3-09-2941/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-09-2941 K P kaebus Viru Vangla 16.06.2009 käskkirja nr 63/1417-D tühistamiseks
2. veebruar 2010 K P ja Viru Vangla esindaja J K Resolutsioon 1.Jätta K P kaebus täies ulatuses rahuldamata
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.06.2009 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1417-D (tl. 24), millega karistati kinnipeetav K P vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirjas märgiti, et 27.05.2009 kell 21.00 teavitas K P, et ei lähe 28.05.2009 hommikul toitu jagama. 30.10.2009 vaideotsusega (tl. 4) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie (tl. 37) rahuldamata. 09.12.2010 esitas K P Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3), palus tema karistamise suhtes tehtud käskkiri tühistada ning väitis, et keeldus jagajaks minemast tervislikel põhjustel. Seejuures kirjeldas kaebaja toidujagaja tööd, enda tervislikku seisundit ja arstiabi järele pöördumisi ning väitis, et käsu väljastamisel jäeti tegemata kinnipeetavate taustaanalüüs ega viidud läbi ohutustehnika alast juhendamist. Distsiplinaarmenetluse puudustena märkis ta ära veel, et menetleja vormistas esimese menetlustulemuse üldse midagi uurimata ja lisas valetamise põhjuse küsimise peale veel ühe aruande. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 22-23) paluti jätta kaebus rahuldamata, kirjeldati menetluse käiku ning oma seisukohti toidujagaja tööülesannete, kaebaja rikkumise ja käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes. Muuhulgas märgiti, et kinnipeetavate tööle määramine kooskõlastatakse julgeoleku- ja meditsiiniosakonnaga, kaebaja puhul takistusi ei esinenud ning lisati, et keeldumise 1 1 tõttu puudus vanglal kohustus juhendamist läbi viia. Kaebaja tervisliku olukorra osas märgiti, et tal on küll probleeme seljaga, kuid abi on osutatud ning töö toidujagajana polnud vastunäidustatud. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. K P palus hüvitada riigilõivu tasumisega tekkinud menetluskulu ja väitis, et 17.05.2009 tehti talle seljavalu tõttu süst, kirjutati need veel viieks päevaks ja kästi end uuringute ja haiguslehe saamiseks vastuvõtule kirja panna, mida ta kontaktisiku vahendusel 26.05.2009 tegigi. Veel väitis kaebaja, et täitis kolme inimese töökohustusi, kinnitas, et selg ja käsi ei takista tal köögis töötamist ning lisas, et köögitöölised ei tõsta kunagi termoseid ja seda tuleb teha toidujagajal. Jaanika Kõrgmaa väitis, et arsti vastuvõtule määramine ei tähenda isiku töövõimetust, kaebaja juures käis arst ja kui olukord olnuks tõsine, oleks antud ka haigusleht. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl. 24) on K P karistatud selle eest, et ta keeldus täitmast korraldust minna toitu jagama. Käskkiri on antud vangistusseaduse § 63 lg 1 p 1 alusel, milles kehtestatu kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale karistusena noomitust. Kohustus täita vangla sisekorra eeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele tuleneb sama seaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktist 8.1.
