2-09-44420/6

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-44420 Määruse kuupäev 12.jaanuar 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi Tallinna linna lõpetamiseks Menetlusosalised esindajad ja avaldus alaealisele määratud eestkoste nende Avaldaja: Tallinna linn Avaldaja esindaja: Tallinna Haabersti LOV, Aasa R Puudutatud isik NZ(isikukood XXX, XXX); Esindaja : adv. Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1-306, 11313 Tallinn); Puudutatud isik: GM(isikukood XXX XXX); Esindaja : Vladimir K Puudutatud isik: RZ(isikukood XXX XXX); Puudutatud isik: RO(isikukood XXX, XXX); Puudutatud isik: NE(isikukood XXX, XXX) Avaldaja esindaja Aasa Rohtla, puudutatud isiku NZ esindaja adv. Tiina Mare Hiob ja puudutatud isikud GM, RZ, RO ning NE Kohtuistungitel ära kuulatud isikud Resolutsioon Rahuldada Tallinna linna avaldus. Lõpetada GM(isikukood XXX, XXX) eestkostja volitused NZ(isikukood XXX, XXX) suhtes. Kohtumääruse jõustumine Kohtumäärus jõustub päeval, kui see toimetatakse kätte eestkostjale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Menetluse käik Tallinna linn esitas kohtule avalduse, milles palus lõpetada GM eestkostja volitused NZ suhtes. 23.novembril 2007 seati alaealise NZ üle eestkoste. N eestkostjaks määrati tema vanaema GM, kes oli lapselast kasvatanud tüdruku sünnist alates. N vanemad, NE ja RZ kasvatasid oma tütart koos vaid ühe kuu pärast tema sündi. Lahkumineku järgselt asus lapse isa elama oma endisesse koju Maardusse. NE jäi tütrega elama oma ema GM juurde, aadressil XXX. Nt hakkas kasvatama vanaema, NE viibis tihti kodust eemal, kuid ka kodus olles ei võtnud ta osa igapäevasest tütre eest hoolitsemisest. Käesoleva aasta suve alguses pöördus lapse isa RZ Haabersti LOV poole ning avaldas soovi asuda ise tütart kasvatama. Oma soovi põhjendas ta eelkõige enda muutunud elukorraldusega – ta on loonud pere ja ka tema abikaasa RO soovib teda toetada tütre kasvatamisel. Isal oli lapse kasvatamisel varasemalt takistuseks töögraafik, mis eeldas aeg-ajalt komandeeringuid Eestist väljaspool. Lapse isale teeb muret ka tütre igapäevaselt ümbritsev õhkkond. Tütar, tema vanaema, ema ja ema abikaasa ning nende poeg V (sünd. XXX) elavad ühes kahetoalises korteris. Veel käesoleva aasta kevadel palus GM sotsiaalhoolekande osakonnalt abi sagedaste koduste riidude ja alkoholi kuritarvitamise lõpetamiseks. GM ja RZ on suutnud paindlikult ja mõlemaid pooli rahuldavalt korraldada N kohtumisi isaga, mistõttu on isa ja tütre vahel säilinud lähedussuhted. Avaldaja leiab, et eestkoste lõpetamine on põhjendatud. RZ on kinnitanud lastekaitsetöötajatele, et ta mõistab GM kiindumust N ning ei tee ka ise tütart kasvatama asudes takistusi lapselapse ja vanaema kokkusaamistele. Asja menetlemisel ära kuulatud: Tallinna linna esindaja jääb esitatud avalduse juurde. GM ei nõustu eestkoste lõpetamisega. GM ei soovi, et temalt võetakse ära õigus lapselast kasvatada. Ta on lapsesse kiindunud ning leiab, et kusagil ei hoolita lapsest nii, kuidas tema seda teeb. R Z abikaasa on võõras inimene, kellel endal on 12-aastane tütar, mistõttu tema ja võõraslapse suhted ei saagi head olla. GM on näinud, kuidas EO (RO tütar) lõi jalaga kõhtu N . RZ on oma töö tõttu Eestist pidevalt ära 2-3 nädalat, mistõttu ei ole tal võimalik lapse kasvatamisega tegeleda. Hetkel elab NE GM juures ja ta tunneb ennast hästi ning soovib ise last kasvatada. RZ toetab avaldust ning väidab, et tema ja tema abikaasa soovivad last ise kasvatada. Tal on hetkel võimalus seda teha ning on ka suuremad võimalused lapse arendamiseks. ROtoetab avaldust ning on igati nõus aitama RZ last kasvatada. Ta leiab, et laps peab kasvama perekonnas ning tema jaoks peab olema aega ja tähelepanu. RO väidab, et neil on rahulik pereelu. NE ei nõustu avaldusega. Ta ei soovi, et laps temalt ära võetakse. Natalia elab hetkel oma ema juures ning on tema ülalpidamisel. Natalia soovib ise Nt kasvatada ning kui ema on lapse eestkostja, siis tal on võimalik abistada lapse kasvatamisel. NZ esindaja esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles ta palus jätta Tallinna linna avaldus rahuldamata, kuid kohtuistungil ta loobus oma arvamusest ning leiab, et GM on tihe side oma lapselapsega, kuid puudub takistus, miks N isa ei võiks oma last kasvatada. Tänaseks on esitatud 2 tõend, et RZ hakkab tööle Eestis ning kui isa peab minema mõneks ajaks tööle välisriiki, siis võiks laps olla see aeg vanaema juures. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 103 kohaselt kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. 23.11.2007 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-07-41740 määrati NZ eestkostjaks GM. Eestkoste seadmine oli tingitud asjaolust, et laps jäi ilma vamlikust hoolitsusest seoses vanema tervisehäirete tõttu. Kohtuotsuses on märgitud, et lapse isa nõustus eestkoste määramisega. Asja arutamisel selgus, et lapse isal RZ ei olnud võimalik lapse kasvatamisega varem tegeleda sõltuvalt tema töö iseloomust. RZ töötas pidevalt väljaspool Eestit ning viibis harva kodus. Kohtuistungil selgitas RZ, et käesoleval ajal töötab ta peamiselt Eestis, mida kinnitab ka kohtule esitatud OÜ tõend nr 2/09 26.10.2009. PKS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval ajal on vähemalt ühel NZ vanematest, isa RZ , olemas kõik tingimused oma lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks, siis on ära langenud eestkoste seadmise eeldus NZ suhtes ning eestkoste tuleb lõpetada. RZ on täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Tal on olemas vanemaõigused, millest tulenevalt on tal ka kohustus oma last kasvatada. GM ja NE väited, et RZ on vägivaldne, ei ole leidnud tõendamist. RZ väitis, et ta kuulis seda esimest korda. Arvestades GM käitumist, kui ta lubas lapsel isaga vabalt suhelda, siis ei tundu kohtuistungil GM poolt väidetu usutav. Eelnevast lähtudes on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 478 lg 2 kohaselt jõustub määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Koidula Laurisaar kohtunik 3