ÜS §5 ning VÕS §94 ja §113 ning
, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, Kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi R. K. ja H. E. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista R. K. ja H. E. V. solidaarselt varakahju summas viisteist tuhat seitsesada üheksakümmend üks (15 791) krooni ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.05.2009.a. kuni kostjate kohustuste kohase täitmiseni ja menetluskuludena riigilõiv summas kolm tuhat (3 000) krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluses kantud hageja muud menetluskulud, sealhulgas hageja vajalikud kohtuvälised kulub, peavad kandma kostjad. kantud Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.01.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 25.02.2008.a. toimunud sularahaautomaadi varguse katsel tekitati X OÜ-le kahju summas 15 791 krooni. X AS-s oli ettevõte X OÜ-ga sõlminud varakindlustuse lepingu nr xxxxxx. Hageja hüvitas X OÜ-le 10.03.2008.a. tekitatud kahju summas 15 791 krooni. Tartu Maakohtu 06.10.2008.s. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12544 tunnistati kostjad R. K. ja H. E. V. süüdi, et nad 25.02.2008.a. üritasid varastasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleva SEB Pank AS-le kuuluvat sularahaautomaati. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt kannatanule hüvitatud kahju summas 15 791 krooni ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 21.05.2009.a. kuni kostjate kohustuste kohase täitmiseni ja menetluskuludena riigilõiv 3 000 krooni. 2
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kuna kostja H. E. V. ei ela Rahvastikuregistris oleval aasdressil ja politseil puuduvad andmed kostja asukoha kohta, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.79-81). Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 08.10.2009.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 1043 sätestab, teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on kahju tekitanud isikutel kohustus hüvitada hoonele lõhkumisega tekitatud kahju. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 3
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 3 000 krooni /tl.3/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 3 000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda. Kuna kostja H. E. V. ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Aare Kaldma kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.