3-09-1315/23

3-09-1315 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1315 Haldusasi I. P´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Are Vallavalitsuse 15.05.2009 otsus nr 12/417; - tühistada Are Vallavolikogu 15.05.2009 otsus nr 13 Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja I. P ja tema esindaja vandeadvokaat Raul Oberg, Vastustajad Are Vallavolikogu ja Are Vallavalitsus ning nende esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar, Kolmas isik J. H. RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata I. P´i kaebus haldusasjas nr 3-09-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. veebruaril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 15.05.2009 Are Vallavolikogu otsusega nr 13 otsustati võõrandada J. H´ile otsustus korras Are valla omandis olev Are vallas Are alevikus asuv Jõesauna kinnistu (tl 10-11). 15.09.2009 Are Vallavalitsuse otsusega nr 1-2/417 teatati I. P´ile, et tema avaldus võõrandada Jõesauna kinnistu otsustuskorras avaldajale jäeti läbivaatamata (tl 12). 15.06.2009 edastas kaebaja kaebuse halduskohtule volikogu ja vallavalitsuse otsusele (tl 5). 1 3-09-1315 12.08.2009 esitasid vastustajad vastuväited kaebusele (tl 21-25). 19.10.2009 kaasati menetlusse kolmanda isikuna J. H (tl 46). 16.11.2009 esitas kaebuse osas arvamuse kolmas isik (tl 52-53). 01.12.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 55-56). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt sai ta volikogu liikmena 11.05.2009 Are Vallavolikogu 15.05.2009 otsuse nr 13 eelnõu. Kaebajale ei olnud enne seda teada vallavalitsuse soov Jõesauna kinnistu võõrandamise kohta. Kaebaja on pikaajaliselt soovinud nimetatud kinnistust omandada valla poolt määratud tingimustel. Viibides 11.05.2009 vallavanema vastuvõtul, selgitas vallavanem, et kinnistu müük J. H´ile on sisuliselt otsustatud. Siiski esitas kaebaja 12.05.2009 vallavolikogule kui ka vallavalitsusele avalduse kinnistu omandamiseks. 13.05.2009 teatas vallavalitsus, et tema avaldus on esitatud puudustega, mis paluti kõrvaldada 14.05.
6. Kaebaja viis oma vastuse vallavalitsusse 14.05.2009 hommikul ning sama päeva õhtul teatati talle, et osa puuduseid on kõrvaldamata ning kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15.09.2009 kella 09.00-ni. Kuna puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oli ilmselgelt liiga lühike, ei suutnud kaebaja talle antud tähtajaks nõutud puuduseid kõrvaldada. Seejärel sai kaebaja 15.09.2009 kella 12.00 paiku Are Vallavalitsuse otsuse, milles teatati tema avalduse läbivaatamata jätmisest. Samal päeval 14.00 paiku võttis Are Vallavolikogu vastu otsuse nr 13 p 1, millega otsustati Jõesauna kinnistu võõrandada J. H´ile. Kaebaja hinnangul on kaevatavate otsuste vastuvõtmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja haldusmenetluses kehtivat õiguste kaitse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Kaebaja hinnangul toimus kaebaja avalduse menetlemine vaid formaalsetel põhjustel, eesmärgiga jätta mulje õiguspärasest menetlusest. Are Vallavolikogu 18.06.2004 määrusega nr 8 on kinnitatud vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. Korral kohaselt otsustab valla vara võõrandamise vallavolikogu, kui vara müügihind on üle 100 000 krooni, vallavara võõrandamise korraldajaks vallavalitsus. Vara võõrandamisel otsustuskorras määrab vara võõrandamise korra võõrandamise otsustaja. Seega pidanud vallavolikogu antud juhul enne Jõesauna kinnistu müügi alustamist kindlaks määrama korra, mil viisil kinnistu müüakse, sellest teavitama huvitatud isikuid ning seejärel otsustama, kellele vara müüakse. Kaebaja hinnangul on vaidlusaluse kinnistu müümise otsustamine vastuolus antud korraga. Kaebaja sai kinnistu võõrandamisest teada volikogu liikmena meili teel 11.05.
