Obsah (5)
§ 84§ 118§ 12§ 87§ 85KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1077 Haldusas
) § 84 p 1 järgi kvalifitseeritav distsiplinaarsüütegu – teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine (politseiinfosüsteemis hulgaliselt põhjendamatute päringute teostamine ja informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele). Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 14.6.6 käsitleb ametisaladust sisaldava teabe edastamist kõrvalistele isikutele ja/või sellise teabe avalikustamist jämeda distsiplinaarsüüteona, mille eest võib teenistuja vabastada ka siis, kui teenistuja ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Sisekorraeeskirja p 15.2.1 kohaselt loetakse ametisaladuseks politseiprefektuuri teenistujate ja teiste isikute andmed. Karistuse määramisel arvestati, et A. Järveti tegevus on olnud ulatusliku loomuga. Politseiprefekti 24.04.2009 käskkirja nr 334p muudeti 11.05.2009 käskkirjaga nr 375p, sh muudeti teenistusest vabastamise aega põhjusel, et 24.04.2009-08.05.2009 oli A. Järveti teenistussuhe ajutise töövõimetuse tõttu peatunud ning A. Järvet tutvus käskkirjaga nr 334p 11.05.2009. 2. A. Järvet esitas 15.05.2009 halduskohtule kaebuse, taotledes politseiprefekti 24.04.2009 käskkirja nr 334p tühistamist ning teenistusse ennistamist. Kaebuse põhjendused olid alljärgnevad: 1) vastustaja on õigusvastaselt kohaldanud
§ 84
p-s 1 nimetatud distsiplinaarsüüteole karistusena teenistusest vabastamist ning seetõttu vääralt kohaldanud
§ 118
; 2) kaebaja on andmebaasi KAIRI kasutanud üksnes kooskõlas politseitööga; 3) analüüsi- ja planeerimisbüroo komissaril puudus kehtiv nõuetekohane ametijuhend, mistõttu ei olnud talle seatud võimalikke juhiseid või piiranguid politseisüsteemis päringute tegemiseks; 4) vastustaja ei taganud kaebajale distsiplinaarjuurdluse materjalidega tutvumist ning asjakohaste vastuväidete esitamist. 3. Põhja Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) kaebaja on 23.04.2009 andnud allkirja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kavandiga tutvumise kohta. Lisaks on kaebajalt kolmel korral (18.03.2009, 23.03.2009 ja 13.04.2009) küsitud seletusi. 23.03.2009 on selgituste andmiseks ette valmistatud põhjalik loetelu infosüsteemis tehtud päringutest, mille põhjendatuse osas huvi tuntakse; 2) vastustaja on
§ 118lg-t 2 kohaldanud õigesti.
Nimetatud normi teine lause sätestab, et teenistuskohuste jämeda rikkumise korral võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust; 2
(7)3-09-1077 3) asjaolu, et A. Järvetil ei olnud kehtivat ametijuhendit, ei tähenda, et tema tööülesanded ei olnud piiritletud. Distsiplinaarjuurdluse käigus antud seletustes on A. Järvet tunnistanud päringute tegemist isiklikuks otstarbeks (nt sõbrannade telefoninumbrite otsimine, eksabikaasa ja temaga seotud isikute andmete vaatamine eesmärgiga oma lastele elatist nõuda). Politseiprefektuuri juhtkond on asutuses rõhutanud, et andmebaaside ja seal sisalduvate andmete kaitstus on oluline ning andmete töötlemisse peab suhtuma professionaalselt. 4. Tallinna Halduskohtu 16.09.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus lähtus järgmistest põhjendustest: 1)
§ 12
lg 3 p 4 kohaselt laieneb nimetatud seadus politseiametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei ole sätestatud teisiti.
§ 87
kohaselt tuli teatud küsimustes juhinduda muuhulgas ka sel ajal veel kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest (TDVS). Distsiplinaarkaristuse määramise alus tulenes politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 43 lg-st 1, mis võimaldab määrata politseiametnikele distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteo eest. Distsiplinaarsüüteo mõiste tuleneb
-st.
