← Eesti

2-09-8206/18

Obsah (7)§ 218§ 187§ 231§ 230§ 657§ 656§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-09-8206 Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

  1. Pooltel on kolm last: XX.XX.XXXX sündinud M. L., XX.XX.XXXX sündinud M. L. ja XX.XX.XXXX sündinud K. L.. Poolte abielu lahutati 16.03.
  2. Kaks nooremat last elavad vahelduvat nii hageja kui kostja juures, vanim aga valdavalt hageja juures. Kostja töötab laeval viibides 1-1, 5 kuud tööl ja umbes sama aja kodus. Kuni 2007 aasta lõpuni ei olnud probleeme laste toetamisega, hageja kontole laekus lastetoetus Soomest, mis oli umbes 5200 krooni. 2009 vormistas aga kostja hageja teadmata lastetoetuse ülekanded enda kontole ning on tasunud elatist
  3. aasta jaanuaris lastele 3300 krooni, veebruaris samuti 3300 krooni. Kostja põhjendas lastetoetuste enda kontole kandmist asjaoluga, et soovib säästa laste tuleviku jaoks. Hagejale teadaolevalt on kostja kuupalk netosummas 56 000 krooni, talle kuulub kinnistu XXXXXXXX, kus on 8–toaline elamu. Hageja sissetulek on 22 000 krooni. Hagejale kuulub kinnistu XXXXXXXXX väärtusega 295 000 krooni ja pangalaenuga soetatud korter XXXXXXXXX.
  4. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde välja mõista 3000 krooni elatisraha iga lapse kohta alates kohtuotsuse tegemisest. Kostja vastus.
  5. Kostja vaidles hagile vastu. Õige ei ole väide, et vähemalt 60% ajast elavad lapsed koos emaga. Kostja arvestuse kohaselt on eelnenud aasta jooksul olnud M. hageja juures 241 päeva, N. T. ja L. 96 päeva ja kostja juures 28 päeva, M. ja K. aga hageja juures 177 päeva ja kostja juures 189 päeva. Kostja arvates tuleks lugeda laste liikumist ühe ja teise vanema juures 50 % ja 50% %. Kostja pakkus hagejale kokkulepet, et maksab hagejale iga kuu 3000 krooni, kui lapsed on hageja juures. Kostja soovis, et lastetoetus jääks tema arvele, et koguda suuremate ostude ja kulutuste jaoks raha. Kostja palub arvestada, et ta on uuesti abiellunud ning tal tuleb ülal pidada XX.XX.XXXX sündinud last ja abikaasat. Kostja leiab, et kulutused lastele kuus on 4700-4750 krooni.
  6. Kohtuistungil kostja täpsustas, et eelmisel aastal viibis ta tööl 3,5 kuud, sel aastal võib – olla 5,5 kuud, netopalgana on sissetulek 43 000 krooni. Maakohtu otsus
  7. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja elatisraha 3000 krooni igakuiselt tütar M.i, 3000 krooni tütar M. ja 3000 krooni poeg K.i ülalpidamiseks alates 02.11.2009 kuni 2

(7)laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras H. N. kasuks.
  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lapsed on ema ülalpidamisel, kui nad viibivad ema juures ja isa ülalpidamisel, kui nad on isa juures. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine.
  2. Pooltel on sisuliselt vaidlus väljamõistetava elatisraha aja osas, ehk kas kostjal tuleks tasuda elatisraha igal kuul või vaid sel ajal, kui lapsed viibivad ema juures. Kostja vaidlustab hagetava elatisraha tasumist ajal, mil lapsed viibivad tema juures. 15.10.2009 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et kui lapsed viibivad tema juures, on ta katnud laste ülalpidamiskulud, kui lapsed on viibinud hageja juures, on ta tasunud 100 krooni päevas. Kostja on kohtuistungil märkinud, et on nõus tasuma igakuiselt 3000 krooni kuus aja eest, kui lapsed on ema juures.
  3. Lastetoetus 5200 krooni laekub kostja arveldusarvele, mida kostja kinnitas.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