7. Otsuse kohaselt esitas J. H kinnistu ostusoovi vallavalitsusele samuti 11.05.2009, seega samal päeval kui kaebaja sai volikogu 15.05.2009 otsuse eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamise kohta avaldajale. Kaebaja on seisukohal, et vastustajad on avalikkust kaasamata ja ettenähtud korda rikkudes otsustanud juba mõni aega varem kinnistu müügi J. H´ile. Kaebuse kohaselt on õigusvastane kaebaja avalduse menetlemine vallavalitsus poolt. Vallavalitsus andis kaebajale ebamõistlikult lühikesed tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja avalduse nõuetekohaseks menetlemiseks tulnuks vallavalitsusel vastav eelnõu volikogust tagasi võtta. Nõude esitada vara võõrandamise osas argumendid sai kaebaja 14.05.2009 tööpäeva lõpus. Vallavalitsus on omapoolsed selgitamis- ja abistamiskohustused kaebaja suhtes täitnud vaid formaalselt, ilmutamata valmidust koostööks kaebajaga. Kui vallavalitsus oleks lahendanud tema avalduse nõuetekohaselt, oleks kaebajal olnud võimalik kõrvaldada avaldusest kõik vallavalitsuse poolt märgitud puudused ning oleks saanud koos kolmanda isikuga osaleda kinnistu müügiprotsessis. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vallavolikogu kaevatava otsusega otsustati Jõesauna kinnistu võõrandada J. H´ile, pannes talle lisakohustused kinnistu korrastamisel. Otsuse p 3 kohustati J. H´it võõrandama vallavalitsusele ehitatava kergliiklustee alla kaks maaüksust ning säilitama talle kuuluval metsakinnistul metsa aleviku kaitsehaljastusena. 2 3-09-1315 Vallavolikogul on kaebuses käsitletud korral alusel õigus ja kohustus valla nimel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Vallavaraga tehingute sooritamisel tuleb vältida kahju ja saada vallale võimalikult suurt kasu. Antud põhimõtetest tulenevalt on vallavara valitsemiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ettenähtud erinevad viisid. Vallavara valitseja on õigustatud valima, kuidas saada vallale kõige suuremat kasu Jõesauna kinnistust. Otsustuskorras toimimine kaotab mõtte kui selleks tuleks läbi viia kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud menetlus. Huvitatud isikute ringi väljaselgitamine eeldab kas vara enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist. Vallavara otsustuskorras võõrandamine toimub igakordse otsuse alusel lähtudes korra § 26 lg
8. Jõesauna kinnistu võõrandamise esialgse eelnõu esitas vallavalitsus volikogule 13.04.2009 ning tehti ettepanek võõrandada kinnistu eelläbirääkimistega pakkumise kaudu. 15.04.2009 toimus volikogu eelarve- ja arengukomisjoni koosolek, kuhu oli teiste hulgas kutsutud ka kaebaja. Komisjon arutas eelnõud ja tegi volikogule ettepaneku müüa kinnistu otsustuskorras. Vallavolikogu 17.04.2009 istungil soovitas volikogu vallal esitada eelnõu kinnistu võõrandamiseks ja J. H´ile kuuluvate kergliiklusteede alla jääva kahe maaüksuse omandamiseks. Kaebaja viibis samuti volikogu istungil. Seega oli kaebajale juba aprilli kuus teada valla soov kinnistu võõrandamiseks. Kaebaja subjektiivne õigus omandada valla vara ei ole absoluutne. Vallavara saab omandada vaid nõuete kohaselt teatud korral alusel. Kord võimaldab vallavara valitsejal otsustada vara võõrandamise viis. Kaebajat ei saanud võrrelda J. H´ga, kuna kaebaja omandis ei olnud maatükke, mille kaudu tuli ehitada kergliiklustee. Isiku kaebeõigus ei hõlma juhte, kui isik võib esitada kaebuse avaliku õiguse põhimõtete rikkumisest tulenevalt. Kinnistu võõrandamine otsustati 9 poolt häälega, kaebaja arutelust ega hääletamisest osa ei võtnud, lahkudes volikogu ruumist. Kaebaja vaidlustas otsuse tervikuna ka nendes punktides, mille osas kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja esitas vallavalitsusele avalduse kinnistu ostmiseks 12.05.2009, kuigi teadis selle võõrandamise soovist juba alates 13.04.
