutuse piirmäär lepingus on 35 282 krooni. Liisingulepingu p 8.5.1.1 ja
1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt.
2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Tulenevalt käendaja vastutuse piirmäärast hageja vähendab viivisesummat ja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 35 282 krooni. Hageja ja kostja I vahel on 29.03.2008.a sõlmitud liisinguleping nr. JER08-1113, milles pooled leppisid kokku igakuise liisingumakse suuruseks 850 krooni. Maksete tasumata jätmisega on kostjad endale lepinguga võetud kohustusi rikkunud olulisel määral. Juhindudes 2 liisingulepingu p-st 11.2, teatas hageja kostjale I, et lepingu olulise rikkumise tõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 30.01.2009.a. Leping lõppes 30.04.2009.a., kuid rahaline kohustus jäi täitmata. 18.08.2009.a. saatis hageja kostjale I korduva nõude liisinguvara tagastamiseks ja hoiatas, et vara mittetagastamisel esitab hageja kogu lepingust tuleneva nõude. Võlasumma koosneb järgnevast: liisingumaksete võlg 4 253 krooni ja 02 senti, käibemaks 833 krooni ja 44 senti, I rendimakse 935 krooni, leppetrahv 938 krooni ja 82 senti, kokku 6 960 krooni ja 28 senti. Alates 01.05.2009.a. on tasumata summalt arvestatud viivist järgnevalt 6 021.46 x 0,15% = 42,47 krooni päevas x 173 päeva = 1 562 krooni ja 57 senti. Kokku kuulub lepingust tulenevalt tasumisele 13 330 krooni ja 78 senti. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud kostja II käendusega. Käendaja vastutuse piirmäär lepingus on 13 652 krooni ja 60 senti. Liisingulepingu p 8.5.1.1 ja
1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt.
2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Hageja palub, juhindudes
1, 65 lg. 1, 145 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p 1, 4,6, § 195 lg. 1, 367 lg. 1, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust nr. JER08-1261 tulenevalt kokku 35 282 krooni ja 88 senti, millest liisingujääk 17 032 krooni ja 40 senti, liisingumaksete võlg 5 586 krooni, käibemaks 4 627 krooni ja 12 senti, lepingutasu 590 krooni ja 79 senti, I rendimakse 478 krooni ja 80 senti, leppetrahv 1 448 krooni ja 41 senti, viivis 5 519 krooni ja 26 senti, ning liisingulepingust JER08-1113 tulenevalt 13 330 krooni ja 78 senti, millest liisingumaksete võlg 4 253 krooni ja 02 senti, käibemaks 833 krooni ja 44 senti, I rendimakse 935 krooni, leppetrahv 938 krooni ja 82 senti, viivis 1 562 ja 57 senti ning menetluskulud. II.Asja II.Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Hagiavaldus on kohtule saabunud 21.10.2009.a. Kohus 22.10.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult kohtule hagile vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Kostjad kohtule ei vastanud, kuigi on hagimaterjali kätte saanud. 30.11.2009.a. määras kohus korraldada eelistung 22.12.2009.a., saatis pooltele kutsed ning hoiatas kostjaid eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja Stea E.K. OÜ nimelt on kohtukutse vastu võtnud teine kostja K S. Seega on istungi toimumise aeg kostjatele teada, kostjad istungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada, kuid vähendatud summas, kuivõrd lepingust JER08-1113 tuleneva võlgnevuse nõudesumma arvutamisel on tekkinud arvutusviga. Hageja palub kostjatelt välja nõuda võlgnevuse katteks kokku 43 804 krooni ja 85 senti, millest lepingu JER08-1261 järgi 35 282 krooni ja lepingu JER08-1113 järgi 8 522 krooni ja 85 senti, samuti kohtukulud. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb liisingulepingust ja käenduslepingust.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja ksutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme 3 ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja p. 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad on rikkunud raha maksmise kohustust.
1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni
Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud
, võib nõuda ka sama suurt intressi.
1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendaja ei ole täitnud
1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna hageja poolt esitatud nõudes ja kirjeldatud alustel ja solidaarselt mõlema kostja vastu, kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära kummagi lepingu puhul ei ületa. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 500 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna solidaarselt välja mõista. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas
§-de 76, 94, 100, 113, 142, 145, 361, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 413, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming 4 Ärakiri õige Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes I.Golubev Kohtuotsus jõustus 24. märtsil 2010.a Kohtukordnik nooremreferendi ülesannetes I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.