§ 84
p 1 nimetab distsiplinaarsüüteona teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise.
§ 118
kohaselt võib
§ 84
p-s 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotuse (
§ 84
p 2) või vääritu teo (
§ 84p 3) eest võib ametniku vabastada ka kehtiva karistuseta.
Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 14.6.6 kohaselt loetakse esmaseks jämedaks distsiplinaarsüüteoks, mille eest võib teenistuja vabastada ka siis, kui teenistuja ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, ametisaladust sisaldava teabe edastamist kõrvalistele isikutele ja/või sellise teabe avalikustamist. Sisekorraeeskirja p 15.2.1 kohaselt loetakse ametisaladuseks politseiprefektuuri teenistujate ja teiste isikute andmed. Kuna kaebajale pandi süüks ka politseiinfosüsteemis KAIRI oleva juurdepääsupiiranguga teabe korduvat edastamist oma tööelektronposti kaudu kolmandale isikule (oma elukaaslasele), on põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja ei oleks tohtinud teda teenistusest vabastada; 2) käskkirja on andnud selleks pädev ametiisik, käskkiri vastab üldistele ja sellesisulistele haldusaktidele esitatavatele spetsiifilistele sisu- ja vorminõuetele, sh on esitatud kaalutlused karistusliigi valikul. Käskkirjas tehtud viited
§ 85lg 1 p-le 5 ja §-le 86 on ülearused, kuna vastavad küsimused on ammendavalt reguleeritud Pol
TS § 42 p-s 3 ja § 44 lg-s 1, kuid see ei muuda käskkirja õigusvastaseks; 3) distsiplinaarmenetluse alustamise ajendiks oli politseikontrolli osakonna vanemkomissar Priit Paali 10.03.2009 ettekanne politseipeadirektorile. Asjaolu, et politseiprefekti 11.03.2009 käskkirjas nr 179t, millega algatati distsiplinaarjuurdlus nr 09-023, oli juurdluse põhjendusena märgitud vajadus selgitada välja kahe laialdaselt tundud isiku suhtes 02.01.2008, 11.11.2008 ja 30.09.2008 infosüsteemis KAIRI päringute teostamise põhjendatus, ei saa juurdluse objekti nii kitsalt käsitleda. 10.03.2009 ettekandes nimetatud võimalikud rikkumised olid üksnes ajendiks, et asuda kontrollima KAIRI päringute teostamise ja saadud info edastamise õiguspärasust; 4) kaebajale tutvustati allkirja vastu nii distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja kui ka juurdluse läbiviimise tähtaja pikendamise käskkirja. Samuti tutvustati kaebajale 18.03.2009 tema õigusi ning kaebaja on kinnitanud ka tutvumist politsei distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendiga (Juhend). Kaebajale anti kolmel korral võimalus asja kohta seletusi anda: 18.03.2009 konkreetselt I. N. ja H. L. osas tehtud päringute kohta, 23.03.2009 teiste ajavahemikus 18.09.2008-09.02.2009 isikute kohta tehtud päringute kohta ning 13.04.2009 ka info edastamise kohta; 5) Juhendi p-de 24-27 kohaselt tuleb juurdluse lõpuleviimisel vormistatud juhend esitada distsiplinaarjuurdluse algatanud isikule ja seda tuleb tutvustada ka isikule, kelle suhtes juurdlus korraldati. Kokkuvõte on koostatud 22.04.2009, juhi otsus juurdluse lõpuleviiduks lugemise ja karistuse määramise kohta on tehtud 23.04.2009 ning käskkiri nr 334p on 3
