2-09-29907/10

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-29907 „Välja mõista K. B.´ilt elatusraha poja, A. B.´i (isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 04.02.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.“

1. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu poolte kanda.
2. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3. 19.06.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Pooltel oli ühine laps A. B. (sündinud XX.XX.XXXX), kellele kostja ei maksa elatist alates 01.03.2009.a. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja ei reageerinud ega täitnud oma kohustust. Hageja arvestas lapse kuludeks ühes kuus 8 000 krooni ning palus kostjalt välja mõista elatis 4 840 krooni kuus alates 01.01.2009.a. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitis, et oli maksnud elatist kuni 01.03.2009.a igakuiselt 1 500 krooni ega ole oma kohustustest kõrvale hoidnud. Kostja asus seisukohale, et ta oli igati hoolitsenud lapse eest, toonud talle riideid, jalanõusid ja mänguasju. Kostja oli muretsenud selle eest, et laps saaks tema tädi I. B. juures söömas käia. Kuna kostja elas hagi esitamise ajal XXXXXXXX, siis ei olnud tal võimalik iga päev lapsega tegeleda. Kostja oli last korduvalt enda juurde kutsunud, kuid hageja ei lubanud seda. Peale poolte ühise lapse, on kostjal veel kaks ülalpeetavat, XX.XX.XXXX.a sündinud tütar L. B. (raske puue) ja isa H. B. (raske puue). Kuna kostja elukaaslasel oli enne lapse sündi olemas töökoht, siis kavandas kostja 2009.a sügisest lapsega koju jäämist, sest arsti soovituse kohaselt ei tohtinud last veel lasteaeda panna. Kostja on ka oma isa hooldaja. Kostja majanduslik olukord on väga raske, mistõttu ta ei suuda hagejale maksta elatist 4 840 krooni suuruses summas. Nimetatud summa on hageja pere kuu eelarve. Kostja sai maksta elatist 500 krooni kuus. Oktoobris kandis kostja hageja arvele 1 500 krooni, mis oli rohkem kui ta tegelikult suutis maksta. Kuna elatise mittemaksmise põhjuseks oli raha puudumine ning kostja ei hoidnud tahtlikult maksmisest kõrvale, siis ei nõustunud kostja menetluskulusid kandma. Esimese astme kohtu otsus
5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise tagasiulatuvalt alates 04.02.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2632 krooni. Menetluskulud jäid poolte kanda võrdsetes osades. Kohus arvestas asjaoluga, et kostja ülalpidamisel oli veel teinegi laps, kes kostja väite kohaselt ei käinud lasteaias ning vajas pidevalt kõrvalabi. Kohus ei nõustunud kostja väitega nagu oleks hageja varanduslik seis parem kui kostjal. Hageja sissetulekuks oli töötasu 9 000 krooni kuus ning temale kuulus XXXXXX vallas asuv korteriomand, mis oli hageja ja tema poja eluasemeks. Kohus asus seisukohale, et vanema varanduslikku seisu ei tule määrata üksnes tema igakuiste 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-29907 sissetulekute (töötasu, toetus, pension) järgi vaid arvestada tuleb ka muu varaga. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele oli kostja omandis järgmine kinnisvara: 4 korteriomandit XXX alevikus XXXXXXXXX, samas alevikus kinnistu XXXXXXXXX ja kinnistu XXXXX alevikus ning ½ kaasomandist XXXXXXXX. Kostja omandis oli ka kaks sõidukit: Opel Astra v.a. 1996 ja Peugeot v.a.