4. Mõlemale sättele on vaidlustatud käskkirjas karistuse määramisel ka tuginetud. K P pole toidujagamise kohta antud korralduse täitmisest keeldumist eitanud, kuid arvab, et tal oli selleks õigustus. Vahetult peale korralduse saamist antud seletuskirjas (tl. 29) tugines ta julgeolekukaalutlustele ja kolm nädalat tagasi saadud vigastusele, 30.06.2009 koostatud vaides (tl. 37) märkis põhjenduseks töökaitsealase juhendamise puudumise ning kohtule esitatud kaebuses (tl. 1-3) tõi esile kõik kolm põhjendust. Viru Vangla direktori 09.04.2009 käskkirja nr 6-2/67-T (tl. 34) kohaselt on K P finants- ja majandusosakonna abitööliseks määramisel saadud julgeoleku- ja meditsiiniosakonna nõusolekud. Kaebaja on samal päeval käskkirjaga tutvunud ega ole seda vaidlustanud ja seega ei saa ta väita, et tema suhtes taustaanalüüsi üldse ei tehtud. Sama asjakohatu on tugineda töökaitsealase juhendamise puudumisele. Kuna vanglaametniku ettekandest (tl. 28) ja K P enda seletuskirjast (tl. 29) nähtuvalt oli toidujagamise kohta tulnud käsu peale antud keeldumine kohene, ei saanud kaebajale veel kuidagi teada olla, kas teda kavatsetakse juhendada või mitte. Ebausaldusväärsed ja otsitud on ka tervisega seonduvad põhjendused. Meditsiinilise õiendi (tl. 32) kohaselt polnud K P 27.05.2009 mistahes terviseprobleemidega meditsiiniosakonda pöördunud. Sama kinnitab ka tema tervisekaart (tl. 39-57). Asjaolu, et eelnevalt oli talle töö juurde arst kutsutud (tl. 63) ja seljavalu vastu süstid määratud (tl. 33) viitavad küll terviseprobleemidele, kuid ei tähenda tuvastatud töövõimetust. Halduskohtul pole vähimatki alust kahelda selles, et juhul kui kinnipeetava tervislik seisund välistanuks tööülesannete täitmise, oleks talle abi osutanud arst vastava vabastuse ka väljastanud. Seda, et seljatrauma ja valudega töö tegemise võimatust tegelikult ei kaasnenud, kinnitab selgelt kaebaja enda poolt kohtuistungil esitatud väide mitme isiku eest töötamises (tl. 62-63) ning mai kuu töögraafik (tl. 67), millest on näha töötamine igal selle kuu päeval. Kaebaja väide, et köögi abitöölise ja toidujagaja tööülesanded on oluliselt erineva füüsilise koormusega ja tema terviseprobleemid välistasid üksnes viimatinimetatu (tl. 63), pole usutav ja näitab vaid soovi, leida õigustus täiendavatest tööülesannetest vabanemiseks. Rakvere arestimajas 02.11.2009 koostatud tervisekirjelduse (tl. 40) väidetel saab K P selga painutada ja sirutada. 05.11.2009 on ortopeed tuvastanud tal küll lülisamba nimmeosa vasakpoolse I astme skolioosi (vildakselgsuse) ehk selgrookõveruse (tl. 6), kuid nimetatud mõiste ei tähenda haigust ega diagnoosi vaid kirjeldab järkjärgult arenevat seisundit. Seda kinnitab selgelt ka ravisoovituste puudumine. Riigikohtu halduskolleegium on oma kohtulahendus nr 3-3-1-103-06 vanglaametniku korraldusele mitteallumise teemat käsitledes leidnud, et see saab olla õigustatud üksnes korralduse ilmselge tühisuse puhul ning märkinud lisaks, et isiku teistsugune arusaam õigusaktidest ja sellega seonduv 2 2 arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. See seisukoht on täiel määral rakendatav ka käesolevate kaebuste puhul. Vangla õigus nõuda K P toidujagaja ülesannete täitmist tuleneb Viru Vangla 17.04.2008 käskkirjaga 71 kinnitatud „Kinnipeetavast abitöölise ametijuhendi“ (tl. 36) punktist 3.1, mille kohaselt on abitööline lisaks oma põhiülesannetele kohustatud vastava vajaduse tekkimisel täitma ka ettenägematuid ülesandeid. Seega ei olnud tegemist ilmselgelt tühise korraldusega. Kaebaja oli sellisest kohustusest teadlik, sest 09.04.2009 on ta ametijuhendiga tutvunud (tl. 36) ning olenemata sellest, kas ta pidas korraldust õigustatuks ja seaduslikuks, tuli tal see vastu vaidlemata täita. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on K P puhul järgitud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 26), karistatut on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl. 30), talle on antud võimalus seletusteks (tl. 29 ja 31), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires, seda on vastavas käskkirjas (tl. 24) põhjendatud ning valitud karistusliik on võimalikest kõige leebem. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlus- või vorminõudeid, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. See põhimõte on kohaldatav ka halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõude suhtes. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse läbiviinud ametnik esialgse distsiplinaarmenetluse protokolli (tl. 27) muutmiseks koostanud uue (tl. 26), kuid see asjaolu ei ole otsustamist mõjutanud, sest käskkiri lähtub muudetud protokolli seisukohtadest. Eeltoodud järeldustel ei ole K P kaebus põhjendatud, see jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud 250 krooni (tl. 13) suurune menetluskulu sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 65). Raili Randlane Kohtunik 3 3