(7)3-09-1077 koostatud ja politseiprefekti poolt allkirjastatud 24.04.2009. Kaebajale tutvustati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kavandit 23.04.2009 ja ta esitas sellele oma vastuväited. Juhendist ei tulene kohustust tutvustada juhi otsust. Usutav ei ole kaebaja väide, et talle ei tutvustatud kokkuvõtet tervikuna, vaid üksnes selle viimast lehte. Kaebaja ei esitanud kokkuvõttega tutvumisel mingeid pretensioone materjali ebaterviklikkuse kohta; 6) 24.04.2009 käskkirja nr 334p ei olnud kaebajale võimalik samal päeval tutvustada, kuna ta haigestus. Käskkirja tutvustati 11.05.2009, kui kaebaja naasis teenistusse. Samal päeval tehti ka käskkiri nr 376p, sest oli vaja korrigeerida teenistusest vabastamist tähtaega. Muudatust tutvustati kaebajale 21.05.2009, kuid kaebaja keeldus selle kohta allkirja andmast. Karistuse määramise tähtaega ei ole ületatud. Vastustaja sai kaebaja võimalikust distsiplinaarsüüteost teada 10.03.2009, kuid see puudutas vaid kolme episoodi. Puuduvad tõendid, et karistamisõigust omav isik teadis muudest rikkumistest enne juurdluse kokkuvõtte koostamist. Kolme episoodi, mille ajendil juurdlus algatati, ei ole vaidlustatud käskkirjas arvesse võetud. Kaebaja viibis korralisel puhkusel 25.03.2009-07.04.2009 ja töövõimetuslehel 24.04.200908.05.2009, mil tema teenistussuhe oli peatunud.
§ 87
ja TDVS § 6 lg 3 kohaselt ei loeta seda aega ettenähtud ühekuulise tähtaja hulka. TDVS § 6 lg 3 kohaselt jätkub tähtaja kulgemine seejuures puhkepäevadel ja riiklikel päevadel. Seega pikenes kaebaja puhul seaduses ettenähtud tähtaeg kokku 20 tööpäeva võrra. Kui lähtuda, et kaebaja süüteod said politseiprefektile teatavaks distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, käskkiri anti 24.04.2009 ja seda tutvustati kaebajale 11.05.2009, siis puudub alus väita, et tähtaega on ületatud. Tähtaega ei ole ületatud isegi siis, kui arvestada, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale alles 21.05.2009. Samas oli vabastamise kuupäeva muutmine kõigest formaalsuse täitmine ja kokkuviimine reaalsete asjaoludega; 7) käskkirja kohaselt on kaebaja ajavahemikul 11.11.2008-09.03.2009 teostanud 425 päringut infosüsteemis KAIRI ilma selleks teenistuslikku põhjendust (tööülesannet) omamata ning edastanud juurdepääsupiiranguga infot 19.02.2009, 27.02.2009 ja 26.02.2009 kolmandale isikule (elukaaslane E. K.). Vastustaja on kaebaja süüteod käskkirjas õigesti kvalifitseerinud ning nende süütegude toimepanemine on leidnud tõendamist distsiplinaarjuurdluse käigus kogutud materjalidega. Süüdistusest on jäetud välja kaebajaga otse seotud isikute kohta tehtud päringud ja teenistusülesannete täitmisega seotud päringud. On selge, et puudub igasugune tööalane põhjendus näiteks oma eksabikaasa perekonnaliikmete ja nendega seotud isikute ja sugulaste või praeguse elukaaslasega seotud isikute andmete vaatamiseks, sh paljude isikute haigekassa detailpäringuteks jne. E. K. on küll seotud Riskilapse projektiga, kuid andmed tema naise ja laste kohta ei kuulu projekti. Kaebaja kinnitas, et isiku ankeedis ja/või isikute listis nimele klikkides ei avaldu automaatselt kõik selle isikuga seotud teiste isikute andmed kõikvõimalikes andmekogudes. Kaebaja ei suutnud ümber lükata vastustaja seisukohta, et ta on teinud hulgaliselt isiklikuks otstarbeks ja pelgalt uudishimust