  1. Lisaks laste vajadustele on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt vanemate varanduslik olukord. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-03-08 punktis 17 märkinud, et kõigepealt tuleb kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused, seejärel tuleb määrata kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks tuleb, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustada missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma.
  2. Hageja on arvestanud kulud M.i ülalpidamiseks 8392 kuus, M. ülalpidamiseks 6604.74 krooni ning K.i ülalpidamiseks 5634 krooni. Hageja on arvestanud elatise osaks mida kostja peaks kandma 3000 krooni, arvestades ka asjaolu, et elatis on deklareeritav tuluna. Elatise suuruse arvestamisel on hageja kohtu hinnangul viidanud põhjendatult kohustusele tasuda sellele summalt tulumaksu, mida ta reaalselt ei saa lapse huvides kasutada. Kohtu hinnangul on kostja vaid paljasõnaliselt väitnud, et hageja poolt esiletoodud kulutused lastele on ülepaisutatud. Kostja on esitanud kulutused lastele, mida tema on teinud, kui lapsed on isa juures, mis sisuliselt kattuvad.
  3. Elatise suuruse kindlakstegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esiletoomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kohtu arvates lugeda kostja sissetulek suuremaks, kostjal on ka üks alaealine lisaks ülal pidada. Hagejal puuduvad peale ühiste laste teised isikud, keda ta on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Hageja väitel saab ta 21 973 krooni netopalgana töötasu. Kostja on esitanud tõendi ja kinnitanud, et tema sissetulek on netotasuna 43 876 krooni. Muud tuluallikad pooltel puuduvad.
  4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-08 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste 3

(7)kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Antud vaidluses on ilmselge, et lapsed on osa ajast ka isa elukohas ja tema ülal pidada. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et lapsed on temaga kui ta ei viibi tööl, sealjuures märkides, et eelmisel aastal oli ta tööl ca 3, 5 kuud, sel aastal 5,5 kuud ning kui lapsed on emaga, tasub ta päevas 100 krooni. Samas on kostja esile toonud, et üks lastest viibis 96 päeva XXXXX XXXXXXXXXX või XXXXXXXXXX, kus on kulud lapsele sõltumata sealviibimisest. Kohtu hinnangul laste viibimine isa juures ei ole igakuiselt kindlatel aegadel ja sõltub tema töögraafikust, isale laekub piisavalt suur lastetoetus ning seega tasutav elatis hagejale ei ole piisav. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Soome Vabariigist saadav lastetoetus summas 5200 krooni laekub kostja arveldusarvele, kelle väitel teeb ta selle summa arvelt lastele suuremaid kulutusi. Samas kui arvestada, et kolm last elavad ema elukohas, kuid viibivad ka isa juures, kui ta ei ole seotud tööülesannetega, ei ole kohtu hinnangul kostja poolt tasutav summa piisav, et katta kõiki vajalikke ja sealjuures ka ootamatuid ning ühekordseid kulutusi. Ainuüksi asjaolu, et lapsed viibivad nii ema kui isa juures enam- vähem võrdse aja ei ole määrav, sest oluline on siiski kulutuste katmine ja lastega seotud arvete maksmine, sh eluasemekulu. Seega loeb kohus esitatud hagi põhjendatuks.
  1. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaseks summaks 3000 krooni lapse kohta. Seega kui arvestada, et vanemate varanduslik olukord ei ole võrdne, kostjal on see pisut suurem ja tema arvele laekub 5200 krooni lastetoetust, ning ta omab ühte ülalpeetavat lisaks, siis on ca 3000 krooni (ilma tulumaksusummata ca 2370 krooni) krooni lapse kohta arvestades nende igapäevaseid vajadusi kohtu hinnangul piisav igakuine elatis. Apellatsioonkaebus
  2. M. J. L. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rah ul d a mat a .
  3. Ebaõige on kohtuotsuse põhj endavas osas märgitu, et pooltel on sisuliselt vaidlus väljamõistetava elatisraha aja osas, ehk kas kostjal tuleks tasuda elatisraha igal kuul või vaid sel ajal kui lapsed v i i b i v a d ema juures.
  4. Apellandi hinnangul on vaidluse esemeks hoopis asjaolu, et kas on õige ja seadusele va st a v nõu da elatise väljamõistmist tingimusel kui kostja täidab ülalpidamiskohust ning kui ta on tõendanud, et ta on seda teinud piisaval määral.
  5. Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Eeltoodust tulenevalt 4
(7)ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema nä i da tud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest Kui lapsel on vah el duv elukoht ja laps vi i b i b mõlema v a n e m a juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad v a n e m a d t äi d ava d ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. 18. Kohus on vääralt jaga nud tõendamiskoormise.