1. Kohus leidis, et kostjal oli võimalik osa varast võõrandada, et täita oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust vähemalt lapse põhivajaduste ulatuses. Eespool toodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et arvestades kostjale kuuluva vara suurust, oli tal võimalik maksta elatist vähemalt miinimumsummas oma lapse A. B.i ülalpidamiseks. Kohus leidis, et põhjendatud elatise suurusele 2 175 kroonile tuli hageja taotlusel lisada juurde ka tulumaks. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osaliselt ja mõista välja hageja kasuks elatis summas 1500 krooni kuus. Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et tal ei ole võimalik poolte ühise poja ülalpidamiseks 2632 krooni kuus maksta, kuna tema sissetulekud seda ei võimalda. Kostja elukaaslase sissetulek ühes kuus koos riiklike toetustega on 9541 krooni, millest läheb alimentideks 1500 krooni, laenuks 684 krooni, maja kindlustuseks 461 krooni, kommunaalkuludeks 200 krooni, elektrile 1200 krooni, kuukaardile 300 krooni, lasteaiale 500 krooni, kütusele 4500 krooni, kokku 9545 krooni kuus. Kostja miinimumpalk läheb söögile, muid kulutusi ei ole kostjal paraku võimalik teha, kui siis väga kaalutletult ja minimaalselt (näiteks riided). Kostja isa saab pensioni 3900 krooni kuus, millest läheb kommunaalmakseteks 2500 krooni, ülejäänud 1400 krooni jääb toidule, millest enamik läheb suitsule ja alkoholile, kuna kostja isa on alkohoolik. Enda varandusliku seisu kohta märgib kostja, et kõik on soetatud elukaaslasega koos, ühisest rahast, kuid vara müümine pole viimase 3 aasta jooksul, pingutustest vaatamata, õnnestunud. Kostja on nõus elatise maksmise katteks loovutama hagejale korteri XXXX, XXXXXXXXX, kuid seda vaid tingimusel, et see vabastab kostja edaspidistest kohustustest poolte ühise lapse ja hageja ees. Vastustaja seisukoht
3. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasja materjale arvestades põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine summas 2175 krooni kuus. Seda ületavas osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus ülalpidamiskohustust mittetäitvalt lapsevanemalt teise vanema kasuks välja elatise. Sama paragrahvi
5. lõike kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda vanemate võimalustest ja lapse vajadustest. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal ja kostjal on ühine laps, ja et kostja peab alaneja suhtes täitma ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad selle üle, millised on lapse vajadused ja millises ulatuses on kostja võimeline ülalpidamiskohustust täitma. Seega tuleb kontrollida lapse vajadusi ja kostja varanduslikku olukorda.
6. Hageja väitis hagiavalduses, et lapse vajadused on sellised, et nende rahuldamiseks kulub 8 000 krooni kuus. Hageja väitis, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus: eluasemele 1400 krooni, toidule 1300 krooni, transpordile 200 krooni, sidekuludele 400 krooni, tervishoiule 800 krooni, hügieenitarvetele 600 krooni, koolikohustusele 600 krooni, 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-29907 riietele ja jalanõudele 1000 krooni, muudeks vältimatuteks kulutusteks (treeningud, meelelahutus) 1700 krooni (vt t lk 7). Hageja esitas menetluse kestel, kohtu nõudmise täitmiseks, lapse vajaduste tõendamiseks tšekid. Hageja soovis nendega tõendada lapse vajadusi. Maakohus märkis vaidlustatud kohtuotsuses, et kostja ei vaielnud kulutuste suurusele vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades kostjapoolset vajadustega mittenõustumise osas vastuväidete esitamata jätmist käsitleda omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 tähenduses, sest vastavate väidetega selgesõnalist nõustumist kostja ei väljendanud ning ka omaksvõtu eeldust ei saa järeldada, sest kostja vaidles hagile vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja usutavaks muutnud seda, et lapse vajadused ulatuvad 8000 kroonini kuus. Hageja on piirdunud üksnes lapse vajaduste nimetamisega 9 kuluartikli osas. Kulutuste tegemine sellises summas ei ole lahti seletatud. Hageja ei ole lahti seletanud ega usutavaks muutnud seda, miks on lapse vajadused sellised, et teha tuleks kulutusi vähemalt sellistes summades. 