) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu punktis 4.1. on pooled kokku leppinud üüri suuruses, milleks on 1000 krooni kuus. Samas punktis on pooled kokku leppinud, et peale üüri tasub üürnik korteri faktilised elektri-, vee- ja gaasikulud vastavalt mõõturitele, soojusenergia ja elamute igakuise makse. Ixxxx Hxxxxxxx ei ole täitnud üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust nõuetekohaselt ja tekkinud on üüri- ja kommunaalmaksete võlad (t lk 9-14). 2-09-49734
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1, 6 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 4.3. kokku leppinud viivise määras 1 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Eeltoodu alusel on Jxxxxxxxxx Sxxxxxx hagi kostja Ixxxx Hxxxxxxxx vastu üür ja kommunaalmaksete võla ning viivise nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on märkinud hagis kaaskostjaks Exx Rxxxxxxxx. Kohus leiab, et hageja nõue ExxxRxxxxxxxx vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid üürikokkuleppe kohta ExxxRxxxxxxxxxx. Hageja on esitanud küll väljavõtte rahvastikuregistrist, millest nähtub, et ExxxRxxxxxxx on olnud sisse kirjutatud aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxssekirjutus ei saa iseenesest olla võlasuhte tekkimise aluseks. Võlasuhe tekib ikkagi üürlepingust, mille hageja on sõlminud Ixxxx Hxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi kogu nõude summa ulatuses, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, kelle kahjuks kohus otsuse tegi, s.o Ixxxx Hxxxxxxxxxkanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.