Obsah (5)

§76§ 271§ 292§ 108§113

Tsiviilasi nr.2-08-57316 KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2010 a.; Valga Kohtumaja T

§76, §271, §292, §294, §1xx,Ts

MS §142 lg. 1, §162, §173, §410, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi Y OÜ vastu võlgnevuse nõudes täies ulatuses. Välja mõista Y OÜ-lt (reg.kood xxxxxxxx) üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus seisuga 06.10.2009.a. summas kakskümmend kaks tuhat seitsesada nelikümmend seitse (22 747 ) krooni 15 senti ja viivis kakskümmend kaks tuhat seitsesada nelikümmend seitse (22 747) krooni OÜ X ( reg.kood xxxxxxxx) kasuks. 1 Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 25.01.2010.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat äriruumi suurusega 62,8 m2 , aadressil xxxxx linnas, xxxxxxxxxxx. Üürileping nr xx on kostjaga sõlmitud 31.05.2007.a. Üürilepingu p. 1 ning p.2.1.

1. kohaselt kohustus üürnik tasuma igas kuus üüri 59 krooni ühe ruutmeetri eest (koos käibemaksuga) ning maksma kommunaalmakseid vastavalt talle esitatud arvetele. Vastavalt üürilepingu punktile 7.
2. kohustus üürnik üüri ja kommunaalteenuste eest õigeaegselt tasumata jätmise korral tasuma viivist 0,5% viivitatud summalt igaviivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil 17.12.2007.a. kuni 05.06.2008.a. esitatud arved. Seisuga 06.10.2009.a. on kostjal tasumata arved kogusummas 22 747,15 krooni ja viivis 22 747 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 22 747,15 krooni ja viivis summas 22 747 krooni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda Menetluse käik 2 04.09.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.12-14 /. Kostjale on kohtudokumendid edastatud 08.09.2008.a. /tl.15/. 24.09.2008.a. esitas kostja juhatuse liige M. H. kohtule avalduse, milles teatab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavaldust ning avaldab soovi lahendada hagi kompromissi tee. 26.10.2009.a. ja 04.11.2009.a. toimuvatele kohtu korraldavatele kohtuistungitele kostja esindaja ei ilmunud. Kostjale ega kostja juhatuse liikmetele ei olnud võimalik kohtukutseid kätte toimetada, kuna firma ei asu aadressil xxxxxxxxxxx xxxxxx ja juhatuse liige M.H. ei ela rahvastikuregistri järgses elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx /tl. 33/. 02.12.2009.a. toimetati kohtukutse kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded /tl. 32/. 15.01.2010.a. toimuvale kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli avaldatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja esindaja palus 15.01.2010.a. toimuval kohtuistungil lahendada asi tagaseljaotsusega, kuna kostja on istungi toimumisest teadlik ja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. TsMS §410 alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et OÜ X ja Y OÜ vahel oli sõlmitud 31.05.2007.a. üürilepingud nr xx, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat äriruumi xxxxxx, xxxxxxxxxxx II korrusel / tl. 7- 10/. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis.

§ 76

sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292lg.

1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik 3 kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p. 1 ning p.2.1.

1. kohaselt kohustus üürnik tasuma igas kuus üüri 59 krooni ühe ruutmeetri eest (koos käibemaksuga) ning maksma kommunaalmakseid vastavalt talle esitatud arvetele. Vastavalt üürilepingu punktile 7.
2. kohustus üürnik üüri ja kommunaalteenuste eest õigeaegselt tasumata jätmise korral tasuma viivist 0,5% viivitatud summalt igaviivitatud päeva eest.

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuse täitmist, Asja materjalidega on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved seisuga 06.10.2009.a. summas 22 747,15 krooni, milline võlgnevus tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat vähendas hageja viivise nõuet ning palub kostjalt viivisena välja mõista 22 747 krooni /tl 23/. Seega tuleb kostjalt välja mõista üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus seisuga 06.10.2009.a summas 22 747,15 krooni ja viivis 22 747 krooni hageja kasuks. Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti Kuna kostja ei asu registrijärgses asukohas, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Aivar Pellja kohtunik . 4