9. Volikogu liikmena oli ta teadlik eelnõude menetlemise korrast. Vallavalitsus püüdis kaebaja avaldust menetleda. Kuna avaldus ei vastanud korras sätestatud nõuetele, tegi vallavalitsus kaebajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Lühikese tähtaja tingis soov esitada kaebaja avaldus volikogule koos vastava eelnõuga. Kuigi puudused olid kergelt kõrvaldatavad, kõrvaldas kaebaja need osaliselt, mistõttu anti talle täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Määratud tähtajaks kaebaja puuduseid ei kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust talle antud tähtaja pikendamiseks. Puudused olid olulised: puudus ostuhinna pakkumine ja tasumata oli tagatisraha. Vallavalitsus jättis õigustatult avalduse läbivaatamata. Ka juhul, kui haldusmenetlust ei viidud läbi nõuetekohaselt, ei saavuta kaebaja oma eesmärki – omandada kinnistu. Vallavolikogu otsus on tänaseks täidetud, sõlmitud on ostu-müügilepingud ja Jõesauna kinnistu on kantud J. H´i nimele. Kolmas isik esitatud kaebust ei tunnista. Kolmanda isiku hinnangul on kaebus alusetu, ei ole esitatud avalikes huvides ega kajasta kaebaja enda huve. Kaevatavad otsused on tehtud valla huvides ning menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kaevatava otsusega otsustati müüa Jõesauna kinnistu kolmandale isikule. Sama otsusega pandi kolmandale isikule kohustus võõrandada vallale osa oma maadest kergliiklustee ehitamiseks, samuti reaalkoormatise seadmise kohustusega säilitada kolmandale isikule kuuluv mets Are kaitsehaljastusena. J. H esitas vallavalitusele avalduse sooviga omandada Jõesauna kinnistu. Antud kinnistu piirneb kolmandale isikule kuuluva kinnistuga ning juurdepääs Jõesauna kinnistule on läbi kolmandale isikule kuuluva kinnistu. Vallavalitsuse ettepanekul tasu J. H ka käsiraha valla kassasse. Vallal on õigus otsustada vara võõrandamise viis. Kuna kaebaja ei esitanud nõuetekohast avaldust ega tasunud käsiraha, puudus volikogul alus ostaja osas valiku tegemisel. Volikogu otsuse täitmiseks sõlmis kolmas isik 05.06.2009 Are vallaga talle kuuluva P kinnistu jagamise lepingu, mille tagajärjel müüdi tekkinud kinnistud Are vallale teede ehitamiseks ja seati reaalkoormatis P kinnistule. 12.06.2009 sõlmisid osapooled Jõesauna kinnistu 3 3-09-1315 müügilepingu. Vastavad kanded kinnistusraamatus on tehtud ning Jõesauna kinnistu on koormatud hüpoteegiga SEB panga kasuks. Vallavalitsuse otsuse vaidlustamise osas ühineb kolmas isik vastustaja seisukohtades antud asjas. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatavate haldusaktide tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
10. Kaebus on esitatud 15.06.2009 vastustaja 15.05.2009 haldusaktidele. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja vaidlustas Are Vallavolikogu 15.05.2009 otsuse nr 13 tervikuna. Kaebaja selgituste kohaselt oli tal soov omandada Jõesauna kinnistu. Kaebuse kohaselt on kaebaja sisuliselt vaidlustanud vastustajate poolt vastuvõetud otsused eelneva kohase menetluse puudumise põhjusel. Vaidlusaluse kinnistu võõrandamine otsustuskorras J. H´ile rikub kaebaja hinnangul avaliku õiguse põhimõtet, võrdse kohtlemise põhimõtet ning haldusmenetluses kehtivat õiguste kaitse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Samas ei ole kaebaja esitanud põhjendatud väiteid volikogu otsuse nr 13 p 2 (otsustuskorras võõrandamise lähtetingimused) ja p 3 ( ostja kohustused) vaidlustamiseks. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida kaebaja ei ole välja toonud. Seetõttu annab kohus antud asjas hinnangu nendele asjaoludele, mida kaebaja on kaebuses käsitlenud. Are Vallavolikogu 15.05.2009 otsusega nr 13 otsustati vallale kuuluv Jõesauna kinnistu võõrandada otsustuskorras J. H´ile (tl 10-11). Valla vara on mõeldud eelkõige avalike ülesannete täitmiseks ning vallale kuuluva vara käsutamine on avalik-õiguslik haldustegevus. Valla vara võõrandamise otsustamisel tuleb lähtuda avaliku õiguse põhimõtetest, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhiseaduse § 154 lg 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ulatuslik korraldusõigus oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel. Seetõttu saab kohus kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, kuid ei saa hinnata selle otstarbekust. Lähtudes KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 on vallavolikogu pädevuses kehtestada valla vara valitsemise kord. Are vallavolikogu
11. juuni 2004.a määrusega nr 8 on kehtestatud Are vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi „kord“ vastavas käändes). Jõesauna kinnistu otsustati volikogu otsusega võõrandada otsustuskorras 150 000 krooni eest (tl 11). Vallavara võõrandamise otsustab korra § 18 lg 1 p 1 alap. b alusel volikogu, kui otsustuskorras võõrandatava vara müügihind on 100 000 krooni või üle selle. Lähtudes korra § 19 lg 1 p 3, lg 2 võib vallavara võõrandamine toimuda müümisel otsustuskorras ning vallavara võõrandamise korra määrab kindlaks võõrandamise otsustaja. Seega on Jõesauna kinnistu võõrandamise otsus vastuvõetud ja võõrandamise kord otsustatud pädeva organi poolt. Vallavara võõrandamine otsustuskorras on reguleeritud korra §
12. Käsitletud paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt võib vallavara võõrandada tasu eest otsustuskorras igakordse otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. Seega pidi vald vara võõrandamisel otsustuskorras arvestama eelkõige avalikku huvi ja kinnistu võõrandamise eesmärki. Vallavolikogu otsuse kohaselt on otsuskorras võõrandamine J. H´ile vajalik avalikes huvides. Otsuses on toodud faktilised asjaolud, mille hindamisel on jõutud järeldusele, et antud 4 3-09-1315 otsusega saavutatakse rahvale vajaliku kergliiklustee väljaehitamine ja jõeäärese kinnistu korrastamine. Otsuse resolutsioonis on loetletud võõrandamise lähtetingimused ning osapoolte kohustused kinnistu võõrandamisel (tl 10-11). Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla volikogu otsuses nr 13 toodud faktilisi asjaolusid ega otsusega sisustatud avaliku huvi antud asjas. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et temale kinnistu võõrandamisel oleks olnud samuti võimalik tagada otsuses kirjeldatud avaliku huvi realiseerumine ning võõrandamise lähtetingimuste täitmine. Asjaolusid, mis välistaksid/keelaksid Jõesauna kinnistu võõrandamise J. H´i poolt, kohus asjas ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, millest tulenevalt saab väita, et valla ja J. Hi vahel sõlmitud tehing on seadusega vastuolus. Kaebuse kohaselt on kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et Jõesauna kinnistu võõrandamise menetlemine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda kinnistu võõrandamise menetluses ning teha omapoolseid pakkumisi. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolu, et kaebaja soovis kinnistut omandada tuletada tema subjektiivsete õiguste rikkumist Jõesauna kinnistu võõrandamisel. Kaebaja soovist võib tuleneda küll tema huvi vaidlusaluse kinnistu vastu, kuid mitte tema subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebajal ei ole otsest subjektiivset õigust saada vaidlusalune maatükk just enda kasutusse. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka kaevatavate otsuste õigusvastasus ei too iseenesest kaasa kinnistu võõrandamise tühisust. Asjas esitatud tõendite kohaselt olid Jõesauna kinnistu võõrandamine ja võõrandamise tingimused vallas päevakorral alates aprillist