kantud päringuid. Kaebaja on andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korra ning andmekogude kasutamise üldiste reeglitega. Ka on Politseiameti Intranetis juhitud tähelepanu sarnaste päringute teostamise lubamatusele ning sellest tulenevatele tagajärgedele. Asjaolust, et kaebajale ei olnud kehtestatud ametijuhendit, ei saa järeldada, et tema ametiülesanded ei olnud üldse kindlaks määratud; 8) vastustaja poolt vaidlustatud käskkirjas valitud meede on proportsionaalne kaebaja süütegudega. Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 14.6.6 võimaldab ametniku teenistusest vabastada ka ühekordse ametisaladust sisaldava teabe edastamise eest kõrvalistele isikutele. Kaebaja on sellist teavet edastanud korduvalt ning teinud lisaks suure hulga tööalaselt mittepõhjendatud päringuid. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluse ajal aru saanud, et tegi midagi valesti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4
(7)3-09-1077
- Alice Järvet esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kaebajale ei ole tutvustatud Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja, mille p 14.6.6 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ühekordse rikkumise korral, mistõttu ei saanud karistuse määramisel nimetatud dokumendile tugineda; 2) kohtuotsusest jääb ekslik mulje, et kaebaja edastas andmeid kolmandale isikule. Vastustaja esitas ise koostöölepingu, mille on allkirjastanud E. K.. Asjaolu, et kaebaja on temaga isiklikes suhetes, ei oma mingit tähendust. Vastustaja edastab jätkuvalt E. K. koostöölepingust tulenevat informatsiooni. Seega on arusaamatu, miks on E. K.i käsitletud koostöölepingu välise isikuna. Vastutaja ei seadnud kaebajale politseiteenistuses pädevuspiiranguid, mistõttu kaebaja võis teatud otsuseid teha ise. Kaebaja suhtles vahetult kõigi Politseiametiga seotud lepingupartneritega, sh E. K.; 3) tegelikkusele ei vasta, et vastustaja sai elektronpostiga teabe edastamisest teada alles distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest. Vastav teave sai teatavaks juba 25.03.2009; 4) vastustaja ei selgitanud kaebajale, et juurdluse eesmärke on laiendatud, mistõttu kaebaja ei teadnud, milliste asjaolude kohta ta menetluse käigus peab selgitusi andma. Seega piirduski kaebaja üldistavate kommentaaridega, et „enamik järgnevaid isikuid on seotud tööalaste päringutega“; 5) distsiplinaarjuurdluse pikendamise kaudu ei ole võimalik pikendada menetluslikku tähtaega; 6) kohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõiki dokumente ja/või on hinnanud neid ebaõigesti.
- Põhja Politseiprefektuur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) halduskohus on õigesti leidnud, et distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt. Karistuse määramise tähtaega ei ole ületatud isegi juhul, kui teost teadasaamise päevaks lugeda 10.03.
- Tähtaja kulgemine algas 11.03.2009 ning peatumata oleks see lõppenud 11.04.
- Kaebaja puhkuse tõttu peatus tähtaja kulgemine 25.03.2009, kui esialgse tähtaja lõpuni jäi 18 päeva. Nimetatud 18 päeva kulgemine algas uuesti teenistussuhte taastumise päeval 08.04.2009 ning viimane päev karistust määrata oleks seeläbi olnud 25.04.
