3-08-183/24

3-08-183 Kohtumäärus Pärnus

1. veebruaril 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi AS K tühistamiskaebuse materjalid Harju maavanema 20.12.2007.a. korraldusele nr 2648-k „Maa ostueesõigusega erastamisest keeldumine”, t e g i k i n d l a k s: Vaidlustatud korraldusega keelduti, tuginedes Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lõigetele 3, 31, 32, § 22 lõikele 1, Ehitusseaduse (EhS) §-le 2 ning Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korrale”, arvestades 25.07.2007 paikvaatluse käigus tuvastatut ning maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjale, AS-le K ostueesõigusega erastamast järgmisi Keila valla Keila-Joa alevikus asuvaid maaküksusi: Mustika tn 19, katastritunnus 29501:007:1317, suurusega 1 910 m2, sihtotstarve elamumaa; Sambla tn 5, katastritunnus 29501:007:1318, suurusega 1 005 m2, sihtotstarve elamumaa; Pohla tn 20, katastritunnus 29501:007:1316, suurusega 1429 m2, sihtotstarve elamumaa; Pohla tn 18, katastritunnus 29501:007:1315, suurusega 1011 m2, sihtotstarve elamumaa, 25.07.2007 paikvaatluse protokolli kohaselt on ehitisteks, mille juurde Keila Vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamiseks võimalikuks pidas, ehitamata jäänud Nõukogude armee kasarmu postvundamentide jäänused. Maavanema seisukoha järgi korralduses nr 2648-k ei ole postvundamentide jäänused ehitised ning nende juurde ei ole maa ostueesõigusega erastamine võimalik. 30.08.2008.a. esitatud maavanema taotluses märgiti, et maavanem on algatanud Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikest 1 juhindudes järelevalvemenetluse järgmiste Keila Vallavalitsuse õigusaktide üle: Keila Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1256 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest”; Keila Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1257 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest”, Keila Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1258 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest”; Keila Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldus nr 1259 „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusest. Nimetatud korraldused käsitlevad vastavalt eelpool märgitud Mustika tn 19, Sambla tn 5, Pohla tn 20 ja Pohla tn 18 maaüksuste erastamise võimalikkust AS-le K ning kujutavad endast eelhaldusakte maa erastamise kaheastmelises protsessis. Kuivõrd Keila Vallavalitsus oma eelhaldusakte seadusega vastavusse ei viinud, esitas maavanem 29.09.2008 Tallinna Halduskohtule protesti nende vallavalitsuse korralduste tühistamiseks. Protest võeti menetlusse haldusasjana nr 3-08-
2. Põhjuse, et käesoleva haldusasja läbivaatamisel olid määrava tähtsusega vaidlustatud eelhaldusaktidega seonduvad tuvastatavad asjaolud peatas Tallinna Halduskohus 07.10.2008 määrusega haldusasjas 3-08-183 menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-08-1934 (tl 95-96). Tallinna Halduskohtu
3. novembri 2008 otsusega tühistati Keila Vallavalitsuse 15.11.2006 korraldused nr 1256, 1257, 1258,
4. Halduskohus leidis, et maavanemal on maa ostueesõigusega erastamise korraldaja ja riikliku järelevalve läbiviijana õigus anda hinnang ka ehitise vastavusele MaaRS-s sätestatud nõuetele ning kuna käesolevas asjas ei ole vallavalitsus kasutanud oma diskretsiooniõigust ja vastuvõetud korraldustest ei nähtu, et vallavalitsus oleks üldse vundamentide seisukorda hinnanud, tuleb korraldused tühistada. 25.05.2009 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Keila Vallavalitsuse ja AS K apellatsioonkaebused rahuldamata muutes üksnes Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 otsuse põhjendusi juhtnööride osas vallavalitsusele. Ringkonna kohtu otsus haldusasjas 3-08-1934 jõustus 29.10.2009 Riigikohtu Halduskolleegiumi määrusega nr 3-7-1-3-288 (ei antud menetlusluba). Menetluse peatamise aluseks olnud asjaolude ära langemisega uuendas halduskohus 05.02.2010.a. asjas nr 3-08-183 menetluse (tl 100-101). 23.02.2010.a esitas AS K halduskohtule avalduse kaebusest loobumise kohta, kinnitades et on teadlik loobumise tagajärgedest (tl 113-115). HKMS § 21 lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi. HKMS § 24 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, olles kaebajale selgitanud, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 2 kohtunik, määras:
5. Lõpetada menetlus AS K tühistamiskaebuses Harju maavanema 20.12.2007.a. korraldusele nr 2648-k „Maa ostueesõigusega erastamisest keeldumine”. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel, halduskohtunik 2