(7)Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus Varem ühisomandis oleva korteriomandi (ja vallasvara) jätmisega ainuomandisse ühele abikaasale (seega ühisomandi lõpetamisega), otsustab kohus teise ühisomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale, mis omalt poolt riivab intensiivselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, mistõttu teisele poolele tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja ühisomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (kohus arvestab nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.02.2005 otsuses nr 3-2-1-168-05 ja 12.04.2006 otsuses nr 3-2-115-06 väljendatud seisukohti). Kohus leiab, et XXX asuva korteriomandi turuväärtuse määramisel tuleb lähtuda AS Ober-Haus Kinnisvarafirma 11.12.2009 eksperdiarvamuses määratud 360 000 kroonist, kuna see on määratud praktiliselt samaaegselt omandi kaotusega. Vastuseks kostja väitele, et ekspert leidis korteriomandi turuväärtuse määramisel et antud juhul on sobivaim kasutada kaalutud keskmist (eksperthinnangu lk 8), ja ei nõustunud eksperdi poolt antud korteriomandi turuväärtusega, loeb kohus, et kostja esindaja selline väide on põhjendamatu. Tutvudes eksperthinnanguga tuvastas kohus, et hindamisel võttis ekspert aluseks Eesti hindamisstandardi EVS 875- 3:2005 (Vara hindamine. Osa 3: väärtuse liigid), vastavalt millele on turuväärtuse definitsioon järgmine: Turuväärtus (Market Value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Hindamisel on kasutatud turutehingute võrdluse meetodit. Võrreldud on sarnases asukohas analoogse suuruse ja seisukorraga objektidega tehtud müügitehinguid. Võrdlusmeetodina turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Seega leiab kohus, et eksperdi poolt võetud hindamismeetod on objektiivne ja AS Ober-Haus Kinnisvarafirma on tuntud hindaja eesti turul ning kohtul ei ole alust kahelda firma ekspertide poolt tehtud hinnangus. Kui kostja esindajal olid eksperdile küsimused, võis ta TsMS § 303 lähtudes taotleda eksperdi väljakutsumist istungile ja esitada eksperdile küsimused. Sellist taotlust kostja esindaja poolt kohtule esitatud ei olnud.

(7)Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus Kostja oma vastustes ja kohtuistungil ei ole vaielnud vastu sellele, et korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse. Samuti leiab kohus, et ühisvara jagamine sellisel moel on õiglane, kuna 2004.aastast ei kasuta hageja ühisomandit ning seal elavad poolte lapsed. Seega on kohus tuvastanud, et ühisvara väärtus, mida pooled soovivad jagada, moodustab 360 000 krooni, pool sellest moodustab 180 000 krooni. Kuna kostja S. O ainuomandisse jäetakse korteriomand summas 360 000 krooni, seega S. O jagatud vara väärtus osutus suuremaks tema osast ühisvarast 180 000 krooni võrra (360 000 krooni - 180 000 krooni), tuleb mõista S. Ojaverelt välja I. P kasuks rahaline hüvitis summas 180 000 krooni. MENETLUSKULUD Hageja esindaja esitas kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus oma menetluskulud (kohtukulud) mõista hageja kasuks välja teiselt poolelt. Kostja esindaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 2 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega tuleb hageja kohtukulud mõista kostjalt tema kasuks välja. Hageja esitas kohtukulude nimekirja üldsummas 12 580 krooni, sealhulgas õigusabikulud summas 11 000 krooni. Arvestades kohtumenetluse pikkust, istungite arvu, kostja käitumist asja arutamise kestel ja vaidluse sisu leiab kohus, et hageja kasuks tuleb mõista kostjalt välja õigusabikulude katteks 9 000 krooni, mis on 5% hagi hinnast (180 000 krooni), volituse vormistamisega seotud kulud summas 480 krooni ja korteriomandi hinnanguga seotud kulude katteks 1 100 krooni. Kostja menetluskulud (kohtukulud) tuleb jätta tema enda kanda. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 54 lg 1 tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-04-334 Viru Maakohtu 31.12.2009 otsus Kuna vaidlusaluse korteriomandi turuhinna määramise ekspertiis oli määratud kostja esindaja taotlusel, kuid kostja ei tasunud eksperditasu ette, ekspertiis läks maksma 900 krooni, seega tuleb mõista kostjalt rigiituludesse välja eksperditasu summas 900 krooni. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi on rahuldatud summas 180 000 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Lisa 2 järgi tsiviilasja hinna puhul kuni (kaasa arvatud) 180 000 krooni riigilõivu täismäär on 9 250 krooni, seega kostjalt tuleb mõista riigituludesse välja riigilõivu näol 9 250 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7