- Kuna kaebaja oli 24.04.2009 juba haiguslehel ja karistuse määramise tähtaja kulg jälle peatunud, määrati karistus esimesel päeval, kui kaebaja taaskord teenistusse asus, so 11.05.2009; 2) halduskohus on õigesti leidnud, et Priit Paali 10.03.2009 ettekanne oli üksnes distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks ning tegelikud rikkumised, mille eest on määratud karistus, selgusid alles hiljem; 3) vale on apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja ei ole seadnud kaebajale mingeid pädevuspiiranguid. Vastustaja on kinnitanud, et koostööleppe Riskilaps täitmine ei olnud kaebaja teenistuskohustuste hulgas ja sellega tegelesid teised ametnikud. Lisaks ei ole nimetatud kokkuleppe sisuks niisuguse info edastamine, mis sisaldab kellegi isikuandmeid, eriti delikaatseid isikuandmeid, sest seda keelab isikuandmete kaitse seadus. Seega on E. K. vaidlusaluse juurdepääsupiiranguga teabe edastamise mõttes igal juhul kolmas isik, vaatamata sellele, et ta on T. L. T. juhatajana Põhja Politseiprefektuuri lepingupartner. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et karistus on määratud ettenähtud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus ei analüüsi siinkohal pikemalt, mis päevast täpselt karistuse määramise tähtaja kulgemine algas, sest vastustaja on õigesti märkinud, et isegi juhul, kui lugeda teadasaamise päevaks 10.03.2009, on vaidlusalune käskkiri antud tähtaegselt. 5
(7)3-09-1077 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teenistussuhe oli ajavahemikul 25.03.2009-07.04.2009 (puhkus) ning 24.04.2009-08.05.2009 (haigestumine) peatunud. Riigikohtu erikogu poolt 19.12.2003 lahendis 3-2-1-110-03 TDVS § 6 lg-le 3 antud tõlgenduse kohaselt peatus tähtaja kulgemine kõigil päevadel, mil kaebaja viibis puhkusel või oli ajutiselt töövõimetu. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti esitanud arvutuskäigu, mille kohaselt möödus karistuse määramise ühekuuline tähtaeg käskkirja nr 334p kaebajale allkirja vastu tutvustamise päeval, so 11.05.
- Ringkonnakohus ei korda seda analüüsi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et karistuse määramise tähtaegsust ei mõjuta käskkirja nr 334p muutmine 11.05.
- Halduskohus on õigesti märkinud, et muutmine oli üksnes formaalne ning vajalik selleks, et viia kaebaja teenistusest vabastamise tähtaeg kooskõlla tegelikkusega. Vastustaja ei andnud 11.05.2009 käskkirjas nr 375p mingit uut hinnangut karistuse määramise põhjendatusele ning õiguspärasusele.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et käskkirja andmisele eelnenud menetlus oli õiguspärane. Ärakuulamisõigus oli kaebajale piisavalt tagatud. Kui kaebaja ei saanudki 23.03.2009 ja 13.04.2009 seletuste andmisel aru, et distsiplinaarmenetluse ulatust on laiendatud, siis hiljemalt 23.04.2009, mil ta tutvus distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kavandiga, pidi talle selguma, mis küsimuste osas hakkab vastustaja distsiplinaarkaristuse kohaldamise üle otsustama. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et tõendatud pole kaebaja väide distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kavandi üksnes viimase leheküljega tutvumise kohta. Kaebaja on tutvumise järgselt kirjutanud omapoolse selgituse ning sellist etteheidet sealt ei nähtu. Ka pole kaebaja väitnud, et talle ei antud kokkuvõttega tutvumiseks piisavalt aega. Kaebaja ei ole kokkuvõtte kavandiga tutvumisel taotlenud vastustajalt pikemat tähtaega seletuse esitamiseks.
- Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja p 14.6 loetleb, milliseid esmaseid distsiplinaarsüütegusid loetakse jämedateks, mille eest võib teenistuja vabastada ilma kehtiva distsiplinaarkaristuseta. Punkt 14.6.6 nimetab ära ühe kaebajale süüks pandavatest tegudest – informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele. Selline tegudele eelhinnangute andmine halduse sise-eeskirjaga ei ole iseenesest õigusvastane, kuid nendest eeskirjadest peab olema põhjendatud vajadusel võimalik kõrvale kalduda. Pealegi näeb p 14.6 nagunii ette kaalutlusõiguse, mistõttu ei vabasta selles nimetatud teo toimepanemine vastustajat karistuse valiku põhjendamisest. Kaebaja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et sisekorraeeskirja ei ole talle tutvustatud. Ringkonnakohus leiab, et vastav minetus ei ole käesolevas asjas määrava tähendusega. Kaebajale on tutvustatud infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korda ning andmekogude kasutamise üldiseid reegleid. Samuti on Intranetis eraldi juhitud politseiteenistujate tähelepanu lubamatute päringute tegemisega kaasnevatele tagajärgedele. Kaebaja pidi ilma sisekorraeeskirja p 14.6 sisu teadmata juba oma ametkohast lähtuvalt aru saama, et infosüsteemi kuritarvitamise ning andmete avaldamise näol on tegemist olulise rikkumisega. Seega ei ole alust arvata, et juhul, kui kaebajale oleks sisekorraeeskirja allkirja vastu tutvustatud, poleks ta vaidlusaluseid päringuid teinud ning infot edastanud.
