Obsah (5)

§ 218§ 187§ 657§ 230§ 171

2-08-19339 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2010, Tallinn Tsivi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 15.

1. 2008 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista alates 2007 maikuust elatise 5 000 krooni kuus 17.08.1994 sündinud tütre E. M. ülalpidamiseks. Tütar elab koos hagejaga XXXXXXXX ja kostja ei võta lapse ülalpidamisest osa. Hageja selgitas, et lapse ülalpidamiseks kulub kuus 13 933 krooni, millest toiduks kulub 3 500 krooni, riietele ja jalanõudele 1 633 krooni, koolikohustuse täitmiseks 1 400 krooni, eluasemekuludele 5 600 krooni, tervishoiule 500 krooni, kultuuriürituseks 300 krooni, mängude ostmiseks 500 krooni ja muudeks kuludeks 500 krooni. Hageja õpib B. C.´s ega oma isiklikku tulu. Last aitavad ülal pidada hageja vanemad ja elukaaslane. Kostja vastuväited Kostja tunnistas elatise maksmise kohustust, kuid vaidles vastu nõutud elatise suurusele. Kostja oli nõus tasuma elatist 2 175 krooni kuus. Kostja saab minimaalset palka ja hageja sissetulekud on tema omadest suuremad. Kostja töötab ehitustöölisena OÜ-s P. E.. Kostja on tasunud hagejale lapse ülalpidamiseks
2. aastal 98 000 krooni,
3. aastal kandis ta hagejale 5 500 krooni ja lapse kontole 3 000 krooni.
4. aastal on ta tasunud hagejale 7 550 krooni ja tütrele 2 000 krooni.
5. aastal käis tütar Tallinnas ja kostja ostis talle lennukipiletid 2 500 krooni, pidas teda üleval, ostis talle arvuti 5 000 krooni, kasuka 5 500 krooni ja rebasenahast mütsi 1 500 krooni.
6. aastal oli tütar kostjal külas ja kostja ostis lennukipiletid 2 157,22 krooni ja käis koos tütrega XXXXX sugulastel külas, milleks kulus 3 000 krooni. Ostis tütrele jalatseid ja riideid 5 000 krooni eest ning mängutarviku arvutile 5 000 krooni väärtuses. Tallinnas kulus toidule 1 000 krooni ja jalanõusid ostis 1 000 krooni eest. 2009 juulis ja augustis oli laps kostja juures ja kostja ostis tütrele rõivaid 900 krooni eest, andis taskuraha 750 krooni ning tegi kulutusi sünnipäevaks 1 800 krooni. Seega on kostja kulutanud lapsele 37 482 krooni. Kostja vaidles vastu hageja poolt väljatoodud kuludele lapse vajaduste katteks ja leidis, et need on ülepaisutatud. Kostja pidas põhjendatuks kulu toidule 500 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni, kooli ja spordiga seotud kulutustele 716 krooni, tervishoiule 200 krooni, kulutuuriüritustele 200 krooni. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks kulusid eluasemele, kuna üürileping oli lõppenud ja hageja pangakontost ei nähtu üüriraha maksmist. Kostja palus elatusraha väljamõistmisel arvestada, et tal tuleb maksta pangale igakuiselt 8 027 krooni eluasemelaenu, tasuda kommunaalteenuste eest 2 142 krooni, elektrienergia eest 244 krooni, telefoni eest 1 206 krooni, kaabeltelevisiooni eest 338 krooni. Selleks, et kulutusi katta on kostja laenanud oma emalt ja sõpradelt raha. Kostja abikaasa T. M. on töötu. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha tütar E. M. 2 ülalpidamiseks L. M. kasuks perioodil 15.05.2007 – 01.10.2009 summas 56 700 krooni ja alates 02.10.2009 kuni 17.08.2012 2 500 krooni kuus. Maakohus jättis hageja kohtuvälistest menetluskuludest (esindajatasu) 50% tema enda kanda ja 50% kostja kanda ja samal viisil jagas kohus ka kostja kohtuvälised menetluskulud. Maakohus leidis, et lapse ülalpidamiskulude suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada, et laps elab Suurbritannias. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt hagiavalduses toodud kulud lapsele ei ole kõik põhjendatud. Arvestades esitatud tõendeid ja üldteada asjaolusid, leidis maakohus, et põhjendatud kulud söögile on 2 500 krooni. Maakohtu arvates ei erine oluliselt toidukorvi maksumus Tallinnas ja XXXXXXXX, kuna mõlemad on Euroopa Liidu riikide pealinnad. Kohus arvestas, et laps vajab täisväärtuslikku toitu, kuid samas hageja 3liikmelises peres valmistatakse seda ilmselt kogu perele korraga, mistõttu on 2 500 krooni piisav summa, et lapse vajadused toidule katta. Riietele ja jalanõudele kuluvale pidas kohus piisavaks 800 krooni kuus. 15-aastasele lapsele ei ole igal aastal vaja osta uut garderoobi, kuna ta ei kasva enam nii kiiresti. Koolikohustuse täitmisele kuluvaks pidas kohus 800 krooni kuus. Eeltoodud summa hõlmab õppevahendeid, koolivormi, kooliekskursioonidele kuluvat ja muud taolist. Põhjendatud kuluks eluasemele luges kohus 700 krooni, mille hulka luges kohus kulud kommunaalteenustele. Asjaolu, et hageja üüris korterit S. M., ei olnud maakohtu arvates oluline, kuna eluruumi üüri suurus ei olene sellest, mitu isikut seda kasutavad. Tervishoiule ja hügieenile luges kohus põhjendatud kuluks 300 krooni, mis on piisav tavapäraste ravimite ja vitamiinide ning hügieenitarvete ostmiseks. Kulud vaba aja veetmiseks luges kohus põhjendatuks summas 300 krooni ja muude kulude katmiseks, mille hulka kuuluvad ka Eestisse sõidu kulud, luges maakohus piisavaks 500 krooni kuus. Seega on kuus lapse vajaduste katteks kuluv põhjendatud kulu 5 900 krooni. Maakohus kaalus poolte sissetulekute kohta esitatud tõendeid ja leidis, et hageja keskmine igakuine sissetulek
7. aastal oli 8 749,04 krooni ja kostjal 16 308,11 krooni, mis otsuse tegemise ajaks oli langenud miinimumtöötasu määrani. Kohus arvestas ka seda, et hageja saab iganädalast lastetoetust 20 naelsterlingit. Eeltoodut kaaludes jõudis maakohus järeldusele, et elatis kuulub väljamõistmisele summas 2 500 krooni. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 2007 maikuust. Kostja väitis, et ta on elatist tasunud. Poolte esitatud pangakontodest tulenes, et kostja on maksnud lapse ülapidamiseks 14.01.2008 3 000 krooni, 13.05.2008 2 500 krooni, 27.02.2009 3 050 krooni, 17.03.2009 1 500 krooni ja 26.06.2009 2 000 krooni. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse ka elatise ebapiisavat või ebaregulaarset maksmist. Ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks tuleb elatis maksta teisele vanemale ja ainult vanematevahelisel kokkuleppel võib elatise maksta otse lapsele. Kohus leidis, et kostja ei ole elatist tasunud piisavalt ja regulaarselt. Kuna PkS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolud puudusid, siis tuli elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 15.05.
8. Arvestada tuli aga enne hagi esitamist ja kohtumenetluse ajal tasutud summadega. Elatis perioodi 15.05.2007 – 01.10.2009 eest on 56 700 krooni (27,5 kuud X 2 500 krooni- makstud elatis 12 050 krooni). Alates 02.10.2009 tuleb elatis välja mõista summas 2 500 krooni kuus. Apellatsioonkaebus L. M. palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus ja välja mõista elatis 5 000 krooni kuus. Apellant ei nõustu lapse igakuiste kulude arvestamisega kohtu poolt. Kohus ei võtnud arvesse, et E. on 15-aastane tütarlaps ja tema ülalpidamiseks on kulutused suuremad, kui tavalise 3 kooliskäiva lapse puhul. Lähimas tulevikus muutuvad tema igapäevased vajadused täiskasvanuga sarnaseks. Maakohtu poolt väljamõistetud 2 500 krooni ei ole piisav isegi söögirahaks. Kulude suuruse määramisel tuleb arvestada, et laps elab XXXXXXXX, mis on maailma kallemaid linnu. Kulutused elamiseks XXXXXXXX on suuremad kui Tallinnas. Kulud lapse toidule on 3 500 krooni. Kuna tegemist on 15-aastase tütarlapsega, siis ka kulutused riietele ja jalanõudele on suuremad, kui kohtu poolt määratud 800 krooni kuus. 15aastane laps kasvab ja samas on tal välja kujunenud oma kindel maitse ja soovid. Koolikohustusele kuluv 1 400 krooni kuus oli tõendatud apellandi seletuse ja dokumentidega. Samuti on ebapiisav 500 krooni tervishoiule ja hügieenitarvetele. Tervishoiuteenus sisaldab ka haiguste ennetamist, sealhulgas pidevat stomatoloogi külastamist, ja vajalike vitamiinide ja mineraalide ostmist. Vaba aja veetmiseks kuluva arvestas apellant hagi esitamise seisuga ja need kulutused pidevalt kasvavad, kuna laps veedab üha rohkem aega sõpradega väljaspool kodu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid. Pk

S § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust teha lapse vajaduste katteks kuluva osas maakohtu otsuses sisalduvast erinevat järeldust.

§ 230

lg 1 järgi peavad pooled tõendama oma väidete ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kolleegium leiab, et apellant ei ole tõendanud, et lapse vajaduste katteks kulub enam, kui maakohus on otsuses tuvastanud. Apellant on küll väitnud, et lapse söögile kulub igas kuus 3 500 krooni, kuid oma väidet ta tõendanud ei ole. Apellant ei ole põhistanud ega tõendanud, millised on XXXXXXXX toidukaupade hinnad ja kui palju need erinevad Tallinnast. Ebaõige on apellandi väide, et üldteada asjaolu on, et XXXXXX on üks kallimatest linnadest maailmas, kus ka toidukaubad on väga kallid. Samuti jääb paljasõnaliseks kaebuse väide, et igas kuus lapse riietele ja jalanõudele arvestatud kulu 800 krooni ei ole piisav. Kaebaja on väitnud, et koolikohustusele igas kuus kuluv 1 400 krooni on tõendatud apellandi seletuse ja dokumentidega. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt koolikohustuse täitmiseks arvestatud 800 krooni kuus on kooskõlas apellandi enda arvestusega (lk 93). Apellant ei ole kaebuses täpsustanud, milliste dokumentidega on tõendatud suuremad kulud koolikohustuse täitmiseks. Samuti on konkretiseerimata apellandi väide, et tervishoiule ja hügieenitarvetele kulub enam kui 500 krooni kuus. Apellant ei ole maakohtu menetluses konkretiseerinud, millele täpselt kulutused tehakse ja kui palju sellest võib kuluda hambaarstile. Juhul, kui lapse vajadused muutuvad, on apellandil võimalus esitada hagi elatise suurendamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi 4 apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 5