Obsah (6)

§ 426§ 660§ 661§ 425§ 423§ 427

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Hagi läbivaatamata jätmine Hagi ese 11. märts 2010Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-10-5090 R.K. versus R.K. elatise saamine Määruse tegemine eelmenetluses Määruse tegi

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta tsiviilasjas hagi läbi vaatamata. Muud otsustused
2. Seoses hagi läbivaatamata jätmisega: 2.1 toimetada määruse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada: 3.1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426

lg 1); 3.2

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3

§ 661

kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja R.K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt asus hageja õppima Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli I kursusel alates septembrist 2009.a. Kuna ta elab isa juures ja ema on perekonna juurest lahkunud, siis taotleb hageja elatise välja mõistmist oma emalt alates 15.
2. 2009 summas 2 175 krooni kuus. Hagejal puuduvad iseseisvad sissetulekud. Hageja juhindub PerekS § - st 60 lg.
4. Kohtu põhjendused 2.
5. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. (

§ 425lg 1) 2.2.

Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena asja läbivaatamine kohtus. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (

§ 423lg 2 p 1).

2.

1. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus tuvastas, et hageja asus õppima Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis septembrist
2. ( Tõend nr. 2.1-27/36 ). R.K. on sündinud 1989 aastal, seega oli ta kooli astumisel kahekümne aastane. PKS § 60 lg 2 sätestab, et vanem on kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-83-06 03.10.2006 on asunud seisukohale, et isik kes hageb eelnimetaud sätte järgi, peab õppima selles sättes nimetatid õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud täisealiseks õppimise ajal. Hageja on astunud kutsekooli õppima täisealisena ja seega ei ole temal õiguslikku alust oma vanemalt elatist enam nõuda. Hageja küll õpib seaduses nimetatud õppeasutuses, kuid ta ei saanud seal õppimise ajal täisealiseks, vaid juba oli täisealine kui asus kutsekooli õppima. Seega puudus hagejal hagi esitamise ajal kaitstav õigus, mida hageda kohtus. Kohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (

§ 427

). Helle Tamm Kohtunik 2