8000-krooni suurused kulutused ületavad oluliselt keskmist. Ka konkreetsed tšekid lapse selliseid vajadusi ei tõenda. Tšekid saaksid tõendada, et lapse suhtes on konkreetseid kulutusi tehtud, kuid ka nende pinnalt ei nähtu, et kulutusi oleks tehtud sellises summas. Isegi kui kulutusi oleks sellises summas tehtud, ei saaks sellest veel iseenesest järeldada, et kõik kulutused on lapsele vajalikud. Eespool toodust tulenevalt saab kohus lapse kulutuste kindlaksmääramisel lähtuda PKS § 61 lg-st 4, mille kohaselt ei tohi väljamõistetava elatusraha suurus jääda alla poole alampalgast, mis käesoleval ajal on 2175 krooni kuus. Kohus ei nõustu seejuures maakohtuga, et lisaks PKS § 61 lg-s 4 sätestatud summale (2175 krooni) peab kostja kandma ka sellelt summalt arvestatava tulumaksuosa. Selleks, et nõuda elatist miinimumi ületavas osas, peab hageja ära tõendama, et lapse vajadused on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Seda aga käesoleva vaidluse raames tõendatuks lugeda ei saa. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2175 krooni kuus. Vastav kohtu järeldus ei välista elatise suurendamise hagi esitamist tulevikus, seda juhul, kui hageja esitab tõendid, mille alusel saab järeldada, et lapse vajadused on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mis puudutab kostja varalist olukorda ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid põhjendusi üle kordama ei hakka. Apellatsioonkaebuses esitatud kostja varalist seisundit puudutavate vastuväidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et elatisnõude lahendamisel tuleb arvestada kostja varalist olukorda, mis lisaks perioodilistele sissetulekutele hõlmab ka muud kostjale kuuluvat vara. Maakohus on kostja varalist olukorda hinnates õigesti lähtunud sellest, et kostjale kuulub korteriomandite ja kinnisasjade näol piisavalt muud vara, mille arvelt on võimalik seaduses sätestatud ülalpidamiskohustust täita. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et talle kuuluvat vara ei ole praeguse turuolukorra tõttu võimalik võõrandada, on paljasõnalised. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kostja on teinud korteriomandite ja kinnisasjade müümiseks piisava pingutuse ning seejuures üritanud neid võõrandada kohase hinnaga. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda eeldusest, et kohaliku keskmise müügihinnaga on võimalik korteriomandeid ja kinnisasju ka praeguses majandusolukorras võõrandada. 9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mis puudutab seda, et elatis tuleb välja mõista alates 04.02.2009.a ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vastavaid põhjendusi üle kordama ei hakka. 10. Eespool toodust tulenevalt kuulub elatishagi rahuldamisele ning kostjalt hagejale A. B.´i ülalpidamiseks väljamõistmisele elatis summas 2175 krooni kuus. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-09-29907

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Elatisenõude vähendamiseks ei anna alust kostja majanduslikku olukorda ja kostja ning tema muude ülalpeetavate vajadusi puudutavad väited, sest kohus leidis, et kostjal on muud vara, mille arvelt A. B.´i suhtes ülalpidamiskohustust täita. Elatisnõude rahuldamine ei sõltu sellest, kas hageja ja kostja kooselu lõppes hagejast või kostjast tulenevatel asjaoludel. Samuti ei mõjuta elatisnõude rahuldamist see, kui kostja sugulased teevad kostja lapsele kingitusi. Elatise alla miinimumi rahuldamist ei saa tingida ka see, et kostja nimetab apellatsioonkaebuses oma poega võõraks lapseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest reeglist saab kõrvale kalduda juhul, kui see oleks ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul antud juhul seaduses sätestatud reeglist kõrvalekaldumise aluseid ei ole, mistõttu jäävad nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 5