2-09-15651 KOHTUOTSUS (OSAOTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-15651 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- veebruar 2010.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M.M. hagi A.P.`i vastu elatise nõudes ja A.P.`i vastuhagi M.M. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagihind 25 000 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2010.a. Istungil osalenud isikud Hageja M.M. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Hillar Villers. Resolutsioon
- Vastuhagi rahuldada osaotsusega.
- Lahutada A.P.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) ja M.M. (isikukood xxx, elukoht xxx) vahel
- jaanuaril 2008.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu (abieluakti nr. xxx).
- Jätta abielu lahutamise osaga seotud kõik vastuhageja menetluskulud kulud tema enda kanda.
- Saata osaotsus pooltele ja nende esindajatele teadmiseks.
- Saata osaotsus pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale abielulahutusakti koostamiseks. Edasikaebamise kord 1
(4)2-09-15651 Osaotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- Viru Maakohtu menetluses on M.M. hagi A.P.`i vastu elatise nõudes.
- aprillil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielust on 08.08.2008.a sündinud tütar S. P., kes on hageja ülalpidamisel. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks summas 3 500 krooni kuus alates 01.01.2009.a ning hageja ülalpidamiseks summas 5 300 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni tütre kolmeaastaseks saamiseni.
- A. P. esitas 19.10.2009.a Viru Maakohtule vastuhagi M.M. vastu abielu lahutuse nõudes, milles palus lahutada poolte vahel
- jaanuaril 2008.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituses sõlmitud abielu.
- M.M. esitas kohtule 30.10.2009.a taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 08.12.2009.a kohtumäärusega rahuldati riigi õigusabi taotlus, riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Sergei Politšev.
- 16.12.2009.a esitatud vastuses vastuhagile M. M. nõustus vastuhagiga abielu lahutamises. M. M. täpsustas oma hagi ja palus välja mõista kostjalt elatis tütre ülalpidamiseks alates 01.01.2009.a kuni abielu lahutamiseni summas 3 500 krooni kuus ja edasi summas 6 000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatis enda ülalpidamiseks summas 5 300 krooni alates hagi esitamisest kuni abielu lahutamiseni.
- jaanuaril 2010.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega. Tütre ülalpidamiseks nõustus kostja maksma elatist summas 2 175 krooni kuus alates 2009.a maikuust. KOHTUISTUNGID
- veebruari 2010.a toimunud kohtuistungil palusid pooled elatise väljamõistmise hagi lahendamiseks teha kohtul järelpäringuid krediidiasutustele poolte pangakontode väljavõtete esitamiseks. Pooled nõustusid abielu lahutamise hagi arutamisega ja palusid selles osas asja lahendada ilma vastuhageja kohalolekuta.
- Vastuhageja esindaja seletuste kohaselt ei ole mõtet anda pooltele leppimisaega. Abielu ei ole võimalik säilitada, mistõttu ei ole vaja asja menetlust peatada.
- Vastuhagis kostja ja tema esindaja võtsid vastuhagi õigeks. Vastuhagis kostja seletuste kohaselt abielu säilitamisel ei ole mõtet. Pooled elavad erinevates riikides. Vastuhageja ei taha Eestis elada. Vastuhagis kostja elas pool aastas vastuhageja juures Maltal, juba siis hakkasid neil konfliktid. Kuna tundeid enam ei ole, palus vastuhagis kostja abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
(4)2-09-15651
- Kohus tutvunud hagiavalduse, vastuhagi ja poolte vastustega hagidele, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et vastuhagiavaldus abielu lahutamises on põhjendatud ja vastuhagi on võimalik rahuldada osaotsusega.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 esimese lause alusel abieluasjas kohustab kohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 346 lg 1 teise lause kohaselt kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kuna vastuhageja elab ja töötab Maltal, siis suure vahemaa läbimine koormaks teda ebamõistlikult. Seda kohus loeb mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Arvestades, et tema advokaadist esindaja on võtnud osa kohtuistungist, poolte nõusolekul kohus lahendab asja abielu lahutamise osas sisuliselt ilma vastuhageja isikliku osavõtuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja vastuhagis kostja õigeksvõtt võimaldab seda teha.
- Abielutunnistuse koopia kohaselt poolte abielu registreeriti 11.01.2008.a Eesti Vabariigi IdaVirumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses (t. lk 56). Vastuhageja nõuab abielu lahutamist kohtus. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 4 alusel perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Kuna käesolevas vaidluses on esitatud ka elatise väljamõistmise nõuded, siis abielu kohtuväliselt perekonnaseisuasutuses lahendamine ei võimalik. Sellepärast kohus on pädev abielu lahutamise hagi lahendama.
- Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse peatükis
- PKS § 26 ja § 27 lg 1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse § 29 lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
- Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate (PKS § 2 lg 1) või abiellunud abikaasade tahteavaldustest. Vastuhagi kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus vastavalt TsMS § 346 lg 2 kuulas vastuhagis kostja isiklikult ära. Tema ja vastuhageja advokaadist esindaja on kinnitanud kohtuistungil, et pooltevahelised suhted on lõppenud ning tegelikult pooled elavad lahus. Hagi ja vastuhagi esitamine ei mõjutanud pooli, nendevahelised suhted pärast hagi ja vastuhagi esitamist ei ole paranenud. Pooled elavad erinevates riikides. Menetluse peatamist pooled ei soovinud, sest nad ei taha abielusuhteid taastada. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteavaldusteks oli abielu lahutamine ja sellises olukorras ei pea kohus menetluse peatamist otstarbekaks.
- Hagejal (vastuhagis kostjal) ei ole vaidlust abielu lahutamisele, ta on võtnud vastuhagi õigeks. Et tema õigeksvõtt rajatud eksimusele või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Sellepärast TsMS § 440 lg 1, §450 lg 1 alusel kohus rahuldab vastuhagi osaotsusega, sest poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist. Menetluskulud 3
(4)2-09-15651
- Vastuhageja on tasunud abielu lahutamise nõudelt riigilõivu 5 000 krooni. Vastuhageja kohtuvälised (õigusabi) kulud moodustavad 5 200 krooni, millele lisandub käibemaks. Hagejale (vastuhagis kostja) on antud riigi õigusabi ilma õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kuna TsMS § 164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus abielulahutamisega seotud kõik vastuhageja menetluskulud tema enda kanda.
- Osaotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 450, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)