13. Antud küsimuses toimusid vallavolikogu istungid, kinnistu võõrandamist arutati eelarve- ja arengukomisjonis, millest võttis osa ka kaebaja (tl 26-32). Seega ei toimunud kinnistu võõrandamise küsimuse lahendamine „kabineti vaikuses“ nagu märgib kaebaja oma kaebuses. Kaebajale kui volikogu liikmele oli alates 13.04.2009 teada valla soov Jõesauna kinnistu võõrandamiseks. Kaebaja poolt Are Vallavalitsusele esitatud avaldustest nähtuvalt oli tal võimalik teha omapoolseid pakkumisi kinnistu omandamiseks, kuid kaebaja hinnangul ei saanud ta neid teha, sest kaebaja avaldusest saab järeldada, et tema sooviks oli osaleda Jõesauna kinnistu enampakkumisel (tl 37). Asjaolu, et vald soovib võõrandada valla vara ei tekita iseenesest õiguspärast ootust, vara võõrandamisest teavitatakse laia isikute ringi (müük enampakkumise korras; müük eelläbirääkimistega pakkumise korras), sest vara võidakse võõrandada ka otsustuskorras. Vallavolikogu lähtus kinnistu otsustuskorras võõrandamisel otsuses kirjeldatud asjaoludest ning kinnistu otsustuskorras müümisega ei saanud vald rikkuda kaebaja õigusi enampakkumise korras. Kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Samas tuleb valla vara võõrandamisel avalikes huvides vallal avalike huvide kõrval arvestada ka elanik(e)u huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse valla poolt eraisikutele pakutavaid kinnistuid ning huvi, et vald ei eelistaks põhjendamatult teisi isikud. Kaebajal võib olla huvi Jõesauna kinnistu omandamiseks, kuid selle asjaolu hindamisel tuleb arvestada tema erahuvi kaalukust võrreldes avaliku huviga ja kolmanda isiku huviga. Jõesauna kinnistu piirneb J. H´ile kuuluva kinnistuga ning sellele juurdepääs on võimalik vaid üle J. H´ile kuuluva kinnistu, mida kasutatakse kolmanda isiku poolt. Avalike huvide seisukohalt on oluline, et kolmas isik võtab endale kohustuse võõrandada kergliiklustee alla jäävad kaks maaüksust ning säilitab temale kuuluval kinnistul metsa Are aleviku kaitsehaljastusena. Samuti kohustub kolmas isik korrastama Jõesauna kinnistu ning ehitama puukuurid P 8 elamu elanike vajadusteks (tl 11). 5 3-09-1315 Asjas esitatud tõenditest ei saa eeldada, et vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel kaalub kaebaja erahuvi igal juhul üle avaliku huvi ja kolmanda isiku erahuvid käesolevas asjas. Vald peab vara võõrandamise otsustamisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Kohtupraktika kohaselt ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Kaebaja ei teinud kinnistu omandamiseks vallale sellist hinnapakkumist, mis peale kinnistu maksumuse oleks võimaldanud vallal täita ka otsuses käsitletud avalikust huvist tulenevad kohustused. Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud avaldusest, et kaebaja oleks pöördunud vallavolikogu poole taotlusega võtta endale kinnistu võõrandamisel need ülesanded, mille täitmist on vald kinnistu võõrandamisel pidanud oluliseks avalikes huvides (13, 15 a). Kohtu arvates ei rikutud vaidlustatud otsustega võrdse kohtlemise põhimõtet. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et kolmanda isiku pakkumine Jõesauna kinnistu võõrandamisel oli kujunenud olukorras vallale majanduslikult kõige soodsam ning oli kooskõlas avalike huvidega ja vallavolikogu hindas tekkinud olukorda õigesti. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas otsustuskorras vara võõrandamisel anti kaebajale piisavalt aega ja võimalust oma pakkumise esitamiseks või mitte. Are vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamiseks otsustuskorras. Ka juhul, kui sama vara omandamisest on huvitatud rohkem kui üks ostja, võib vallavara võõrandada otsustuskorras. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Vastustaja taotluse kohaselt tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (tl 25). Kolmas isik taotleb tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamist (tl 53). Lähtudes HKMS § 93 lg1 tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 93 lg 1 nõutud dokumente vastustaja ja kolmas isik esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 6