§ 230

lg 1 järgi peab ku m b k i pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema n õud ed ja vastuväited. Seega pidi hageja elatise nõudes tõendama eelkõige laste mõistlikke vajadusi. Hagiavaldusele olid lisatud tabelid, mis hageja arvates pidanuksid tõendama laste vajalikke kulutusi, kuid tabelitele ei olnud lisatud ühtegi kulu dokumenti ega muud tõendit, et tabelites märgitud kulutusi hageja ka faktiliselt kan n a b. Seetõttu märkis kostja vastuväidetes hagile, et tabelitejärgsed kulud on paljasõnalised. Tabelitejärgseid kulusid ei tõendanud hageja ka hilisema menetluse käigus. Kohtuotsuses leiab aga märkimist, et kohu hinnangul on kostja vaid paljasõnaliselt väitnud, et hageja poolt esitatud kulutused lastele on ülepaisutatud.

  1. Apell andi arvates kahjustab kohtuotsus laste huvisid, kuna kostja on kandnud 2009 üheksa kuuga laste ülalpidamiskulusid s umma s 93 576 krooni s o.10 397 krooni kuus, arvestades ka Soomest laekuva lastetoetuse arvel tehtud kulutusi summas 13 557 krooni, siis on ne e d a rv u d vast avalt 107 133 krooni ehk 11 903 krooni kuus. K a e v a t a v a kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatisraha kok ku summas 9000 krooni kuus, ilma tuluma ksut a 711O krooni kuus. Seega väheneksid laste ülalpidamiskulud kohtuotsuse jõustumisel oluliselt. Lisaks eeltoodule kaotab kostja õiguse saada Soome riigilt lastetoetust, kuna kohtuotsusest tulenevalt on laste ülalpidajaks hageja. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. H. N. peab kohtuotsust õigeks. Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 22. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 230lg-te 1 ja 2 järgi peab 5

(7)kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
  1. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-03-08 antud juhiste kohaselt tuleb selleks kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus).
  2. Kohus märgib otsuses õigesti, et elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem sel ajal, mil laps tema juures viibib. Samas ei ole kohus neid asjaolusid kindlaks teinud. Käesoleval juhul elavad lapsed enam-vähem võrdse aja mõlema vanema juures ning kumbki vanem on esitanud ka tabelid lastele tehtavatest kulutustest. Kohus ei ole neid tabeleid analüüsinud ega selgitanud välja laste tegelikke vajadusi. Kuna mõlemad vanemad on kandnud laste ülalpidamiskulutusi, tuleb tuvastada, milliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks ja millises määras on teinud kulutusi kumbki lapsevanem. Selleks peab kohus andma pooltele võimaluse nende poolt tehtavad kulutused täpsemalt lahti kirjutada ja põhjendada ning teise poole poolt tehtavatele kulutustele vastu vaielda. Vajadusel peab kumbki pool oma väiteid tõendama. Eeltoodu alusel saab kindlaks määrata, kui suures osas peab kostja ülalpidamiskulusid kandma ja kui suures osas on ta seda teinud. Alles seejärel saab otsustada, kas kostja on laste ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud või mitte ning kas on alust elatise väljamõistmiseks ning millises summas.
  3. Vanemate varalise seisundi kohta tuleb anda hinnang juhul, kui vaieldakse selle üle, kas vanem suudab anda lapsele elatist, lähtudes lapse vajadustest. Maakohus, hinnates poolte varalist seisundist, on jätnud tähelepanuta kostja väited, et tema ülalpidamisel on veel ka lapsega kodus olev abikaasa ning temalt elatise väljamõistmisel Soome riik lastetoetust enam ei maksa.
  4. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud oma seisukohta mõista kõigi laste ülalpidamiseks võrdselt 3000 krooni kuus, samas kui hageja on välja toonud erinevad kulutused lastele, kusjuures kulutuste suurus erineb oluliselt.
  5. Maakohus märkis õigesti, et elatist saav lapsevanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu, mida tuleb arvestada elatise summa kindlaksmääramisel, samas ei ole kohus arvestanud teise ja kolmanda lapse suhtes kehtiva tulumaksusoodustusega ega selgitanud välja, kes seda soodustust kasutab.
  6. Kuna maakohus ei ole tuvastanud laste mõistlikke vajadusi ega määranud kindlaks kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks, samuti ei ole vastanud kostja väidetele ega andnud hinnangut tõenditele, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja

§ 688lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. 6

(7)29. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. G. Kivinurm M. Klaar Ü. Jänes 7
(7)8
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.