- Asja lahendamisel on oluline, kas E. K. oli kolmandaks isikuks sisekorraeeskirja p 14.6.6 tähenduses, kellele oli ametisaladust sisaldava teabe edastamine keelatud. Kaebaja edastas E. K. järgmise teabe: 19.02.2009 episood nr 23020900005933 turvakeskuse kasvandiku M.L. (surnud XX.XX.XXXX) kohta, 27.02.2009 episood nr 22100300000058 A.R. kohta ning 26.02.2009 M.R. röövimise kaardistus. Koostööleping seoses partnerlusprogrammiga 6
(7)3-09-1077 Riskilaps on sõlmitud 14.12.2000 ning selle I ptk p 3 kohaselt vahetavad pooled seaduse raames nii enda käsutuses olevat kui ka kogutavat informatsiooni riski- ja tänavalaste andmete ning probleemide kohta. Kaebaja selgitustest nähtub, et info anti E. K. suusõnalise palve alusel (ühel juhul oli tegemist turvakodu kasvandikuga ning teise puhul turvakodu töötajaga, kelle puhul oli kahtlus, et tal on kokkupuude politseiga). Ringkonnakohus leiab, et teabe seos kokkuleppega ei ole antud juhul nähtav ning kokkuleppest ei saa tuleneda turvakodu õigust saada mis tahes informatsiooni riski- ja tänavalaste kohta. Tehes päringut turvakodu kasvandiku M.L. kohta, pidi olema nähtav, et isik suri XX.XX.XXXX. Sellele vaatamata edastas kaebaja E. K. andmed surma asjaolude kohta ning samuti isiku ema andmete kohta (isikukood, töökoht). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda kokkulepe saada teavet töötajate või nendega seotud isikute õigusrikkumiste üksikasjade kohta. Antud juhul on kaebaja 27.02.2009 edastanud andmed selle kohta, et A.R. vahendas ajavahemikus juuni 2002 – veebruar 2003 prostitutsiooni, võimaldades K.L.-l (turvakodu töötaja) ja M.L-l X tänaval asuvas majas prostitueerida. 26.02.2009 edastatud röövimise kaardistus on liigitatud üksnes asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks.
- Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi kaebajal puudus ametijuhend, ei ole alust arvata, et koostöölepingu täitmine kuulus tema pädevusse. Kaebaja täitis üleasutuselise staabitöö ülesandeid, mille raames tegeles peamiselt prefektuuri arendusprojektide koostamise ja haldamisega ning oli Schengeni ruumiga liitumise järgne koordinaator. Samuti oli ta korruptsioonivastase võitluse rahvusvahelise projekti üks käivitajatest. Analüüsi- ja planeerimisbüroo komissar Ly Kallas on selgitanud, et koostöölepingu täitmine oli tema ja territoriaalsetes politseiosakondades töötavate noorsoopolitsei juhtide ülesanne. Koostöö on praktikas välja kujunenud konkreetsete isikute vahel. Kokkuleppe eesmärk on pigem info liikumine politsei suunas, mitte vastupidi ning politseiprefektuur ei edasta teistele lepingupooltele kellegi isikuandmeid. Eeltoodust nähtub, et E. K. sai kaebajalt teavet ettenähtust suuremast mahust ning seega oli tegemist info edastamisega kolmandale isikule.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka muus osas. Ringkonnakohus ei hakka muus osas halduskohtu otsuse põhjendusi kordama, märkides vaid, et määratud karistus on proportsionaalne ning kooskõlas kaalutlusreeglitega.
- Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
(7)